Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard
Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Loe edasi: Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard
Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard
Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend[/pullquote]Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

https://youtu.be/b-m3cmYCaw8

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard
Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Loe edasi: Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Kui jõulutaat Jaan ülipirakat kingikotti enda järel lohistades Sindi gümnaasiumi aula uksest sisse vedas, olid seltskondlikud mängud juba lõppenud.

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõulupidu Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul peeti 5.-8. klasside jõulupidu, mis algas Merili Passeli tantsutüdrukute tantsukavaga. Ringmängud pani elama kooli huvijuht Lisette Kandima. Igal klassil oli samuti oma etteaste, millega taheti jõulutaadile meelepärane olla. Mõnel õnnestus see sedavõrd hästi, et nooruslik jõulutaat Jaan proovis korra ka ise hakata jalgu loopima sama kergusega nagu seda laval ühiselt punakuueliste päkapikkudega tehti. Kukerpalle Jaan siiski ei üritanud sooritada. Väga tublilt esinesid õpetajad, kelle jaoks oli jõulutaat samuti kinke varunud.

Kui jõulutaat lahkus, vedas ta vaatamata kinkide jagamisele ikka endist viisi suurt kotti enda järel. Jõuluaeg alles kestab ja päris pühad seisavad veel ees. Olekski rumal arvata, et kohe esimese õhtuga kingikott tühjaks jääb.

Jõulutaadi lahkudes läks diskotümps valjemaks ja esimestena lasid oma kehad helide rütmis võnklema need, kes ka igapäevastes tegemistes kõige rohkem sädelevad.

Loe edasi: Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard
Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Kui läbi hilissügise vihmasaju lähenes Sindi sotsiaaltöökeskuse hoonele vihmavarju all sutaani kuivaks jäämist üritav mees, ei teadnud ruumis istuvad naised veel oodata pastor Tõnu Taremaa saabumist. See pidi olema üllatus.

Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidul Foto Urmas Saard
Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidu.l Foto: Urmas Saard

Tõnu Taremaa on Pärnu praostkonna Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja ja Sindi koguduse hooldajaõpetaja, kes paluti täna naisliidu eakate ühise jõulupeo laua vestlusringi.

„Transtsedentne absoluut on sisenenud aegruumi! Aga seda saab öelda ka palju lihtsamalt ja südamlikumalt: Jumal sai inimeseks. Soovin valgust, mis jõulusõimest paistab, et sellega minna oma elus edasi,“ ütles Taremaa ilma sissejuhatuseta kohe pärast tuppa astumist veel enne kui naised jõudsid üllatuda. Juta Velleste, Sindi Naisliidu esinaine, tavatseb sageli oma kaaslasi üllatada.

[pullquote]Väga tähtsad on algse koolihariduse levik ja lugema õpetamine.[/pullquote]Lõppev aasta on olnud luterlikule kirikule kahekordne juubeliaasta. Tänavu täitus pooltuhat aastat reformatsioonist ja Eesti rahvakirik sai saja aastaseks. Aastal 1917 kogunes hästi esinduslik Eesti kiriku kongress, kus otsustati enam mitte olla ei sakslaste ega venelaste kirik, vaid saada Eestis vabaks rahvakirikuks.

Loe edasi: Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Sindi gümnaasiumis peetakse jõululaata

Sindi gümnaasiumi jõululaat on üheealine möödunud laupäeval toimunud õpilaslaadaga „Pärnumaa jõulud“, kus Sindi õpilased pälvisid kiitvaid hinnanguid. Eelseisval kesknädalal kauplevad ettevõtlikud Sindi noored alates kella viiest oma koolimaja mitmel korrusel, kuhu oodatakse rohkelt ostlejaid.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015 aastal Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisette Kandima, Sindi Gümnaasiumi huvijuht, nimetas registreerunute arvuks 52 müügiseltskonda. Seega toimetab müügilaudade taga umbes sadakond kauplejat. Osalejad on enamjaolt oma kooli õpilased, aga leidub inimesi ka väljastpoolt kooli.

Palju on neid, kes müüvad toidukraami ja maiustusi, kuid leidub ka erinevaid käsitöötooteid, näiteks pliiatsitopsid, rinnamärgid, käsitööseebid, ehted, vaasid. Täiskasvanud müüvad endi kootud sokke, sääriseid, kindaid ja muud käsitööd.

Meelelahutuskavaga esinevad nii Sindi gümnaasiumi kui muusikakooli õpilased.
Žüriiliikmeteks on Maia Agar (käsitöö- ja kunstiõpetaja), Raido Nazarov (endine aktiivne õpilane), Toomas Kandima (kooli hoolekogu esimees). Hinnatakse kuues erinevas kategoorias: parim toode, parim teenindus, parim müügikoha kujundus, parima küpsetise eripreemia, originaalsuse eripreemia, kõige jõulusem toode.

Urmas Saard

Samal teemal:

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard

 

 

 

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Tänane koolipäev algas Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele väikeses ajalises nihkes teise adventpüha tähistamisega. Mõnekümne minuti pikkuse eeskava koostajad ja esitajad olid sama kooli 11. klassi õpilased.

Egonilt jõululuuletus Imeline öö Foto Urmas Saard
Egonilt jõululuuletus “Imeline öö”. Foto: Urmas Saard

Esmalt tuli helikandja vahendusel kuuldavale 18. sajandil elanud Šoti päritolu muusikaõpetaja John Francis Wade loodud jõululaul, kõlades võimsa oreli helide saatel Westminsteri Püha Peetri kloostri kirikus, millest on saanud traditsiooniline asupaik Briti valitsejate kroonimiseks ja nende põrmude säilitamiseks. Kuninglikus ülevuses esitatud meloodia ja sõnad olid sissejuhatuseks järgnevale, millega gümnasistid sisustasid eelmise päeva teise adventpüha.

[pullquote]Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”[/pullquote]Hämaras valguses sisenesid saali tagumisest uksest neiud, käes sädelevad tulukesed ja saatjaks orelihelid. Tulukesed asetati lava servale. Ekraanile kuvati pilt Taaveti tähest ja prožektori valgustav kiirte vihk pöördus Meelikesele, kes jutustas loo jõuludest ning advendist nõnda nagu piiblis seda kirjeldatakse.

Loe edasi: Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Sindis ei hoolitud kehvast ilmast

Mida lähemale jõulutaat Vidi neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha Sindile jõudis, seda tugevamaks tuul ja vihmasadu muutus ning järjest vähemaks jäi lootust, et keegi üldsegi veel linna sotsiaaltöökeskuse juures esimest adventpüha tähistab.

Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots Foto Urmas Saard
Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma.[/pullquote]Tegelikus osutus vastupidiselt eelarvamusele sootuks teiseks. Hulk linlasi trotsis kehva ilma ja laudki oli lageda taeva all kenasti jõulupuu kõrval kaetud. Esimese püha valge advendiküünla süütas EELK Pärnu praostkonna Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa, kelle sõnul jõuluaega täidab hoolivus. Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma. Kõigil oli võimalus läita advendileegist ka oma küünal, et selle põlevana oma koju viia.

Nüüdse aja levinuima tava kohaselt liiguvad jõulude saabudes päkapikud, kes poetavad öötundidel kingitusi sokkide ja susside sisse, mida hommikuti ärkavad lapsed siis üllatudes avastavad. Aga ka jõulutaadid ja -memmed on juba aegsasti liikvel. Sindis oli tulede süütamise tunnistajana ja maiustuste jagajana kohal jõulutaat Kulla.

Loe edasi: Sindis ei hoolitud kehvast ilmast

Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Kahel päeval Kadrinas ja Rakveres asetleidnud Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents lõppes pressikonverentsiga Rakvere Targa Maja esinduslikus saalis, kuhu oli oodatud ka linnapea Marko Torm.

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale Foto Urmas Saard
Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale. Foto: Urmas Saard

“Oh-oh-ohooo,“ hüüdsid auväärsed külalised, kui sisenesid Rakvere südalinnas asuva Targa Maja saali ja istusid linnavolikogu istungite tarbeks soetatud moodullaudade äärde, mille maksumus pidavat olema koos vajamineva tehnikaga umbes 30 000 eurot. Mitte ainult lauad ja toolid, vaid kogu saal on muljetavaldavalt esinduslik nagu kogu hoone tervikuna. Tavapäraselt istuvad seal volikogu liikmed, volikogu kantselei juhataja ja linnapea ühes abilinnapeadega. Nüüd jätkus parasjagu sama palju kohti Eestimaa jõulutaatidele, -memmedele ja päkapikkudele.

Ajakirjandust, kellega oma muljeid, mõtteid, arvamusi ja vastu võetud seisukohti jagada, oodati pressikonverentsile rohkem kui tegelikult kohal oli, aga lepiti sellegagi, et vähemalt Külauudised olid esindatud ja nii ei pidanud üksnes iseendile rääkima. Vastavalt varajasemale kokkuleppele oli väga oodatud ka Rakvere linnapea Marko Torm. Taatide, memmede, päkapikkude saali pääsemise ja vastuvõtu eest kandis hoolt Krõõt Nõmmela-Mehide, Rakvere Kultuurikeskuse direktor. Paraku kulus tema aeg valdavalt väljapool saali ära, kuna üritas tulutult linnapead telefonile saada.

Loe edasi: Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Esimesel adventpühal jõudis Ülemaaline jõuluvanade konverents Rakvere keskväljakule, kus jõulutaat Ärni ettelugemisel andsid jõuluaja vannet lapsed, emmed, issid, vanaisad, vanaemad, ning punakuubedes ja -seelikutes habemekandjad. Tavapäraselt kuulutati välja ka Aasta jõuluvana.

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti Foto Urmas Saard
Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti. Foto: Urmas Saard

Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents hakkas paraadrongkäigus liikuma Rakvere teatri õuelt. Mida lähemale linnaväljakule jõuti, seda rohkem rahvast oli saabujaid tervitamas.

[pullquote]Anti oli oma toredate abilistega jõuluvanade konverentsi Lääne-Virumaa poolne koordineerija[/pullquote]„Et jõuluvanade konverents saaks toimuda, peab olema valmis vande andmiseks,“ kuulutas jõulutaat Ärni avatud jõuluvanade liikuva postkontori põrandal seistes. Esmalt pöördus Ärni armsate laste poole ja palus korrata tema öeldud sõnu: „Olen tubli. Aitan ema ja isa. Jõulu ajaks valmis peas mul juba jõulusalmid. Piparkooke valmistan ma terve mäe, et siis jõuluajal seda kaugelt näeks.“

Loe edasi: Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile

Jõuluvanade ülemaalise konverentsi toimumise paik Kadrina pakatas rohketest elamustest ja kohtumistest, mille täielikuks kirjeldamiseks napib sõnu.

Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas Foto Urmas Saard
Jõuluvanade moedemosntratsioon Kadrinas. Foto: Urmas Saard

Pärast seda, kui jõuluvanad Vohnja ja Hulja külastusretkelt tagasi tulid ja staadionil võistelnud taatide, -memmede ja päkapikkudega ühinesid, toimus huvikeskuse saalis koduste lastega kohtumine. Huvikeskuses olid avatud ka jõuluhõngulised töötoad ja noortekeskuses heategevuslik jõulukohvik. Kohviku tulu läks Kadrina kiriku soojapuhuri soetamiseks. Sealsamas jõulukohviku kõrval olevas letis sai õuejahedusest ruumi siseneja keha soojendada Haeska küla Tänava talu jookidega. Helina ja Margus Meripuu degusteerisid oma valmistatud jooke, mida eriti kiitsid Läänemaa jõuluvanad. Sortiment oli lai, aga piisas ka poolest topsikust pihlaka veini maitsmisest, et saada veidi sooja ja veenduda toote headuses.

Pikemalt tasub peatuda rõõmsameelsel jõulukontserdil, mis toimus vähemalt paarsada inimest mahutavas huvikeskuse saalis. Eeskava sisaldas kuraditosinajagu esinemisi, mis andis ülevaatliku läbilõikke Kadrina rahva mitmekülgsest isetegevuse heast tasemest. Kuraditosinale etteastele lisandus veel üks ootamatus ja pärast seda ei kiirustatudki enam saalist lahkuma enne kui punastes kuubedes ja seelikutes habemekandjad pääsesid Kadrina kultuurilembelise rahva haardest välja.

Loe edasi: Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

„Jõululooga“ Sindis

Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.

Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis Foto Urmas Saard
Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard

„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.

Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.

Loe edasi: „Jõululooga“ Sindis

Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Eelistatult kaubeldakse Raekoja platsil Eesti käsitööde ja toiduainetega. Tavapäraselt ei puudu soojad joogid, suupisted, maiustused, kingitused.

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard
Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Turg avati Läti iseseisvusepäeval ja kestab kanuti päevani ehk kuni Gregoriuse kalendri seitsmenda päevani. Jõuluturgu peetakse juba 16. korda. Esimese turuga alustati aastal 1991. Kuusk toodi kohale umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast juba mardipäeval ja aeti kohe ka Raekoja platsi keskel püsti.

Kärdil oli mõneks tunniks pealinna asja ja otsustas üürikest aega kasutada ka Jõuluturu uudistamiseks. Teda huvitasid eriti just kudumid. Kuigi oli kuulnud laiast valikust Eesti käsitööst, üllatas teda varrastega kootud esemete vähesus. Tegelikult seda peaaegu polnudki. Tänapäeval kootakse valdavalt ikka masinatel. Kuigi ka säärane kodune tegemine mahub mõneti käsitöö alla, peab ta vanade tavade au sees hoidjana päris käsitööks siiski varrastega kootud sokke, kindaid, kampsuneid, salle, mütse.

