MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS

Urmas Saard, reporter

Valmistumisel mais toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu-ja Tantsupeoks lubavad eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel. Esimesena vastab Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeo üldjuht Hilja Vainula.

Hilja Vainula: Muusikaõpetajatel lasteaedades ja koolides ning koorijuhtidel on kahtlemata võtmeroll laulu- ja tantsupidude kultuuripärandi hoidmisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Pärnumaal on traditsiooniks saanud, et neil aastatel, kui ei toimu noorte laulu- ja tantsupidu Tallinnas, toimuvad peod nii lasteaia koolieelikutele kui ka koolide mudilastele ühiselt. Vabariikliku peo toimumise aastatel aga on Pärnumaa koolieelikud saanud päris oma laulu- või tantsupeo. Nii on olnud juba pikka aega. Lapse esmane kogemus laulu- ja tantsupeost on hindamatu väärtusega. Maakondlik pidu on oma väiksuses ja koduläheduses sissejuhatuseks vabariiklikule peole, sest juba järgmisel aastal võivad koolieelikud saada võimaluse osaleda suurel peol Tallinnas.

Seekordne Mudilaste Laulu- ja Tantsupidu toimub 25.mail 2024.a. Pärnu Vallikäärus ja kannab pealkirja “Lood ja laulud vanavanemate lapsepõlvest”.

Kas laulu- ja tantsulembeliste noorte järelkasv valmistab muret või on sellega kõik rõõmustavalt muretu?

Hilja Vainula: Ühised koorilaulu peod muutuvad laste silmis aina populaarsemaks. Siinkohal sügav kummardus muusikaõpetajatele nii lasteaedades, huvi- kui põhikoolides. Esmaseks juhendajaks laulu- ja tantsupeo mõtestamisel ning ettevalmistamisel on kindlasti lapse muusikaõpetaja. Lapse suhtumise kujundamine oleneb siiski ka lapsevanema hoiakutest ja kogemustest. Seetõttu on koostöö väga oluline. Muusikaõpetaja ülesanne on juba lasteaias laulu-, tantsu- või pillipeo olemus lapsele lähedaseks tuua ja tegevused üksipulgi lahti seletada. Üheslaulmine tuhandelapselises kooris avab koorilauljale pildi ühtekuuluvusest ja koostegemise rõõmust. Peol rahvariideid kandes hoitakse au sees nende kandmise tava ja oskusi. Peo traditsioonilises rongkäigus sammudes saavad lapsed tunnetada endas pidulise tähtsust läbi pealtvaatajate kaasaelamise.

Kuidas on poistekooride jätkuga?

Hilja Vainula: Väikesed poisid lasteaedades laulavad meelsasti koos tüdrukutega. Kooli jõudes oleneb poiste saatus muusikaõpetaja soovist ja kooli võimalusest luua eraldi poistekoor. Mõnes huvikoolis on juba loodud oma poistekoor. Probleemiks võib kujuneda see, et poisid, kes on muusikaliselt andekad, on väga hinnas mõlemal pool (koolis/lasteaias ja huvikoolis) ning tegusad ka muudel aladel ning nende koormus kujuneb väga suureks. Poiste innustamine ja julgustamine õpetaja poolt on sel juhul esmatähtis.

Mis motiveerib juhendajaid tegutsema? Mis heidutab?

Hilja Vainula: Muusikaõpetajad on oma loomult entusiastlikud ja valmis tegutsema ka ennastohverdavalt. Paljud sündmused saavad teoks nii-öelda õhinapõhise tegevuse tulemusel. Õnneks on Pärnumaa muusikaõpetajad viimastel kümnenditel aktiivselt kaasa löönud maakondlike laulu- ja tantsupidude korraldamisele. Tean seda hästi, sest olen olnud palju aastaid nende pidude korraldustoimkonnas. Peame kõik laulupidude püsimajäämist ja järjepidevust tähtsaks – eriti pärast seda, kui Eesti laulu- ja tantsupeod kanti Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja. Käesoleval peol on tunnetatav, et nii õpetajad kui ka lapsed on motiveeritud osalema. Pärnu Vallikääru koguneb sel aastal ligi 1400 laululembelist last. Tantsijaid on eriti arvukalt lasteaialaste puhul, kus muusikaõpetaja ise õpetab ka rahvatantse. Kooliõpilaste seas võiks tantsulaste osalus olla suurem.

Mida oodatakse kohalikult omavalitsuselt ja riiklikult suunatud poliitikast?

Hilja Vainula: Läbi hariduse on laste väärtushinnangute kujundamist raske üle hinnata. Eesmärk on igati toetada nende huvi kujunemist ja lugupidavat suhtumist meie traditsioonidesse ja tavadesse, ka laulu- ja tantsupidudesse. Omavalitsused on maakondlike laste pidude korraldamisele alati õla alla pannud nii projektitaotlusi rahastades kui ka transpordi kompenseerimisega. Ka riiklikud prioriteedid toetavad laulu- ja tantsupidude korraldamist. Pärnu linnas on laulupidude korraldajatel suurimaks unistuseks saada oma laululava.

Kõik kallineb. Kuidas tullakse toime hädavajalike kulutustega, milleta pole mõeldav midagi suurt ära teha?

Hilja Vainula: Suursündmusi Pärnumaal oleme palju aastaid korraldanud projektipõhiselt. Toetusrahade saamise osas tõstatuvad sageli küsimused, kas raha üldse eraldatakse või kas seda jagub kõikidele planeeritud tegevustele. Tegijad ju soovivad pakkuda lapsele esmakogemuse saamisel parimat kvaliteeti. Loodame, et suudame leida sobivaid lahendusi ja kompromisse. Seekordsel peol peame küsima lapselt ka väikest osalustasu.

Kuidas on olnud rahastamisega varematel aegadel ja kuidas praegu? Millisena paistab homne päev tänaste võimaluste valgel?

Hilja Vainula: Varasematel aegadel ja ka praegu on meie suurürituste peamisteks toetajateks olnud Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselts ja paljud sponsorid. Tänavu on lisandunud maakondlike laulu- ja tantsupidude korraldamiseks regionaalse kultuuritegevuse toetusmeede. Kuigi tänavu sellest ERK toetusest rahasid kõikidele soovijatele vabariigis piisavalt ei jätkunud, oleme tuleviku suhtes lootusrikkad.

Rõõmsa kohtumiseni Vallikäärus 25. mail 2024!

Samal teemal:

AIRE KOOP: TEEKOND SUURELE LAULU- JA TANTSUPEOLE ALGAB IKKA ESIMESEST SAMMUST