Silt: keskkond

Elurikkuse elujaatavad tulevikunägemused

Novembri keskpaigas toimus Brüsselis elurikkuse kahepäevane arupidamine, kus osales üle kahesaja inimese enam kui kolmekümnest riigist üle kogu maailma. Arutelu kokkukutsujaks oli Belgia Bioplatvorm eesotsas Belgia teadusministri Sabine Laruelle’ga, kes ütles ka avasõnad arutelule.

Euroopa Liit seadis kaheksa aastat tagasi ambitsioonikaks eesmärgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid nägemisi, kuidas siiski pöörata elurikkuse kadumine vastupidiseks.

Põnev oli jälgida kahekümnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid mõtteid, mis arvutite kaudu jõudsid asjatundjate laudkonda, kus neid mõjusamaks edasi ja ümber püüti sõnastada. Samas tõi see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute mõtete ja lähenemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed mõtted takerduma nii laudkonnas istuva mõtete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisvõime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete mõtete tasalülitamine varem teada-tuntud tavamõteteks.

Näiteks pakuti meie laudkonnas välja mõte, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta möödumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud väärt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt pärit militaarvallast. Paraku takerdus mõte juba meie laudkonnas ning tõi peagi meie laua juurde asjatundjate laudkonnast hämmeldunud sõnastaja, kes küsis, kas me tõesti tahame närvigaasi anda koolilaste käsutusse.

Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega kaasas oli meie äsja kuueseks saanud tütar Aotäht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks õudus: Laps konverentsiruumis! Aotäht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, südameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast päikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina plõksusid ümber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka omad lapsed kaasa võtma.

Siit ka mõte – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame kõigepealt võtma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. Küllap on üks põhjusi, miks elurikkus on taandumas just selles, et me ei võta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, täiskasvanud.

Maarahva tavapärases olemises, nii nagu teistegi põlisrahvaste juures suhtuti lastesse ja nende otsustusõigusesse täie lugupidamisega. Saamidel on juba mõneaastastel lastel omad põhjapõdrad, kelle saatuse üle vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandiõigus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid taoline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ühe pindalaühiku kohta, nii nagu Läänemaal Laelatu puisniidul.

Meie rahva põlisväärtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ümbritsevas maastikus. See on see pärimuslik vaimuvara, mille kohta jakob Hurt ütles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, võttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ümber ning väekates pühapaikades.

Autor: Mikk Sarv

Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?

Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.

Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.

Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?

Kuulates erinevaid osapooli –  poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.

Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.

Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.

Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.

Sillamäe linna välisõhu seireprogramm ootab ettepanekuid ja arvamusi

Sillamäe Linnavalitsus teatab, et on valminud Sillamäe linna välisõhu pidevseire programm. Käesoleva programmi eesmärgiks on selgitada välja Sillamäe linna välisõhu pidevseire vajadus, võimalikud peamised saasteained piirkonnas ja anda asukohasoovitusi võimalike seirejaamade rajamiseks ning juhiseid seire korraldamiseks. Välisõhu pidevseire programmiga on võimalik tutvuda Sillamäe Linnavalitsuse koduleheküljel www.sillamae.ee ja Sillamäe Linnavalitsuse ruumides ajavahemikul 23.11 – 07.12.2010. Programmi kohta on võimalik kuni 7. detsembrini esitada arvamusi ja ettepanekuid Sillamäe Linnavalitsusele.

Narvas tuleb kirbuturg deviisi all „Jäätmed – tuludesse!”

Kirbuturg annab vanadele asjadele uue elu.
28. novembril kell 10-16 toimub Narva kultuurimajas Rugodiv kirbuturg – koht, kus inimesed müüvad ja ostavad vanu kasutatud asju. Kes soovib osaleda müüjana, sel tasuks end aegsasti kirja panna.

Narva kirbuturu moto on „Jäätmed – tuludesse!”. Kirbuturul saab müüa või osta kõige erinevamaid asju: vanaaegseid esemeid, köögiriistu, rõivaid, raamatuid. Kirbuturg on alati ettearvamatu, täis otsinguid ning leide.

Narva linnavalitsus kutsub kõiki soovijaid osalema kirbuturul müüja või ostjana. Kui otsustate müüa kirbuturul esemeid, tuleks registreeruda kuni 26. novembrini telefonidel 359 9195 begin_of_the_skype_highlighting              359 9195      end_of_the_skype_highlighting ja 359 9138 või e-posti aadressil varamajandus@narva.ee, teatades oma nime, perekonnanime ning kontakttelefoni.

