Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.
“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu
Ka sel aastal on septembri esimesel nädalavahetusel tulemas Uue Maailma Tänavafestival, mis sel korral kannab nime “Elu pole kunst”. Nii Uue Maailma Seltsi sõbrad ja tuttavad kui kõik teised huvilised on oodatud sel laupäeval ja pühapäeval, 1.-2. septembril Tallinna kesklinna, täpsemalt Uue Maailma kvartalisse, et osa saada juba legendaarseks kujunenud tänavafestivalist.
Festival algab rattaparaadiga kell 12.00 Uue Maailma platsilt, seega ratas kaasa ja paraadile. Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Tegelikult on üsna kindel, et midagi ikka muutub. Aga kõike seda antakse teada Uue Maailma festivaliraadio vahendusel, seega 1.-2. septembril kõik raadiod sagedusele 92,4.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.
Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.
Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda
Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.
Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.
Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.
Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.
Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.
Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.
Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.
Liina JärvisteHarjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsevas Lilleoru ökokogukonnas toimub 19. augustil kell 10.00–19.00 Liina Järviste juhendamisel kursus “Küllusliku hilissuve toidud – kohalik ja hooajaline taimetoit”.
Hilissuvi on köögiviljade hiilgeaeg. Kõike on külluses, oska ainult valida ja süüa. Ilmad on soojad ja pliidi ääres ei taha väga kaua passida. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama maitseid. Suvisel taimetoidu kursusel mekime erinevaid salatitaimi, lehtköögivilju ja söödavaid õisi, millega toite kaunistada. Teeme koos salatikastmeid – sh, erinevate pestodega. Valmistame ka kerge lehtpeedi supi, ning õhtusöögiks oaroa. Maiuseks aga lihtsa kuid maitsva mustika-kaera purukoogi koos koduse jäätisega.
Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on suve tipul (ja teistel aastaaegadel) hea. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aasta-aja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Soovijatega arutame, milliseid (leht)köögivilju hobiaednik ja -kokk erinevatel aastaaegadel saaks kasvatada, kasutada. Räägime veidi ka säilitamisest ning eeskätt hapendamisest. Teeme proovi ubade hapendamisega.
Kursusele on oodatud osalema kõik, kellele meeldib süüa. Kindlasti saavad enesekindlust köögis tegutsemiseks juurde need, kes pole kogenud kokad. Kursus sobib aga kindlasti ka neile, kes on küll osavad söögivalmistajad, kuid kellel napib kogemusi taimetoiduga. Loe edasi: Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu
Lääne-Virumaal taaselustub külalaatade tava. Kohalikud laadad on muutunud kogukonna jaoks tähtsateks üritusteks ja koguvad tuntust ka väljaspool. Loe edasi: Külalaadad koguvad elujõudu
Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.
„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.
Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep TalimaaKolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.
Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.
„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.
Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas
Pärnumaa kogukonna pärl 2012: Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere. Foto: Külaliikumine KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Pärnumaal esile tõstetud Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda Surju vallast Lähkma külast.
Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekond pälvis tunnustuse tänu kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele. Pere, kus sirgunud neli last, oli Lähkma-Saunametsa külaseltsi loomise üks peamisi algatajaid ning külakeskuse rajamise eestvedajaid RMK endisesse metskonnamajja.
Vahur ja Kadri-Aija töötasid koos paljude teiste külaelanikega aastaid kohalikus Kilingi metskonnas, mis oli olnud külakeskuseks juba tsaariajast peale. Seoses RMK reformidega 2008. aastal see kaotati ning metskonna maja jäi tühjaks ning suurte metsade keskel elavad inimesed kohtusid üha harvemini. Perekond Viik oli peamine initsiaator, et taotleda metskonna hoone Surju vallale külaseltsi tarbeks. Sellest ajast peale on seltsis läbi viidud erinevaid projekte, suurim nendest oli maja renoveerimine. Loe edasi: Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda
Valgamaa kogukonna pärl 2012: Pille ja Indrek Valneri pere. Foto: Külaliikumine KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Valgamaal esile tõstetud Pille ja Indrek Valneri perekonda Helme vallast Taagepera külast.
Pille ja Indrek Valneri perekond pälvis tunnustuse tänu panustamisele kogukonda ning koostöö hoogustamisele maakonna külade vahel. Taagepera küla, kus Pille ja Indek Valner koos oma kahe tütrega elavad, on üks aktiivsemaid maakonnas. Koos tehakse käsitööd ja korraldatakse spordiüritusi, koolitusi jm üritusi, mis sünnivad vabast tahtest ja erinevate projektide toel.
Perekond Valnerit võib pidada igati selle kogukonna hingeks, sest nad on käimalükkajaks paljudele vahvatele ettevõtmistele. Pereisa Indrek kuulub külaseltsi juhatusse, on aktiivne jahimees ja Valgamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, kus oma kindla sõna ja teoga aitab koostööd arendada kogu maakonna külade vahel.
Pereema Pille töötab raamatupidajana, tema kätte on usaldatud ka külaseltsi arvepidamine ja projektitaotluste kokkupanek. Tütred on kooli ja töö kõrvalt leidnud samuti aega nii kaasalöömiseks kui noorteprojektide algatamiseks. Koostegemise rõõmust annab tunnistust seegi, et mõlemad tüdrukud on isa eeskujul läbinud jahikoolituse. Perekond Valner hoiab üksteist, oma kodu, oma küla ning teeb kõik selleks, et elu väikeses maakohas oleks elamisväärne ja huvitav.
«Ma olen vapustatud, mida te olete siin teinud,» olid laupäeval Prandit külastanud presindent Toomas Hendrik Ilvese esimesed sõnad kohalikele.
Avatud külaväravate päeval Prandiga, Eestimaa 2011. aasta külaga tutvudes polnud Ilves kiitusega kitsi.
«Kogu riik võiks võtta Prandi küla oma eeskujuks. Aitäh, et olete seda teinud,» lausus ta seltsimajas Prandi elanike ja küla sõpradega kohtudes. Ilves ütles, et on isegi rääkinud – kui soovitakse midagi saavutada, siis ei tasu oodata, et keegi teine tuleb ja selle ära teeb, vaid peab ise tegutsema.
President tõi näite, et samamoodi nagu Prandi elanikud on oma küla elama pannud, sündis ka Eesti Vabariik. Inimesed otsustasid, et teeme ära, ja läksid vabatahtlikult sõtta.
Ilves selgitas, et mööda Eestit ringi sõites kuuleb ta kõige rohkem kurtmist selle üle, et noored lahkuvad maalt, kuid Prandis on leitud mingi uus mudel, kuidas noored pered linnadest külla tagasi saada. «Mis on teie trikk, et inimesed, kes elavad mujal, tulevad siia oma vaba aega veetma?» küsis ta
18. augustil 2012 toimub Vanamõisa vabaõhukeskuses Saue valla traditsiooniks saanud suvelõpupidu koos Külade Päevaga ja Vanamõisa Käsitöölaadaga.
Seekord toimub sündmus juba kümnendat korda ning arvestades järjepidevust on populaarsus ja külastajate arv ja huvi aastatega kasvanud. 2011. aastal oli laadal ligi 300 kauplejat ning külastajaid ligi 10000.
Kontakt: MTÜ Vanamõisa Küla, peakorraldaja Lilian Kold lilian@kodukyla.ee, tel 514 0761
Uuendusena on avatud 18. augustil Vanamõisa käsitöölaada raames koostöös Põllumajandusministeeriumiga EESTI TOIDU TELGI,
kus pakume eesti väiketootjatele võimalust müüa oma talu- ja mahekaupa. EESTI TOIDU TELGI peamine idee ja eesmärk on tutvustada eesti parimaid tegijaid sellel alal.
Haanjamaal Plaani karjamõisas viiakse Euroopa Noored programmi toel ellu loovat ettevõtlust arendav noorteprojekt “Creative Village”, millest võtavad osa Rootsi, Türgi, Eesti ja Slovakkia noored. Juhendaja Ivi Rausi toel valmib muusikaline etteaste, mida soovime jagada meie kogukondadele.
Reedel, 3. augustil 2012
Suurel Munamäel kell 12
Noorte Ideekohvikus Rõuges kell 14
Laupäeval, 4. augustil 2012
Plaani Paikkonna päeval kell 16
Kella 10-12 tutvume Zerna Ökotalu tegemistega Võukülas (info tel 53 822 864).
Kogu päev toimuvad kanuu- ja süstamatkad Pääsna külast Pindi sillani (info tel 527 6184)
Ujumisvõimalus on soovi korral Viroste järve ääres Võiardi külas.
Kell 12 avatakse päev tervituste ja sõnavõttudega ning tutvustatakse piirkonna külasid.
Samal ajal toimub 2-6aastastele lastele mängutund.
Kultuurimajas on avatud Joakim Weimarni mündikogu näitus ja fotonäitus.
Töötab külakohvik. Lõunaks pakutakse maitsvat suppi, kohvi ja kooki.
Kell 12.20 kuulatakse kultuurimaja saalis Kersti Murumetsa ettekannet „Kodukandi loodus-ja kultuuriloost” koos slaidiprogrammiga.
Kell 13 vaetakse mõttekojas piirkonna külade arengueeldusi- ja võimalusi.
Kell 14.10 kogunetakse lipujooksuks.Lipujooksu algus on kell 14.40 Pindi sillalt Võhni Seltsiaida juurde (Pindi külas).
Kell 15 toimub Räpina valla küladepäeva avamine.
Päeva lõpuni on avatud külakohvikud. Toimub ka kodutoodangu laat, liivatrüki õpikoda (lastele) ja märkide valmistamise õpituba (lastele).
Batuudid on kasutusvalmis kella 15-18.
Kavas on kaartide valmistamise õpituba. Müügil on vabaõhulavastuse ”Kuurott Ruusa” lisaetenduste piletid. Meeleolu loovad lõõtspillimängijad Olev Suur ja Kalev Kreegipuu
Kell 18 algab kultuuriprogramm koos simmaniga. Esinevad tantsurühmad Reilender, Helgerid, Räpina Noored Naised, Ruusa Väike Segarühm, Ruusa Mehed. Tantsuks mängib Leevaku küla bänd, tantsude õppimine koos Paul Popkoviga. Kell 20 toimub oksjon.
Info: www.rapina.ee; telefonid 517 6288 (Marge) ja 5346 1739 (Ülle).
Olete kõik oodatud!
Marge Trumsi
Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.
Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.
Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.
Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012: Vilve ja Kalev Niine pere. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Ida-Virumaal esile tõstetud Vilve ja Kalev Niine perekonda Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust.
Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.
Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda
Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.
Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.
Sündmuste loetelu:
24. juuli
KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures
25. juuli
KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas
Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.
Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.
Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot
Voose küla on olnud üks aktiivsemaid kodanikuliikumise ja maaelu edendamise toetajaid ja propageerijaid, seetõttu pole väga üllatav, et just meid koos Metsanurme külaga Harjumaalt aktsiooni valiti. Loodan, et suudame ka seekord ennast heast küljest näidata. Voose on korduvalt valitud kauneimaks külaks, meil on ka kauneima talu tiitli võitja, meie talispodipäevad on juba lausa legendaarseks muutunud jne.
Kuid kõige tähtsam on ikka see, et kohalikud elanikud on meil aktiivsed, tahtmist ja optimismi täis ning töötavad ühise eesmärgi nimel. Ja see ühine eesmärk on meil turismi arendamine, mille läbi loodame kohalikku ettevõtluskeskkonda parandada, mis omakorda annab võimaluse inimestele kohapeal tööd ja leiba pakkuda. Selle puudumine on praegu peamine põhjus, miks inimesed linnadesse kolivad. Samas on Voosel väga suur potensiaal just turismisihtkohana, sest meie ajalugu, loodus, vaatamisväärsused jms on vägagi atraktiivsed.
21. juulil tahamegi näidata seda kõike, korraldame ekskursioone, toimub fotovõistlus, kus eelnevat koolitust pakub ja auhinnad on välja pannud Nikon. Eesti esimese interaktiivse jalgrattamuuseumi avamine toimub samuti (kõik rattad on töökorras ja neid saavad soovijad kasutada), kohal on kuumaõhupall, millega saab Voose kohale tõusta, toimub PAFpalli võistlus, väljasõit Kakerdi rabasse veoautoga, Voose küla tutvustav matk, pakume käsitöötooteid, kohapealset toidukraami, lapsed saavad seigelda madalseiklusrajal ja batuudil, ratsutada poniga ja osaleda erinevates töötubades, saab näha kuidas lambakoerad oma tööd teevad… Nii et tegevust ja lusti ning rõõmu jagub kõigile.
Tahame tutvustada Vooset kui mõnusat puhkuseveetmise paika ja loomulikult loodame, et inimesed saavad sel päeval nii positiivse elamuse, et tahavad meie juurde ikka ja jälle tagasi tulla.
Tanel Talve,
MTÜ Voose Külaselts
juhatuse liige
Olete palutud küladesse külla 21.juulil ja 28.juulil.
Külade tutvustusi ja programme vaata kodulehelt www.külad.ee ning Facebooki lehelt Avatud külaväravad.
Osalevad külad: Metsanurme ja Voose Harjumaalt, Kõpu ja Kassari Hiiumaalt, Oonurme ja Kõrtsialuse Ida-Virumaalt, Kamari ja Sadala Jõgevamaalt, Prandi ja Kuksema Järvamaalt, Venevere ja Miila Lääne-Virumaalt, Rälby ja Piirsalu Läänemaalt, Lindi ja Soometsa Pärnumaalt, Ohekatku ja Sulu-Velise Raplamaalt, Metsküla ja Käesla Saaremaalt, Rahinge ja Lääniste Tartumaalt, Maaritsa ja Ruusa Põlvamaalt, Palupera Valgamaalt, Tuhalaane ja Pilistvere Viljandimaalt,Tsolgo, Voki ja Viitina Võrumaalt.
Foto: lilleoru.eeTänavune indiaanilaager Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas on pühendatud tervenemisele – kooskõlale iseendas ja kõige elavaga ümberringi. Õpime tundma ja kasutama laulude ja sõnade väge, maa ja looduse elemente, tantsu ja palvet.
Terve laagri vältel toimuvad tseremooniad, vastavalt sellele kuidas Suur Vaim hetkes juhendab… Ette ei oskagi täpsemalt öelda muud, kui et saame osa tervendavatest jutu- ja lauluringidest püstkojas, higistamistelgi- ja tantsutseremooniatest ning paljust muust.
Juhendaja Rupert Encinas – vaimse nimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas, Tohono O’odham indiaanlane Arizonast – on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt nõustab ta lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetab oma rahva keelt ja kultuuri.
Tänavune ökokogukondade huviliste suvine kokkutulek on augusti alguselt edasi lükatud ja toimub 24.-26. augustil Tartumaal Mäksa vallas, loodavas Kaveri Kogukonnas.
Kokkutuleku pealkiri on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule. Täpsem info lähiajal Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehel www.kogukonnad.ee ja facebookis: http://www.facebook.com/kogukonnad.
Edasilükkamise põhjuseks on peamiselt see, et korraldajatel on vaja rohkem aega kokkutuleku ettevalmistamiseks.
Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.
Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.
“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe
Täna avatakse Assamallas külakivi, ühtlasi tähistatakse 770 aasta möödumist Assamalla esmamainimisest.
Korraldajad ootavad keskpäeval algavale üritusele, kus esinevad kohalikud taidlejad ning külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endisi ja praegusi elanikke, kellel palutakse kaasa võtta piknikukorv, hea tuju ja võimalusel ka vanu fotosid.
