Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Prügihunt kutsub mängima ja võistlema

Nädalavahetusel alanud Prügihundi kampaania raames käivitub Tallinnas taas mäng „Sõprade prügiring”.

Selles mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist peaks jäätmejaama viima. Jäätmejaama saab viia vanu kodumasinaid, autorehve, sorditud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne).

Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda.

Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab „Sõprade prügiring” kuni 18. oktoobrini ja võitjatiimi ootab seiklusfirma 5000kroonine kinkekaart.

Aasta eest osales mängus poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget.

Koolinoorte videovõistlusest oodatakse osa võtma kõiki Tallinna 1. –12. klassi õpilasi. Konkursil osalemiseks on vaja kokku panna kuni 30sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui ka fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust.

Võistlustööd tuleb esitada Tallinna keskkonnaametile DVD-l 18. oktoobriks. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemasi kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemasi kinodesse.

Prügihundi kampaania algas 25. septembril ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta: www.tallinn.ee/prygihunt.

Nädalavahetusel oodatakse üle maailma linde loendama

Foto: Erkki Peetsalu
Sel nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palume võimalusel oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palub Eesti Ornitoloogiaühing saata hiljemalt 10. oktoobriks. Kuidas täpselt linde vaadelda ja kirja panna, saab lugeda aadressil www.eoy.ee.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Kabli looduskeskus kutsub linnupäevale

RMK Kabli looduskeskus Pärnumaal ootab huvilisi 24. septembril osa saama linnupäevast.

Sissejuhatus päeva tehakse hommikul kell 10 looduskeskuse juures. Seejärel kuulatakse Mati Kose loengut lindudest ja vaadatakse slaidiprogrammi „Edevad Eesti linnud”. Kavas on ka retked Kabli linnujaama, et uurida, mida põnevat seal tehakse.

Päeva parema sujumise nimel palutakse enne registreeruda  telefonil 5302 0833 või kabli.looduskeskus@rmk.ee.

AWARE 2010 “Meri puhtaks” talgud

Laupäev, 25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis tuleb 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus “Meri puhtaks” koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis.

Eestimaa Looduse Fond kutsub vabatahtlikke mõlemast üritusest osa võtma. Tallinna Kalasadamas on vaja abi talgutöödel kaldakoristusel ja Admiraliteedi basseinis tassivad vabatahtlikud abilised sukeldujate poolt merest leitut maal olevatesse konteineritesse.

Osalemiseks palun anna teada Agni Kaldmale, registreerudes e-posti aadressil agni@elfond.ee, andes teada ka koha, kus soovid osaleda.

Päevakava Vanas Kalasadamas

kell 9 – 11  ettevalmistustööd
11.45 – 12 kogunemine
12.15 – 12.30 avasõnad, liinilaev Juku väljub
12.40 sukeldujad vette
13 kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14 saabub soe supp

15 – 15.30 tööde lõpetamine ja varustuse ning töövahendite tagastamine

15.30 – 16 tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine

Kogu päeva mängib mõnus muusika ja päeva juhib päevajuht.
Heakorrapäevale tulevad värvi andma ja ennast tutvustama erinevad mere-ja heakorraga seotud ettevõtmised.

Päevakava Admiraliteedi basseinis

Laupäeval, 25.septembril kogunevad sukeldujad koos abivalmite kaldapealsete abilistega Vanasadama Jahtklubis.

10.30 Kogunemine
11 Koristusaktsiooni pidulik avamine
11.15 Algab töö
16 Päeva pidulik lõpetamine ja aukirjade jagamine.

Raske töö tegijatele kohapeal kuum tee ja supp. Varustuse kasutamine tasuta. Kõigi koristustööst osavõtjate vahel loosime välja hulga toredaid auhindu. Ka pealtvaatajate peale oleme mõelnud. Saab tutvuda kauni purjelaevaga ja ka pealtvaatajatele on välja pandud põnevad auhinnad.

Vana Kalasadam on linna keskmes asuv sadam, kus praegu tegutseb Kalaturg, sinna oodatakse kalaga kauplema inimesi nii maad kui ka merd mööda. Samuti väljub sadamast Aegna saarega ühendust pidav liinilaev Juku. Kindlasti on sadam ka tulevase mereäärse promenaadi linnaruumi väärikas osa. Admiraliteedi bassein on värskelt tallinlastele avatud kaunis jahisadam, selle veealune osa puhastatakse sukeldujate abiga, vabatahtlikud abilised saavad sukeldujate poolt leitut maal olevatesse konteineritesse tassida.

“Meri puhtaks” on osa ülemaailmsest AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) heategevusprojektist, mille eesmärgiks on puhastada ja kaitsta veealust maailma ning tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba üksteist aastat. AWARE 2010 heategevusaktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna merealale ja vajadusele see ühiste jõududega korda teha. AWARE 2010 näitab eeskuju.

Osalevad: LiveHouse sukeldumisklubi, Oxygene Tallinn, Maremark sukeldumiskeskus, Sebak sukeldumiskeskus, AQUABALTIC sukeldumisklubi, O-Ring Dageida Divers Club

Allikas: ELF

34 Šoti mägiveist lasti Pärnu Mai rannaniidule

Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.

Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.

Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.

Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel  nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.

„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.

Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.

Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.

Allikas: Pärnu linnavalitsus

Nõuni järve ääres valmis avalik supluskoht

Palupera vald alustas koos MTÜga Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus Nõuni puhkeala rajamist. Esmalt valmis järveäärne avalik ujumiskoht, teatas Palupera vallavalitsus.

Planeeritud töödega jõuti valmis augusti lõpuks. Täid rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (585 000 krooni) ja kohalik omavalitsus (74 000 krooni). „Suvekuumuses ja jahutavas järvevees osales paljaid abikäsi ja –jalgu mitukümmend paari, neile kõigile tänusõnad!” ütles Palupera vallavanem Terje Korss.

Jätkuprojektide käigus on kavas süvendada ja puhastada ujuvsilla väline järvepõhi, vedada sinna lisaliiva, pikendada ujuvsillda, rajada välikäimla jne. Nõuni järve madal kaldaala sai projektiväliselt juba sel aastal mudast puhastatud ja süvendatud nii, et see oleks väikelastele ohutu.

Terje Korss loodab, et uut ujumiskohta kasutatakse tuleval suvel nii tihedalt, et veetaimestik seal taas võimust ei võta.„Iga rajatud ja kasutatav objekt vajab edaspidigi pidevat hoolt ja kulu, et loodut säilitada. Kasutagem ja hoidkem puhkeala, takistagem lõhkujaid-reostajaid ja parkigem oma sõiduk vaid parklasse!” lisas ta.

Puhkeala rajamine. Foto: Palupera vald

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist
mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

Augusti keskel kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide” labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide” puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,” kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist.

Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Pille Rõivas,
Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
 
Nõupäeval osalejad tutvuvad Iisaku metsas asuva maaparandusobjektiga. Foto: Jüri Pere.

Viies Ökofestival tõi Põlvamaale rekordarvu loodusesõpru

Laupäeval, 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis toimunud Ökofestivali perepäev tõi kokku üle 6000 huvilise.

„Meie hinnangul käis perepeol kindlalt üle 6000 inimese ning kuigi vihm näpistas päeva tunni võrra lühemaks, läks üritus väga hästi korda,” ütles Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop.


Perepäeval toimus mahepõllunduse seminar, osaleda sai töötubades, vaadata näitusi. Uudistada sai sepistamist, oma käega proovida savikedral voolimist, laastumaalimist ja looduskosmeetika valmistamist. Keskkonnatelgis oli huvilistel võimalus vaadata loodust läbi mikroskoobi ning valmistada looduslikust materjalist ehteid. Loomulikult olid avatud ka kõik talurahvamuuseumi hooned ja väljapanekud. 



Loodustoodete laadal pakuti enam kui 140 müügiletil nii puitmööblit, käsitööd, kohalikku toidukaupa kui istikuid. Eraldi väljapanekuga olid esindatud Põlvamaa rohelisema märgiga tähistatud kaubad ning toimus Põlvamaa roogade degustatsioon. Ostjaid jagus kõikjale — nii naturaalse kodujäätise kui mahetoidu leti äärde, Seto koduõlut mekkima kui vilditud eheteid valima.

Eri kursustel osales terve festivalinädala jooksul kokku 315 inimest. Festivalinädala avanud keskkonnaseminar „Profilt profile” keskendus tulevikutehnoloogiatele ning haridus- ja töövõimalustele keskkonnasektoris. Loodushuvilisi käisid talgureisil Mustoja maastikukaitsealal, kus liiviku hooldustööde kõrval tutvuti kaitseala omapärase looduskooslusega. 



Populaarsed olid isetegemisrõõmu pakkuvad töötoad. Nii kerkis maakivikursuse käigus Verioral kivimüür ja väligrill, maatoidukursusel valmistati koos Indrek Kivisaluga omapäraseid hõrgutisi kohalikest viljadest, loodusfoto kursusel saadi Urmas Tartese juhendamisel teadmisi looduse pildile püüdmisest. 



Allikas: Polvamaa.ee

Pilgupüüdjate hulka loodustoodete laadal
kuulusid ka vilditud ehted.
Foto: Reeli Kork



Pildid

Antslas uuendatakse tänavahaljastust

Seoses Antsla Kooli tee kõnniteede uuendamisega on kavandatud kõnnitee äärde ka uus tänavahaljastus, teatas Antsla vallavalitsus. Vanad puud olid kauaaegse lõikamise tulemusel tugevasti kahjustunud ja haiged ning dekoratiivsuse kaotanud. Uues haljastuses kasutatakse linnatingimustesse sobivaid madalakasvulisi pihlakaid ning iluõunapuid. Istutamise ajaks on planeeritud tuleva aasta kevad.

Rohelisem elu algab väikestest asjadest

Esmaspäeval alanud Põlvamaa ökofestival jõuab haripunkti täna, 21. augustil, kui Karilatsisasuvas Põlva talurahvamuuseumis toimub festivali perepäev koos loodustoodete laada ning kontsertkavaga, kirjutab Polvamaa.ee

„Perepäev koondab loodusesõbralikud ideed ja tegevused kokku ja jagab neid huvilistele. Päevakava kokku pannes oleme mõelnud, et tegevust jätkuks kogu perele ning kõigil oleks mõnus olla, olgu siis festivali töötubades, muuseumi hoonetes uudistades või hoopis piknikku pidades,” selgitas ökofestivali projektijuht Ulla-Maia Timmo.

Festival keskendub sel aastal looduse kaitse ja säästva rakendamise teemadele. Muuhulgas toimub täna mahepõllumajanduse seminar, infot saab biokütustest, energiasäästust ning Eestimaa Looduse Fondi tegutsemisest. Keskkonnateabetelgis annavad nõu spetsialistid, lapsed saavad mängida ning loodusteadmisi omandada. Päeva muusikalise osa võtavad enda kanda Kukerpillid, Eesti Mandoliinide Orkester ja Põlva Lõõtsaklubi.

Aasta-aastalt on suuremaks kasvanud loodustoodete laat. „Sel aastal mahutame laadalisi mõlemal pool teed, et ikka kõigile ruumi jaguks,“ ütles Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana Plakso. Tema sõnul on kohal üle saja käsitöölise ja kohaliku toidu pakkuja — alates kodujäätisest ja sõirast kuni sepiste ja mööblini välja.

Ökofestivali perepäev ootab huvilisi Karilatsis kella 10-16.

Loodustoodete laat. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

Vaata lisa!

ELF korraldab ökofestivalil jalgratastel talgureisi

Eesti looduse fond (ELF) lööb Põlvamaa ökofestivalil kaasa enda püstkoja ja vabatahtlikega, et tutvustada looduskaitselisi talguid ja ELFi laiemalt. Konkreetsem võimalus midagi Eestimaa looduse heaks teha on aga osaleda tänasest 20. augustini liivikutalgutel Setomaal Mustojal.

Mustoja talgute eripäraks on see, et talgutel kulgetakse jalgratastega. Töö- ja majutuspaik asuvad üksteisest ja rongijaamast mõnusa pedaalimise kaugusel, nõnda on ühendatud keskkonnasõbralik rattasõit ja looduskaitse. Talgutööd on seotud väärtusliku liiviku taastamisega, pärast tööd tehakse ka tutvust Värska kandi loodusega.

Mustoja maastikukaitseala väärib tähelepanu nii taimestiku kui maastike poolest. Sel asub Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik, sealhulgas tuuletekkelised pinnavormid ja liivikud, nendevahelised jääpaisjärvetasandikud, Mustoja ürgorg, nõmme- ja palumetsad ning puis- ja lagerabad suurte soosaartega. Liivikualadel kasvab stepi päritoluga liike, nagu palu-põisrohi, palu-liivkann, palu-karukell, võsu-liivsibul, harilik käokuld.

Ökofestivali avapäev tõi kokku keskkonnaprofid

Eile, 16. augustil käivitunud Põlvamaa ökofestivali üritused juhatas Põlva talurahvamuuseumis sisse keskkonnaseminar „Profilt profile”, mis tänavu keskendus eelkõige tööhõivele ja visiooni pakkumisele tulevikus.



Säästva Eesti Instituudi projektijuhi Helen Poltimäe ettekanne „Noored, tööhõive ja võimalused keskkonnasektoris” avardas noorte tööotsijate silmaringi, pakkudes lahendusi haridustee valikul, kirjutas Polvamaa.ee. Tulevikku suunatud keskkonnateadlikust energeetikast lõi seminaril visiooni Marek Muiste Eesti Biokütuste Ühingust, elust kiirguse keskel rääkis Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Enn Realo. Mahetalusid ja -tootmist ühendava organisatsiooni WWOOF Eesti esindaja Priit Pukk tutvustas, millised võiksid olla esimesed sammud keskkonnasõbraliku ja looduslähedase töökoha poole. Seminari lõpetas vestlusring lõkke ääres. 



Ökofestivali avapäev tõi õpihimulised kokku ka Verioral toimuvale kahepäevasele maakiviehituse kursusele, mida juhendab kogenud ehitusmeister Rainis Kägo.



Põlvamaa viies ökofestival kestab laupäevani.

Vaata lisa!

Põlvamaal algab ökofestival

Täna, 16. augustil algab Põlvamaal ökofestival „Rohelisem elu 2010″, mille raames leiab iga huviline kogu nädala jooksul nii loenguid, põnevaid töötubasid, kontserte kui kaubitsemise võimalusi. 21. augustini vältav ökofestival on juba traditsioonidega sündmus, mis aitab ellu viia Põlvamaa tunnuslauselt kõlavat sõnumit “Rohelisem elu”.

Festivali programm