Loe edasi: Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Kolmekuningapäeval Agapes

Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape kogudusel on saanud tavaks kutsuda kolmekuningapäeva jumalateenistusele inimesi kõigist teistest linna kirikutest ja palvelatest, et jagada kristlikus usuelus ühist osa erinevate tõekspidamistega usklike vahel.

Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus Foto Urmas Saard
Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus. Foto: Urmas Saard

Lisaks üle linna paistvatele kõrgete tornidega kolmele kirikule on Pärnus veel päris suur hulk rohkem või vähem tuntud nimetustega pühakodasid. Tornideta Immaanueli, Saalemi ja teiste sarnaste kõrval on Agape kogudus üks linna tuntumaid, mis asutati 1921. aastal. Laiemale üldsusele sai ta paremini teatavaks üheksakümnendatel, pärast uue hoone valmimist Rääma männiku servas. Agape toetub ajaloolisele kristlikule traditsioonile ja kohtleb austusega oma naabreid teistes kirikutes.

„Pole teada, kui suursugune see tuleb, kui laiaulatuslikult teised kogudused saavad meie kutsele vastata. Teadaolevalt on vähemalt kahel suuremal Pärnu kogudusel ka oma tavajumalateenistus samal ajal,“ arutles pastor Tõnu Kuusemaa enne teenistuse toimumist. Külastasin taolist koguduste vahelist jumalateenistust esmakordselt. Polnud aimu, mida suursugune täpsemalt peaks antud juhul tähendama ja ei esitanud teadasaamiseks ka täiendavaid küsimusi. Lootsin seda ise näha ja paremal juhul ka kogeda.

Loe edasi: Kolmekuningapäeval Agapes

Paikusel põletatakse kanutipäeva eelsel õhtul jõulupuid

Paikuse alevi rahvale on aastatega saanud harjumuseks tuua välja visatud jõulupuud Kastani elamukvartali lähedal asuvale jaanituleplatsile, kus need ühiselt ära põletatakse.

Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid Foto Urmas SaardPaikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja keskkonnaspetsialist Reet Jalakas pidasid täna nõu ja leidsid, et suure külma püsimise tõttu ei tohiks põletamisega väga kiirustada. Igal aastal on kuuskede toomise järel suure tule ümber ka lustitud, vaevatasuks saadud kompvekke lutsitud ja kõrval oleval liumäel liugu lastud. Lumeta talvel on mäest alla kukerpallitatud ka mööda rohetavat vaipa. Spetsialistid uurisid ilmaennustajate ennustusi ja arvasid kõige sobilikumaks päevaks 12. jaanuari. Siis pidavat õhk soojemaks minema, kuid loodetavasti mitte nii kuumaks, et mäenõlvadelt sulalumi voolama pääseks. Eesti rahvakalendri järgi loetakse kanutipäevaga jõulupühade aeg lõplikult möödunuks ja seega on valitud aeg kõigiti ka sümboolses tähenduses hea valik.

Kuused pannakse leegitsema kell 16.00

Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard
Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.

Jõululaat Pärnu  Raeküla koolis Foto Urmas Saard
Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard

„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.

Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).

Loe edasi: Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Otepää Winterplace’i tulid elama jõuluvana põhjapõdrad

Pilt4Otepää Linnamäe orgu, kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja talveparki kolisid Lapimaa põhjapõdrad.

Me kõik teame, et Jõuluvana tuleb lastele külla kaugelt põhjamaalt. Õigeks ajaks jõuab ta kohale tänu põhjapõtradele, kes tema kelku veavad. Otepää Winterplace-is elavad alates sellest talvehooajast Lapimaalt pärit  jõuluvana viis põhjapõtra: Rudolf, Olaf, Niko, Robbie ja Sven. Nendega saab teha pilti ning ka pai meeldib neile väga.

Pilt1Põhjapõder on olnud kunagi asukas ka Eesti aladel. Eesti alalt kadus põhjapõder preboreaalse (10 200–9300 aastat tagasi) kliimastaadiumi alguses. Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved.

Otepää Winterplace-is on vahva. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid: snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa teadusiglu ja loomulikult palju lund.  Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutame tänapäeva tipptehnikat. Otepää Winterplace on lõbus reisielamus kogu perele.

Triin Kalda

Ilmo Tamme fotod

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

“Jõulutunnel 2015” kogub annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks

Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.
Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.

ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.

 Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.

Mobiilse diagnostikakabineti makett.
Mobiilse diagnostikakabineti makett.

Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on  eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik