Margit Petersoni „Lapse silmadega mees” Rahva Raamatus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Käesoleva nädala esmaspäeval nõustus Pärnu kirjanik ja kirjastaja Margit Peterson kohtumisega Port Arturi kaubanduskeskuse Rahva Raamatu naabruses asuvas kohvikus Piano, et vestelda ja vastata küsimustele. Mardipäeval sai tema kirjastus kaheseks, aga huvi kirjutamise vastu tekkis juba neljaselt. Jutuajamisel üllatas Margit mitme asjaga ja üht-teist sai sellest üles tähendatud, midagi jäi siiski ka saladuseks.
Evi Vaher laulukonkursil Lauluaias 2019. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Valmistumisel juba käesoleva nädala laupäeval toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeoks lubasid eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel.
Tre Raadio Pärnu stuudio tähistab oma kümnendat sünnipäeva – pildil Katrin Tõnismäe, Hanna Köster, Ahti Puudersell, Regina Jaakson, Kaia Lääne. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tre Raadio Pärnu stuudio tähistab oma kümnendat sünnipäeva – Katrin Tõnismäe, Hanna Köster, Ahti Puudersell, Regina Jaakson, Kaia Lääne. Video: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Tre Raadio Pärnu alustas tööd 2014. aasta 5. mail endise Pärnu Päikeseraadio jälgedes. Seega täitub tänasega kümme aastat. Palju õnne ja edu Pärnu stuudiole! Tagasivaates kümnele aastale vestleb raadio Pärnu reklaamimüügi juht Katrin Tõnismäe.
Valmistumisel mais toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu-ja Tantsupeoks lubavad eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel.
Valmistumisel mais toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu-ja Tantsupeoks lubavad eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel. Esimesena vastab Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeo üldjuht Hilja Vainula.
Tänasel jürikuu 14. päeval, mis on muide rahvakalendris ka künnipäev, tähistab Ave Teeääre neljakümnendat sünnipäeva. Ümmargune tähtpäev lisab põhjust heita pilk vagudele, mida ta enda teostamise loomes iga päevaga järjest selgema jäljena maha märgib.
Tartu Rattamaraton pani 1998. aastal alguse maastikurattasõidu buumile. Veerandsada aastat hiljem sõidavad tuhanded rattasõbrad taas Otepäält Elvasse, et hoida au sees vanu traditsioone ning luua uusi. Mis on see miski, mis toob rattureid 25 aastat järjepanu samale üritusele?
Liia Kanemägi on TUUM Teater MTÜ loominguline juht, kogukonnateatri „Naised & Numbrid“ idee autor ja lavastaja, kelle juhtimisel kohtuti kuue kuu kestel viie maakonna tosina erakordse naisega, et kuulda lugusid, mida nad endaga kaasas kannavad. „Kutsusime naised jutustatud lugude esitamisega osalema. Tulemus kujunes hästi ägedaks,” rääkis Kanemägi eilsel kohtumisel ja vastas mitmele täiendavale küsimusele, mis võiks rakendusteatri huvilisele huvi pakkuda.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste tähistab 4. mail oma 75. sünnipäeva. Palusin teda olulise verstaposti juures viivuks peatuda, et heita pilk käidud teele.
Viimastel kuudel oleme väga paljudes Eestimaa paikades näinud võimsat virmaliste vaatemängu. Uurisime meie sünoptikult Kairo Kiitsakult, kuidas tekivad virmalised, millal on võimalus neid näha ja miks just viimasel ajal on põhjavalgusest saanud meie jaoks sage “külaline”. Kairo hobifotograafina on ka ise väga palju virmalisi pildistanud.
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard rääkis Tre Raadio Pärnus stuudio tänahommikusesusutluses põgusalt sellest, et 22. veebruaril tähistab Sindi lasteaed miniparaadiga Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja riigi sünnipäeva hommikul leiab aset pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees. Saatejuhid olid Regina Jaakson ja Piia Karro Selg.
Lõppeva aasta novembri keskpaigas kirjutas elupõline meditsiinitöötaja Lilian Kiuru ühele Külauudiste infoveskis ilmunud artiklile lühikese, kuid tähelepanu äratanud kommentaari. Sellest tekkinud uudishimu ärgitas Google otsingu vahendusel uurima, mida Liliani kohta veel teada saaks. Ilmavavõrgust leitud kümnekonna aasta tagune pikem põnev artikkel kasvatas huvi veelgi.
Paar päeva tagasi andis portaal Külauudised ülevaate Rumeenia suursaadiku Călin Stoica visiidist Jõgeva valda. Infoveskile andis intervjuu ka suursaadiku nõunik Priit -Hendrik Kaldma, kes rõhutas tippdiplomaadi huvi Eestimaa looduse vastu. Veel rõhutas ta, et suursaadik on huvitatud koostööst erinevate Eestimaa piirkondadega.
Käesolev usutlus ei ole toimunud ühel mõne tunni pikkusel vahetul kohtumisel. Küsimused ja vastused kujunesid mõnevõrra pikema aja kestel, osaliselt vahetul kokkusaamisel, suuremalt jaolt siiski kirjavahetuses. Ain Keerup pöördub vastustes paljudel kordadel ikka ja jälle lipuvilje juurde, mis näib olevat tema jaoks midagi väga südamelähedast. Aga ta räägib mõtlevale inimesele rohkelt olulist ka muudes valdkondades.
Marko Šorin on olnud korduvalt valitud kohaliku omavalitsuse esinduskogusse. Sindi linnapeana osales ta nelja valla ühinemisläbirääkimistel, haldusterritoriaalse muutuse käigus kandideeris Tori valla volikogusse ja sai kõige suurema häältesaagi. Sellele vaatamata asus ta hoopis Pärnu abilinnapea ametikohale. Oktoobris lõpeb üleriigiliselt läbi viidud haldusmuudatuste järgne valitsemisperiood meie omavalitsustes.
Kaks säravat naist: Katrin Kuntus ja Regina Jaakson, Tre Raadio Pärnu stuudios. Neist esimese hääl pole raadiokuulajatele kuuldav, aga temast oleneb kuulaja jaoks palju. Teise mahedalt voolav jutt kutsub seda enam raadio juurde, mida rohkem teda kuulda on. Kutsun nad raadiost välja, et vestelda mitte ainult tööst raadios.
Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.
Mustvee vallas asuvale Avinurmele toob kuulsust puhkpilliorkester, kelle muusikahelid kostnud paljudes saalides ja vabaõhusündmustel. Hiljuti tänas Eesti Rahvakultuuri Keskus muusikakollektiivi dirigenti Verner Mölderit tänukirjaga.
Esimese lihavõttepüha hommikul ajasime juttu ajakirjaniku ja kolumnisti Ivan Makaroviga. Temale ja abikaasa Gerli Talile on kanad Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus nii maitsvate munade toidulauale kinkijad, kui ka lemmikloomad.
Agnes, olete teenusedisainer, koolitaja, konsultant, rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisik, filmi produtsent, TV7 saatejuht, koguduse liige, kolme lapse ema. Ilmselt pole tegevusloetelu lõplik ja küllap saab pikka nimekirja veel midagi lisada. Palun, et ütleksite teiega tuttavamaks saades enda kohta midagi sellist, mida peate kõike eelnevat arvestamata jättes kõige olulisemaks.
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Vibud, nooled ja lossid on kokku kuulnud juba ammustest aegadest. 5. augustil saab Jõgeva vallas Kuremaal teoks IV Kuremaa Lossiturniir ja Vooremaa Vibukarika IV etapp. Külauudistele andis intervjuu korraldaja Tiina Laurisson, kes on veteranide arvestuses kahekordne maailmameister pikkvibu siselaskmises.
Külauudistele andis intervjuu filmiloolane, režissöör ja stsenarist Jaak Lõhmus, kes osalenud Palamusel peetavatel Theodor Lutsu filmipäevadel alates sündmuse esmatoimumisest 1996. aastal kuni tänaseni. Jaak Lõhmuse arvates võiks Theodor Lutsust teha ka mängufilmi.
Tunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.
→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?
[pullquote]mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks[/pullquote]Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.