Müügikoht on kultuurimajas Rugodiv, kaubaletid ja toolid antakse registreeritud müüjatele tasuta.

Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist. 
  Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Ökomess „Elukvaliteet 2010“ toimub 26.-28. novembrini Tartus

Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnadökomess tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.

Allikas: norden.ee

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee
Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Teabepäevad ja muud üritused metsaomanikele

*Esmaspäeval, 8. novembril toimub Kikepera metsaühistu õppepäev noorendike hooldamisest ja toetusvõimalustest. Kogunemine Lähkma külamaja juurde kell 15.
Lisainfo: Kadri-Aija Viik, e-post: Kadri-Aija.Viik@erametsaliit.ee

*Neljapäeval, 11. novembril kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu „Maaparandustööd metsamaal”. Info tel 5626 6165, 5626 6165, Mart Soobik: mart.soobik@erametsaliit.ee
*Neljapäeval, 11. novembril kell 11 korraldab Valgamaa Erametsaühing Valga maavalitsuse saalis õppepäeva „Metsaomanik ja maksud”.
Info ja registreerimine: Helju Leosk m.56247325 või helju.leosk@valgamv.ee

*Reedel, 12. novembril kell 17 korraldab Viljandimaa Metsaselts Männimäe külalistemajas õppepäeva „Metsameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 toetuste taotlemisega seotud küsimused”.
Info ja registreerimine: Eha Valeikiene, 5347 7454, eha@vilmets.ee
*Reedel, 12. novembril korraldab Võrumaa Metsaomanike Liit Võrus hotell Kubija väikses konverentsisaalis rühmanõustamise teemal „Kaasikute majandamine ja vineeripaku kvaliteedi nõuded” . Nõustaja Jaan Velström. Osalejate arv kuni 25 inimest.
Etteregistreerimine: Erki Sok – 522 9424 või erki.sok@erametsaliit.ee

*Reedel, 12. novembril korraldab Minu Mets MTÜ praktilise õppepäeva teemal „Puude valik noore metsa kujundamisel”. Õppepäev toimub metsas, selga panna vastav riietus ja veekindlad jalanõud. Buss väljub Minu Mets MTÜ õppeklassi juurest, lisapeatused Paides ja Türil. Vajalik registreerumine hiljemalt 07.11.10. Õppepäev on ühistu liikmetele tasuta.
Lisainfo: Ülle Läll tel.58508100 või ulle.lall@erametsaliit.ee

*Laupäeval, 13. novembril toimub Hiiumaa Metsaseltsi õppepäev „Sillad ja purded ning nende ehitamine metsas”. Ivo Männi juhendamisel ehitatakse Liigi ojale erametsa majandamiseks sobiv puidust sild. Kogunemine kell 10 Haldi bussipeatuses
Lisainfo: Aira Toss, Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees, 56 488 601, aira.toss@erametsaliit.ee<mailto:aira.toss@erametsaliit.ee>

NB! On sobiv aeg teatada oma osalemisest Eesti Maaülikooli konverentsil „Eesti metsateadus – tänapäev ja tulevikuperspektiivid”, mis on pühendatud metsanduskõrghariduse 90. aastapäevale. Konverents toimub 26. novembril EMÜ peahoones (Kreutzwaldi 1). Oma osalemisest teavitada 18. novembrini tel 7313 155 või e-post: met@emu.ee
Päevakava ja rohkem infot saab: http://mi.emu.ee/yldinfo/sundmused

Info: Pille Rõivas, metsanduse kommunikatsioonijuht

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Põlvamaa sai rohelisema märgi kandjaid juurde

Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.

Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.

Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.

Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed

Suure Emajõe ülemjooksul avatakse kümne vanajõe suudmed, et kalad pääseksid kudema, kirjutas Maaleht. Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitub LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.

Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.

Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.

Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.

Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne — koelmud tuleb võsast puhastada.

Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal.
Foto: Loodushoid.ee

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Riik muudab Sindi paisu üle kontrolli saamiseks seadust

Riik kavandab veeseadusesse muudatusi, et saavutada Sindi paisu üle riiklik kontroll ja muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks, vahendas Pärnu Postimees.

Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeletakse jätkuvalt.

Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.

Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.

Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõnede teiste tüübispetsiifiliste liikide nagu teib, säinas ja latikas arvukus.

Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3-megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises.

Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.

Urmas Sisaks loitsis Tuhala nõiakaevu

Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.

„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.

Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.

Urmas Sisask, „Tuhala nõiakaevu loits”

[youtube GTz21rncDQc]

Aita leida Aasta Keskkonnategu

Kolmapäevani saab esitada kandidaate Aasta Keskkonnateo konkursile. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursi ankeedis esitatud küsimustele ning saata see koos konkursitööd tutvustava materjaliga kas e-posti teel aadressile keskkonnategu@envir.ee või posti teel Keskkonnaministeeriumi
aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Ankeedi saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Aasta parimatele keskkonnategude tegijatele on Keskkonnaministeerium lisaks rahalistele preemiatele välja pannud mitterahalised preemiad. Ka saavad võitjad õiguse kasutada konkursi märki oma keskkonnasõbralike
toodete ja teenuste tähistamiseks ning oma keskkonnasõbraliku tegevuse
reklaamimiseks.

Aasta Keskkonnategija 2010 kategooria laureaatide seast valib Keskkonnaministeerium kandidaadid, kellel on võimalus osaleda 2012. aastal toimuval üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Konkursi võitjad tehakse teatavaks detsembri alguses.

Mullu pälvis Keskkonnateo auhinna MTÜ JCI GO Koda algatusel teostunud teavituskampaania “Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti”. Samuti tunnustati MTÜd Ökomeedia säästva eluviisi portaali Bioneer asutamise eest ning Emajõe Lodjaseltsi Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest.

Sisask kutsub pühitsema Tuhala ja Nabala karstiala

Helilooja Urmas Sisask kutsub kõiki huvilisis kolmapäeval pühitsema Tuhala ja Nabala karstialasid rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealadeks.

Üldsusele saadetud kutses seisab kirjas: „Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks.
2010. aastal, 20.10 kuupäeval kell 20.10. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.

Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas märtsis allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Oma toetushääle sellele on andnud üle 62 000 inimese. Sisask ja tema sugulased on Tuhalast pärit ning mehe sõnul tähendaks lubjakivimaardla rajamine Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala täielikku hävitamist. Põhjavee alandamise tõttu hävineksid rahvusvahelise tähtsusega Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu naturaalad, mis on loodud karsti, allikasoode ja haruldaste taimede kaitseks. Lähikonnas asuva 16 küla elanike kaevud jääksid tema väitel kuivaks.

Tänasel üleilmsel blogimispäeval kirjutatakse veest

Täna toimuval üleilmsel blogimispäeval on üle 4500 blogija 134lt maalt kirjutanud veest ja sellega seonduvast.

 Juba neljandat aastat kirjutavad blogijad 15. oktoobril ühiselt kokkulepitud teemal. Eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu globaalsetele probleemidele ning otsida neile üheskoos lahendusi. Ühisest arutelust kasvavad välja värsked ideed, nõuanded, plaanid ja reaalsed teod. 2007. aastal oli ühiseks teemaks keskkond ja ajaveebidest sai lugeda teemaga seotud eksperimentide, innovaatiliste ideede ja jätkusuutlike praktikate kohta. 2008. aastal keskendusid blogijate mõtted vaesusele ning eelmisel aastal keerles arutelu kliimamuutuste ümber.

Aktsiooni korraldajate sõnul on tänavune veeteema oluline, ehkki just ülemäära sageli sellele tähelepanu ei pöörata. 

Kella 17 oli vee teemal bloginuid 4670 ja nende arvamusi lugenud üle 35 miljoni inimese.

Pärnu noorkunstnikud värvisid linna prügikastid rõõmsaks

 Pärnu linna Noortekogu ettevõtmisel värvisid Pärnu Kunstikooli õpilased terve nädala kestel linna tänavate ja parkide prügikaste. Kokku said värvilisema ja rõõmsama ilme 19 prügiurni.

Kevadel korraldati Pärnu koolides prügikastide disainikonkurss, millele laekus kokku üle saja töö. Suvel valitud võidutööde kavandite järgi alustati prügikastide värvimisega eelmisel nädalal ja viimased prügikastid said uue välimuse sel nädalal. Pärnu Noortekogu esindab kõiki linna koole ja noorteorganisatsioone.

Allikas: Maaleht

Eestlane on oma 7,9 hektari suuruse
ökoloogilise jalajälje järgi maailmas kuues

Pilt: Urmas Nemvalts, Postimees

Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.

Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.

Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.

Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.

Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.

Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.

Milline on sinu ökoloogiline jalajälg? Arvuta siit: http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

Allikas: www.ilmajaam.ee