JOOSEP TAMMO: JÕULUD ON NORMAALSUSE LÕPP JA TÕELINE RAHU RIKKUMINE

Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel laulab Raeküla Vanakooli keskuse trepil tänase jõulujumalateenistuse lõpulaulu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänane Raeküla rahva jõululaupäeva kontsert-jumalateenistus toimus erandkorras Raeküla Vanakooli keskuse õuel, kus laulis Pärnu Oikumeeniline Naiskoor Ester Murrandi juhatusel ja jutlustas Joosep Tammo. Lisaks anti Pärnu Y-klubi poolt algatatud toetuskampaaniaga „Reena olümpiale” kogutud rahalise toetuse vautšer üle.

24. detsembri keskpäevane kogunemine vihmase ilma vallas katkestas mõneti väljakujunenud harjumuspärase normaalsuse, sest traditsiooniliselt on juba palju aastaid katkematu järjepidevusega istutud sellel ajal mugavalt soojaks köetud vanakooli saalis, mitte tänava ääres.

Normaalsuse katkestus oli ka tänase jutluse läbivaks teljeks. Kuuldud mõtteid on Tammo juba Facbook’is üldiselt avaldanud. Samuti leiab normaalsuse katkestusest tervikmõtte koos rohkete pühakirja tsitaatidega tema blogist. Alljärgnevalt saab siiski lugeda lühendatud kujul jutlustaja poolt esitatud märkmeid.

Kristlikule silmale on üllatav Maarja näost peegelduv ehmatus, mis tabab inimest siis kui jumalik sõnum katkestab elu normaalsed ootused.

Kuigi linn ja kodud säravad jõulutuledes, katab kõike pandeemia vari. Möödunud päevade advendi- ja jõuluaega normaalseks pidada ei saa ja Tammo küsib: „Milliseks kujuneb meie päästmise püha pandeemia varjus?”

Kuidas päästa kodus püsimise soovitusel jõulupühad teadmisel, et iga ära jäänud kontakt olevat hetkel hea kontakt, mis tuleneb muide ladina sõnast tangere (puudutama). Praeguste kontaktide piirangud on isegi keeleteaduslikult hästi põhjendatud, sest contactus tähendab nii puudutust, kui ka nakatumist.

Saksa teoloog Johann Baptist Metz on öelnud, et religiooni lühim definitsioon on katkestus! Seega mitte rutiin. „Äkki avavad seekordsed katkestustega jõulud meile midagi jõulude tegelikust sisust ja olemusest. Äkki võimaldab maiste kontaktide vähesus kohtuda meie elu suurima saladusega,” juhtis Tammo kuulajate tähelepanu sõnumi salapärasele kesksele mõttele ja luges Uue Testamendi Luuka evangeeliumit alates ingel Gabrieli ilmumisest Galilea külla, mille nimi on Naatsaret.

Gabriel kuulutab Maarjale, et jääb rasedaks ja sünnitab Jeesuse. Maarjagi tahtnuks jätkata normaalset elu. Vähe sellest. Ingel ilmub ka karjastele, kes küsivad kas nad peaksid oma karjad jätma ja Petlemma jooksma, et mingit imikut näha? „Selle asja võib küll vahele jätta. Tänan väga, meie jääme siia ja teeme oma normaalset tööd edasi.”

“Tagasipöördumine normaalsusesse” on pandeemia algusest alates muutunud avalikkuses omaette eesmärgiks. Tegelikult on igatsus normaalsuse juurde tagasi pöördumiseks vajalik eesmärk: eriti töö kaotamisel või üksi jäädes, kui keegi enam ei külasta…

Kuid leidub ka rõhuvat ja kardetud normaalsust, kui suur osa inimkonnast elab vaesuses ja nende normaalsuseks on nälg, haigused, ohustatud elu, põgenemine.

Seevastu paljudele on igatsetud normaalsus siiski tagasipöördumine mugavustsooni, kuhu kuulub ka jõulupidu oma tavapärastes raamides.

Evangelist Luuka järgi ei tähenda ingli sõnum Maarjale mingit normaalsust perekondlikus mugavustsoonis. Aga Maarja aktsepteerib seda olukorda kui Jumala tegu. Karjased võtavad oma rahu rikkumist taevast rõõmsa meelega ja asuvad asja uurima.

Mitte meie ei päästa jõule, vaid jõulud päästavad meid

Tammo osundab, et jõulud on normaalsuse lõpp ja tõeline rahu rikkumine: „Jumalikuga kohtumine on usundiloolase Rudolf Otto järgi alati hirmutav ja kaasakiskuv. See on senise normaalsuse katkestus. See ei ole igal juhul koht päkapikkudele, jõuluvanale ja haldjatele.”

Jutlustaja sõnul on jõulud maailma pimedusest päästmise püha. „Seda ei saa rikkuda isegi pandeemia sünge vari. Mitte meie ei päästa jõule, vaid jõulud päästavad meid. Jõulude sära kuulutab pimeduse aja lõppu. Sellest jutustavad meie jõululaulud ja evangeeliumid. Jumalast kingitud Pääste pühana sobivad jõulud vägagi sellesegi aega, milles elame.”

Jõulude taandumine normaalseks tarbimisralliks lõpeb väsinud tühjustundega. „Võib-olla oleme just sellel ebanormaalsel aastal rohkem kui kunagi varem valmis vastu võtma jõulude tegelikku sõnumit: Jumal tõmbab senisele maailmale, kus valitsevaks normaalsuseks on ebaõiglus, vägivald, häving, kurnamine ja lagunenud pered, joone alla.”

Algus on väike ja pea märkamatu. Maarja kannab inimkonna päästjat. Joosepile ilmutatakse isaks olemist. Karjased saavad sõnumi. Hommikumaa targad märkavad imelist tähte. Igal suurel asjal on väike algus.

Reena Pärnati toetuseks

Heaks tavaks kujunenud jõulujumalateenistuse korraldas kristliku taustaga Pärnu Y-klubi koostöös Raeküla Vanakooli keskusega. Tänasel teenistusel osales ka olümpiale pürgiv Pärnu noorsportlane Reena Pärnat, kellele anti Y-klubi algatusel tehtud toetusraha vautšer pidulikult üle. Toetuskampaaniaga „Reena olümpiale” koguti vibusportlasele ühtekokku 1473 eurot – heategevusloteriiga 528 eurot ja eraannetajatelt kogunes 945 eurot. „Ma tänan kõiki toetajaid, kes on lisaks rahalisele panustamisele jälginud pidevalt ka minu sportlike edusammude tulemusi ja mulle igati kaasa elanud. Tänan toetuse algatajat Pärnu Y-klubi liiget Mikko Selga, samuti Raeküla Vanakooli keskust ja selle juhatajat Piia Karro Selga,” lausus Pärnat.

Eile toimus keskuse saalis samuti traditsiooniks kujunenud jõulureede ühislaulmine, kuid olusid arvestavalt tehti seda virtuaalselt. Kellel soov, saab pühade ajal ja ka hiljem ühislaulda. Laule laulis Y-klubi liige Gert Gentalen. Karro-Selg luges paar luuletust Pärnu jõuluküla poolt korraldatud Pärnu linna ja maakonna koolinoorte jõululuuletuste korkursil esitatud kavast. Tehniliselt teostas Marina Mesipuu Rhun.

Urmas Saard

Samal teemal:

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga