USA SAATKONNA TÖÖTAJAD TEGID JÕULUKINGITUSE SILLAMÄE LASTELE

Foto: U.S. Embassy Tallinn Marines

Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas andis neljapäeval, 7. jaanuaril üle kingitused kahekümnele lapsele Sillamäe avatud lastekeskusest Kodusoojus. See on kaheteistkümnes kord, mil saatkond korraldab avatud lastekeskuse pühadekingituste kogumise, koostöö algas juba 2007. aastal.

Loe edasi: USA SAATKONNA TÖÖTAJAD TEGID JÕULUKINGITUSE SILLAMÄE LASTELE

20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD

Riina Solman jagab 2019. aasta Oleviste koduta ja vähekindlustatud inimeste jõulupuul kringlit. Foto: Heldur Kajaste

Oleviste hoolekanne on juba 19 aastat koduta ja vähekindlustatud inimestele pakkunud jõulurõõmu ja tänavu 29. detsembri keskpäeval pidanuks varasemate heade kavatsuste kohaselt sarnane sündmus toimuma ka kahekümnendat korda.

Loe edasi: 20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD

JOOSEP TAMMO: JÕULUD ON NORMAALSUSE LÕPP JA TÕELINE RAHU RIKKUMINE

Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel laulab Raeküla Vanakooli keskuse trepil tänase jõulujumalateenistuse lõpulaulu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänane Raeküla rahva jõululaupäeva kontsert-jumalateenistus toimus erandkorras Raeküla Vanakooli keskuse õuel, kus laulis Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel ja jutlustas Joosep Tammo. Lisaks anti Pärnu Y-klubi poolt algatatud toetuskampaaniaga „Reena olümpiale” kogutud rahalise toetuse vautšer üle.

Loe edasi: JOOSEP TAMMO: JÕULUD ON NORMAALSUSE LÕPP JA TÕELINE RAHU RIKKUMINE

KÜLAUUDISTE KÜLALINE AGNES PULK VESTLEB KRISTLIKE JÕULUDE TÄHENDUSE TEEMAL

Agnes Pulk ühes oma perega – abikaasa ja lastega. Erakogusse kuuluv foto on pildistatud paar aastat tagasi.

Agnes, olete teenusedisainer, koolitaja, konsultant, rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisik, filmi produtsent, TV7 saatejuht, koguduse liige, kolme lapse ema. Ilmselt pole tegevusloetelu lõplik ja küllap saab pikka nimekirja veel midagi lisada. Palun, et ütleksite teiega tuttavamaks saades enda kohta midagi sellist, mida peate kõike eelnevat arvestamata jättes kõige olulisemaks.

Loe edasi: KÜLAUUDISTE KÜLALINE AGNES PULK VESTLEB KRISTLIKE JÕULUDE TÄHENDUSE TEEMAL

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

[pullquote]See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924[/pullquote]Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Loe edasi: Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto: Marge Tasur
Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto Marge Tasur

[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.

Loe edasi: Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.

Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel[/pullquote]Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.

Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.

Loe edasi: Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud Foto Urmas Saard
Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.

Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Eckard Klug ja Luule Väin korraldasid Metsatarekese lastele taas jõulupeo

16. detsembril korraldasid Ookatku külas elavad heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese lastele ja noortele Sadala rahvamajas jõulupeo. Nende jõulukingituseks olid käsitööna valmistatud padjad.

Metsatarekese jõulupidu patjadega.  Foto Jaan Lukas
Metsatarekese jõulupidu patjadega. Foto: Jaan Lukas

Detsembri algul valmistas Luule Väin ligi poolsada patja Sadala rahvamajale, et võimalikult palju lapsi saaks vaadata klounide Piip ja Tuut etendust. Huvi oli sedavõrd suur, et toolidel isekohti nappis. „Samasugused padjad, mis teevad pehmemaks ka põrandal istumise, otsustasime kinkida ka Metsatarekese poistele ja tüdrukutele. Padjapüürid tõi Eckard Klug, vatiini tema sõber Pauli Mentu. Mina tegin õmblustööd,” rääkis Väin.

Peo algul süütasid jõuluküünlad Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese direktor Imbi Ivask ja Eckard Klug.
Metsatarekese lapsed laulsid ja lugesid salme jõuluvanale, kes andis neile kingitused, mis saadud SEB heategevusfondi toetusel. Sadala Külade Seltsi kingituse andis üle selle juhatuse liige Vilja Mari Luhalaid. Sadala poisid ja tüdrukud esitasid peol humoristliku näitemängu. Lavastas kultuuritegelane ja kooliõpetaja Valdi Reinas, kes oli ka jõulupeo juht. Jõululaule saksa, rootsi ja eesti keeles laulsid Eckard Klug ja Pauli Mentu.

„Suurepärane, et leidub inimesi, kes aitavad meie jõulusid ilusaks ja huvitavamaks muuta,” märkis Imbi Ivask . Direktor andis Metsatarekese koostööpartneritele üle kingikotid, milles asutuse kalender ja laste meisterdatud meened.

Jaan Lukas

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse välja üleriigiline jõulurahu

Kolmandal advendil, 16. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.

Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal
Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal

Jõuluootuse tervitused annavad edasi Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süütavad Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütavad piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Kõigil soovijail on võimalik oma laternaga jõulurahutuld ka kodudesse viia.

„Jõulurahu kuulutamisega juhime tähelepanu rahu tähtsusele elus. Praeguses rahutus maailmas on oluline hoida ja säilitada traditsioone, mis lubavad aja maha võtta, enda sisse vaadata, olla koos oma lähedastega ning mõista, mis on tõeliselt oluline,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Jõulurahu väljakuulutamisele järgneb Sissi ja Dave Bentoni advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Sissepääs on kõigile külastajatele tasuta.

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse jõulurahu välja 13. korda.

Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Tänavu paigaldati jõulukaunistused Sinti peale esimest adventi, 5. detsembriks. Varasema korraldusega harjunud inimesed väljendasid kohtumistel tänavatel ja sotsiaalmeedias pisku hilinemise pärast tugevalt pahameelt.

Jõuluehtes Sindi. Foto Urmas Saard
Jõuluehtes Sindi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siit on kaasa võtta väärtuslikke õppetunde järgmiseks aastaks[/pullquote]„Paraku selgusid mõned tehnilised tõrked eelmiste aastate ehetega, sest paljud neist olid katkised ja seetõttu said tuled väikese hilinemisega üles. Sellest teavitasime elanikke oma kodulehel ja Facebooki lehel,” selgitas Katariina Vaabel, Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. Külauudiste infoveskis imetleti, kui kiiresti suudab Tori vallavalitsus ka pisemale kriitikale osavõtlikku heatahtlikkuse ja vabandusega reageerida. Juba poolteist tundi pärast repliigi avaldamist võis sama päeva hilisõhtul lugeda Tori valla Facebooki lehelt, et Sindi linn saab tehniliste takistuste tõttu jõuluehtesse väikese hilinemisega: „Töödega alustatakse lähipäevil ja planeeritakse lõpetada hiljemalt teiseks advendiks. Vabandame ja soovime kõigile rahulikku jõuluaja algust!”

Loe edasi: Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Ülemaaline Jõuluvanade Konverents keerutas ümber Renna jõulupuu ussitantsu

Sindist Suur-Pärnusse liikuma asunud XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents avas oma esimese postkontori Sindis Raudtee tänaval, mille vahetusse lähedusse jäid sotskeskus, noortekeskus ja Renna enda kätega valmistatud jõulupuu installatsioon.

Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto Urmas Saard
Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jõuluvana Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”[/pullquote]Jõuluvanade konverents tõi Sindi rahva liikvele lausa lugematul hulgal, mille sarnast vanemadki inimesed hästi ei mäletavat. Jõulutaatide, -memmede, päkapikkude ja Janne Ristimetsa tantsuinglid kogunesid 1. detsembri hommikul Sindi liuvälja servas asuvasse seltsimajja külmakraadides näpistatud ninasid soojendama. Sealtsamast läksid nad oma uhkete neljarattaliste tõldade pasunate vilinal läbi linna teele. Jaama tänaval peatunud ilmatuma suurt autode rivi ja enam kui pooltsada punakuuelist ootas kannatamatult ennenägematult suur rahvamurd.

Jõuluvana postkontori laval esines piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Lava ees tantsisid Janne Ristimetsa tantsuinglid. Jõuluvanade konverentsi moderaator jõulutaat Ärni oli kuulnud, et Sindis on kuuskedega kitsas käes ja seepärast kinkis Tori vallavanemale Lauri Luurile kena pisikese metsast toodud kuusekese, mille viimane tänuga vastu võttis.

Loe edasi: Ülemaaline Jõuluvanade Konverents keerutas ümber Renna jõulupuu ussitantsu

Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

Võru linna kuusk
Võru linna kuusk

[pullquote]Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa[/pullquote]Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Loe edasi: Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard
Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Ka teine jõulupüha on Sindis kestvalt ilma lumeta. Vihm ja soojakraadid on tänavatelt kaotanud viimasedki lumekübemed, mis veel eile siinseal päris väikeste kuhjatistena pilku püüdsid.

Jõuluaegne Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Sindis Foto Urmas Saard

Mustalt afaltilt, rohetavatelt kraavipervedelt ja pargialadelt ning vesiselt ilmalt üritavad tähelepanu kõrvale juhtides pühade meeleolu luua mitmevärvilised erinevate kujunditega valgusehted. Paljud eramajad sätendavad pühadetuledes. Ka Sindi linnavalitsus on kandnud hoolt, et linn oleks tuledesäras meeleolukam.

 

Jõuluaegne Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Urmas Saard

Loe edasi: Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard
Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Loe edasi: Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard
Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard
Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend[/pullquote]Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

https://youtu.be/b-m3cmYCaw8

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard
Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Loe edasi: Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Kui jõulutaat Jaan ülipirakat kingikotti enda järel lohistades Sindi gümnaasiumi aula uksest sisse vedas, olid seltskondlikud mängud juba lõppenud.

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõulupidu Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul peeti 5.-8. klasside jõulupidu, mis algas Merili Passeli tantsutüdrukute tantsukavaga. Ringmängud pani elama kooli huvijuht Lisette Kandima. Igal klassil oli samuti oma etteaste, millega taheti jõulutaadile meelepärane olla. Mõnel õnnestus see sedavõrd hästi, et nooruslik jõulutaat Jaan proovis korra ka ise hakata jalgu loopima sama kergusega nagu seda laval ühiselt punakuueliste päkapikkudega tehti. Kukerpalle Jaan siiski ei üritanud sooritada. Väga tublilt esinesid õpetajad, kelle jaoks oli jõulutaat samuti kinke varunud.

Kui jõulutaat lahkus, vedas ta vaatamata kinkide jagamisele ikka endist viisi suurt kotti enda järel. Jõuluaeg alles kestab ja päris pühad seisavad veel ees. Olekski rumal arvata, et kohe esimese õhtuga kingikott tühjaks jääb.

Jõulutaadi lahkudes läks diskotümps valjemaks ja esimestena lasid oma kehad helide rütmis võnklema need, kes ka igapäevastes tegemistes kõige rohkem sädelevad.

Loe edasi: Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard
Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis