Fotogalerii
Pärnus Raeküla Vanakooli keskuse ees tähistati neljandat adventpüha muutunud jõuluinstallatsiooni stseeni avamise, laulude, Piibli lugemise ja jõululuule kuulamisega.
Loe edasi: NELJANDAL ADVENDIL IMETLETI NOORTE ÜLIANDEKAT LUULET, KUULATI LAULE JA JUMALA SÕNAFotogalerii
Tänavu sügisel “Raeküla hea kodanik 2022” austava nimetuse pälvinud turundus- ja kultuuritöötaja Kristi Raidla on juba neljandat aastat vedamas järjest enamat tuntust koguvat Pärnu jõuluküla ja jõuluturgu.
Loe edasi: VEERAND TUNDI JUTUAJAMIST PÄRNU JÕULUKÜLA KORRALDAJAGAFotogalerii
Täna korraldasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli nõukoja liikmed kõrgkooli kohvikus nüüdseks juba pikaks traditsiooniks kujunenud jõuluhommiku, kus kostitati majarahvast omavalmistatud parimate hõrgutistega.
Loe edasi: VÄÄRIKATE JÕULUHOMMIK PÄRNU KOLLEDŽIS
Täna toodi talvepealinna Otepääle jõulukuusk Põlvamaalt, Kanepi alevikust Aire Hallapi koduõuest.
Loe edasi: TALVEPEALINNAS AETI JÕULUKUUSK PÜSTI
Kuigi mõned punavalged päkapikumütsid on juba siit-sealt linnaruumist ära korjatud, tehakse Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Anu Villmanni sõnul suurema jõulukaunistuste maha võtmisega Pärnu keskuslinnas algust tuleval nädalal.
Loe edasi: JÕULUKAUNISTUSTE AEG SAAB ÜMBER
Pärnu Y-klubi, kohaliku Barnabase koguduse ja Raeküla Vanakooli keskuse ühistegevusel sündinud jõuluevangeeliumite sarja viimane stseen kuulutati tänasel kolmekuningapäeval avatuks. Nii stseeni tutvustav sõnum kui väike õuekontsert oli otseülekandena jälgitav Pärnu Y-klubi Facebooki lehel.
Loe edasi: KOLMEKUNINGAPÄEVAL PÄRNU RAEKÜLA LINNAOSASArvamus
Mälestuskillud, mille välgatusi püüan viiekümnenda teisest poolest, ei visandu mälus mingi täpselt mäletatud aastaga. Pigem segunevad üksikud meenutuste killud lapsepõlve jõuludest ja teistest mälestustest mitme aasta põimikus.
Loe edasi: JÕULUD, MILLEST PALJU EI MÄLETA
Täna keskpäeval Pärnu Iseseisvuse väljakul avatud jõulukülas võis näha ja kuulda viljekava ja teha oste samas toimunud jõuluturul. Jõulumeeleolus jätkatakse ka homme, pühapäeval kaheteistkümnest kuueni.
Loe edasi: PÄRNU JÕULUKÜLA
Toomapäeval, 21. detsembril kell 18 kuulutab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius raekoja ukselt välja jõulurahu.
Loe edasi: PÄRNU LINNAPEA KUULUTAB TOOMAPÄEVAL JÕULURAHU
Tänasel esimesel adventpühal avas Pärnu Y-klubi koostöös Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Barnabase koguduse ja Raeküla Vanakooli keskusega kogukonnakeskuse ees jõuluevangeeliumile pühendatud installatsiooni.
Loe edasi: JÕULUINSTALLATSIOON RAEKÜLA VANAKOOLI KESKUSE EES
Täna saabus Otepääle politsei eskordi saatel jõulupuu. 15 meetri pikkune kaunis nulg toodi Otepää Keskväljakule Põlvamaalt, Kooraste külast, Lehise talust.
Loe edasi: TALVEPEALINNA JÕULUPUU ON PÕLVAMAALT TOODUD NULG
Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas andis neljapäeval, 7. jaanuaril üle kingitused kahekümnele lapsele Sillamäe avatud lastekeskusest Kodusoojus. See on kaheteistkümnes kord, mil saatkond korraldab avatud lastekeskuse pühadekingituste kogumise, koostöö algas juba 2007. aastal.
Loe edasi: USA SAATKONNA TÖÖTAJAD TEGID JÕULUKINGITUSE SILLAMÄE LASTELE
Oleviste hoolekanne on juba 19 aastat koduta ja vähekindlustatud inimestele pakkunud jõulurõõmu ja tänavu 29. detsembri keskpäeval pidanuks varasemate heade kavatsuste kohaselt sarnane sündmus toimuma ka kahekümnendat korda.
Loe edasi: 20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD
Tänane Raeküla rahva jõululaupäeva kontsert-jumalateenistus toimus erandkorras Raeküla Vanakooli keskuse õuel, kus laulis Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel ja jutlustas Joosep Tammo. Lisaks anti Pärnu Y-klubi poolt algatatud toetuskampaaniaga „Reena olümpiale” kogutud rahalise toetuse vautšer üle.
Loe edasi: JOOSEP TAMMO: JÕULUD ON NORMAALSUSE LÕPP JA TÕELINE RAHU RIKKUMINE
Agnes, olete teenusedisainer, koolitaja, konsultant, rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisik, filmi produtsent, TV7 saatejuht, koguduse liige, kolme lapse ema. Ilmselt pole tegevusloetelu lõplik ja küllap saab pikka nimekirja veel midagi lisada. Palun, et ütleksite teiega tuttavamaks saades enda kohta midagi sellist, mida peate kõike eelnevat arvestamata jättes kõige olulisemaks.
Loe edasi: KÜLAUUDISTE KÜLALINE AGNES PULK VESTLEB KRISTLIKE JÕULUDE TÄHENDUSE TEEMAL
Erialaasjatundjad on välja töötanud detailsed käitumisjuhised avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimiseks ja neil osalemiseks, et aidata vältida koroonaviiruse levimise riski.
Loe edasi: RAHVASTIKUMINISTRI JÕULUDE-EELSED JUHISED KIRIKUTELE
Täna saabus Otepääle politsei eskordi saatel jõulupuu. Jõulupuuks on sellel aastal kahar hõbenulg, mis tuleb Arula külast Albi talust.
Loe edasi: TALVEPEALINNAS AETI JÕULUPUU PÜSTISõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.
Traditsioonidega vanas koolimajas
[pullquote]See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924[/pullquote]Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.
Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”
Loe edasi: Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti
Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.
Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.
[pullquote]Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel[/pullquote]Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.
Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.
Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.
[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.
Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?
16. detsembril korraldasid Ookatku külas elavad heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese lastele ja noortele Sadala rahvamajas jõulupeo. Nende jõulukingituseks olid käsitööna valmistatud padjad.
Detsembri algul valmistas Luule Väin ligi poolsada patja Sadala rahvamajale, et võimalikult palju lapsi saaks vaadata klounide Piip ja Tuut etendust. Huvi oli sedavõrd suur, et toolidel isekohti nappis. „Samasugused padjad, mis teevad pehmemaks ka põrandal istumise, otsustasime kinkida ka Metsatarekese poistele ja tüdrukutele. Padjapüürid tõi Eckard Klug, vatiini tema sõber Pauli Mentu. Mina tegin õmblustööd,” rääkis Väin.
Peo algul süütasid jõuluküünlad Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese direktor Imbi Ivask ja Eckard Klug.
Metsatarekese lapsed laulsid ja lugesid salme jõuluvanale, kes andis neile kingitused, mis saadud SEB heategevusfondi toetusel. Sadala Külade Seltsi kingituse andis üle selle juhatuse liige Vilja Mari Luhalaid. Sadala poisid ja tüdrukud esitasid peol humoristliku näitemängu. Lavastas kultuuritegelane ja kooliõpetaja Valdi Reinas, kes oli ka jõulupeo juht. Jõululaule saksa, rootsi ja eesti keeles laulsid Eckard Klug ja Pauli Mentu.
„Suurepärane, et leidub inimesi, kes aitavad meie jõulusid ilusaks ja huvitavamaks muuta,” märkis Imbi Ivask . Direktor andis Metsatarekese koostööpartneritele üle kingikotid, milles asutuse kalender ja laste meisterdatud meened.
Jaan Lukas
Kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval Kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile.
Loe edasi: Jõgevalt läkitati jõulurahusõnum tervele Eestimaale
Kolmandal advendil, 16. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.
Jõuluootuse tervitused annavad edasi Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus.
Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süütavad Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütavad piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Kõigil soovijail on võimalik oma laternaga jõulurahutuld ka kodudesse viia.
„Jõulurahu kuulutamisega juhime tähelepanu rahu tähtsusele elus. Praeguses rahutus maailmas on oluline hoida ja säilitada traditsioone, mis lubavad aja maha võtta, enda sisse vaadata, olla koos oma lähedastega ning mõista, mis on tõeliselt oluline,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Jõulurahu väljakuulutamisele järgneb Sissi ja Dave Bentoni advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Sissepääs on kõigile külastajatele tasuta.
Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse jõulurahu välja 13. korda.
Tänavu paigaldati jõulukaunistused Sinti peale esimest adventi, 5. detsembriks. Varasema korraldusega harjunud inimesed väljendasid kohtumistel tänavatel ja sotsiaalmeedias pisku hilinemise pärast tugevalt pahameelt.
[pullquote]Siit on kaasa võtta väärtuslikke õppetunde järgmiseks aastaks[/pullquote]„Paraku selgusid mõned tehnilised tõrked eelmiste aastate ehetega, sest paljud neist olid katkised ja seetõttu said tuled väikese hilinemisega üles. Sellest teavitasime elanikke oma kodulehel ja Facebooki lehel,” selgitas Katariina Vaabel, Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. Külauudiste infoveskis imetleti, kui kiiresti suudab Tori vallavalitsus ka pisemale kriitikale osavõtlikku heatahtlikkuse ja vabandusega reageerida. Juba poolteist tundi pärast repliigi avaldamist võis sama päeva hilisõhtul lugeda Tori valla Facebooki lehelt, et Sindi linn saab tehniliste takistuste tõttu jõuluehtesse väikese hilinemisega: „Töödega alustatakse lähipäevil ja planeeritakse lõpetada hiljemalt teiseks advendiks. Vabandame ja soovime kõigile rahulikku jõuluaja algust!”
