Homme, neljapäeval, 9. mail toimub rohkem kui 12 000 osavõtjaga üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis kutsub toetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juures asuva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamist. Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomisele – igaühel on võimalik annetada, helistades annetustelefonile 900 7777 (kõne hind 7 eurot).
Teatejooks. Foto: Marko Mumm
Teatejooksu starti läheb üle 12 000 koolinoore ning jooks toimub 26 kohas üle Eesti.
Tallinnas algab Teatejooks kell 14.00 Kadrioru pargis presidendi lossi ees, kus jooksu läheb 1300 koolinoort ja stardi annab jooksja Roman Fosti. Täpselt samal ajal annab president Kersti Kaljulaid Teatejooksule stardi Tartus Raekoja platsil. Teatejooks toimub kõigis maakondadest ning sellest võtavad osa 5.–9. klasside õpilased 8-liikmeliste võistkondadena.
„Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolikasutajate mängupargi laiendamiseks. Sel aastal kavandatakse Haapsalu mänguparki mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega,“ ütles Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
Aasta ja seitsme kuu vanune Steven põeb kogu maailmas haruldast kesknärvisüsteemi haigust, mida on võimalik ravida Prantsusmaal tehtava operatsiooniga. Operatsioonikulud tasub Eesti Haigekassa, kuid reisikuludega abistab perekonda heade inimeste toel Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.
Steven. Foto: erakogu
Möödunud aasta septembris aitas Lastefond heategijate annetustega Steveni perekonda, kattes pere reisikulud Prantsusmaale. Pärast esimest operatsiooni oli teada, et kolme kuu pärast on vajalik teha uus MRT aju-uuring, mis näitab, kas on vajadus teise operatsiooni järele. Nüüd on selgunud, et Steven vajab hädasti veel ühte operatsiooni, et haigusest täielikult vabaneda.
Steven põeb gelastilist epilepsiat, millega kaasnevad kontrollimatud naeruhood. Enne esimest operatsiooni esinesid hood iga nelja minuti tagant ning kestsid 15-40 sekundit. Pärast esimest operatsiooni on Steveni olukord märgatavalt paranenud ning hood on vähenenud 10-20 korrale päevas. Iga epilepsiahoog põhjustab lapsele suurt segadust ja häirib keskendumisvõimet. Hoo ajal muutub ta väga aktiivseks, tihti hakkab kiiresti jooksma või rabelema.
Eelnevad uuringud on näidanud, et suurim paranemisvõimalus on pärast kahte operatsiooni – 70% inimestest paranesid pärast teist endoskoopilist operatsiooni haigusest täielikult. Kuna esimene operatsioon läks edukalt, on põhjust loota, et teise operatsiooniga paraneb haigusest ka väike Steven.
Lastefondi tegevjuht Kadri Org avaldas lootust, et väikese Steveni teine operatsioon on edukas ning laps paraneb täielikult. “Meil on siiralt hea meel, et saame heategijate abiga olla Steveni perele toeks ning loodetavasti tunnistada edulugu, mil kaasaegne meditsiin lahendab lapse haruldase terviseprobleemi,” ütles ta.
Steveni välisraviga seonduvad kulud Prantsusmaale on 4300 eurot, mille katmist toetab 20% ka kohalik omavalitsus. Ka Sina saad aidata väikese Steveni paranemisele kaasa, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi arvelduskontole ja lisades selgituseks “Steven”.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku üle nelja ja poole miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile info@lastefond.ee.
EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.
Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard
Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.
„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.
9. mail toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda heategevuslik Teatejooks, kus 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksevad liikumisvõime kaotanud laste heaks. Teatejooksud toimuvad kõigis maakondades ning registreeruda saab kuni 24. aprillini.
Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto: Marko Mumm
[pullquote]Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks![/pullquote]Teatejooksu korraldajate südamesoov on nakatada üha enam lapsi ja noori liikumisrõõmuga. „Teatejooks on kasvanud 12000 osalejaga suursündmuseks ning mitmed koolid on juba teatanud, et plaanivad lisaks jooksul osalemisele korraldada 9. mai kogu koolipäev liikumispäevana,“ sõnas Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilastele koosmängimise võimaluste loomisele. „Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolipargi laiendamiseks. Keskuse mänguala kõrvale kavandatakse mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega. Laps on laps, isegi kui liikumine on raskendatud ning vajab selleks abivahendeid. Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!“ ütles Erik Pallase.
Käesoleval nädalal toimub TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Tartu Herbert Masingu koolis TEACCH metoodika koolitus, mida viivad läbi Põhja-Carolina ülikooli TEACCH koolituskeskuse koolitajad, et anda õpetajatele baaskoolitus autismispektri häirega lastele parema õpikeskkonna võimaldamiseks.
Esimese koolituspäeva hommik, Tartu Herbert Masingu Kool
TEACCH (Treatment and Education of Autistic and related Communication Handicapped Children) metoodika on välja töötatud Põhja-Carolina ülikoolis, kus asub ka peamine TEACCH koolituskeskus. Metoodika eesmärk on luua õpilase ümber terapeutiline õpikeskkond, mis võimaldab ühteviisi arendada nii akadeemilisi kui ka sotsiaalseid toimetulekuoskusi ning iseseisvust. TEACCH programmi kasutatakse väga paljudes riikides tunnustatud programmina autismispektri häirega laste õpetamisel.
TEACCH programmis arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi ja omapärasid ning seetõttu on see paindlik ja sobiv just autistlike laste eripäradega toimetulekuks. Tegu on programmiga, mis on juba algselt kavandatud koolitöö ja koolis õppimise toetamiseks, kuid oluline osa metoodikast on ka tihe koostöö spetsialistide ja lapsevanemate vahel. Lisaks on programm kohandatud kommunikatsiooni ja kõne omapäradele, sobides sellega nii normaalse vaimse võimekuse kui ka sügava vaimse mahajäämusega lastele.
Eesti Vabariigi sünnilinnas algas iseseisvuspäevale pühendatud sündmuste kava traditsiooniliselt Raeküla Vanakooli keskuses toimuva kontserdiga.
Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontserdi külalisteks olid Raeküla Vanakooli keskuses Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi Luuletaeva Latern. Daivi Jõeranna sonetipärja pealkiri on “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.
Vanakooli keskuse juhataja ütles, et Raekülas on kujunenud ammuseks tavaks tähistada Eesti riigi sünnipäeva keskeltläbi nädalapäevad varem, tänavu siis koguni üheksa päeva enne 24. veebruari. „Samas tähistame selle kontserdiga ka äsja möödunud sõbrapäeva!” Leelot dirigeerisid Tiia Tamm ja Hilja Vainula. Pärnu luuleklubist lugesid luulet Jaak Känd, Krista Nõmm, Daivi Jõerand, Tiiu Lehiste, Marina Kopajev. Paljude kuuldud sõnade seas jäid kõlama sõnad: „Üks piisake kui lahustumas vette / Hetk kõneleda võib ka sõnatuna / Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.
Kuigi kaunis õhtu oli kõigile tasuta sissepääsuga, võisid kontserdikülalised annetada heategevuseks euro või rohkemgi. Pärnu Y-klubi korraldas käesoleva aasta esimese heategevusloterii nagu seda on paljudel eelmistelgi aastatel tehtud. Enne ja pärast kontserdi võis tutvuda Raeküla seltsi liikme Toivo Põlduri näitusega, mis tutvustas tema isiklikus kogus olevat videotehnika ajalugu.
Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.
Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.
Presidendi kell
Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.
Otepää Kultuurimajas 25. jaanuaril toimunud Valter Kulla mälestuskontsert kujunes väga meeleolukaks ja südamlikuks. Mälestuskontserdiga koguti 2025,70 eurot Janno Puusepa Fondi, mis toetab ravimatuid haigusi põdevaid inimesi.
Valter Kulla mälestuskontsert (25.01.2019) Otepää Kultuurimajas. Foto: Monika Otrokova
[pullquote]paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert[/pullquote]Valter Kuld oli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, kes põdes tsüstilist fibroosi. Ta viibis neli kuud haiglas ning ootas siirdamiseks uusi kopse. Kahjuks tuli 2018. aasta viimastel päevadel Valteriga hüvasti jätta. Ta võitles vapralt lõpuni, kuid haigus sai temast võitu. Valteri klassiõde Laura Meigas otsustas eelmisel aastal Valteri toetuseks korraldada heategevuskontserdi, paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert.
Südamlik ja hoogne kontsert tõi kokku terve saalitäie noori ja vanu ning nii mõnigi laul tõi meeleliigutusest pisara silma. Kontserdil astusid üles Otepää gümnaasiumi lauljad Loore All, Joosep Saul ja gümnaasiumi vilistlane Gertrud Aasaroht. Kitarril saatis Pearu Pindre. Särtsu ja hoogu tõi lavale noortebändi võistlusel rahvalemmiku tiitli saanud ansambel Muster. Iga kontserdikülastaja sai annetada summa pileti vastu.
Vald eelistab ilutulestikule kuluvat raha kasutada heategevuseks.
Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud. Foto: Tori vallavalitsus
[pullquote]saades täiendavalt juurde 130 eurot[/pullquote]Saabuva jõulupüha ja uusaasta eel teeb Tori vallavalitsus 500 euro suuruse annetuse, mis jaotub MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liidu ja Pärnu loomade varjupaiga vahel.
Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel ütles, et lisaks vallavalitsuse 250 eurole kogusid Tori vallavalitsuse töötajad ka oma raha, saades täiendavalt juurde 130 eurot. Annetus viidi täna Pärnu loomade varjupaika.
Sindi on loobunud tulevärgist varemgi, näiteks 2015, 2012. 2018. a saabudes pakkusid praeguses Tori vallas ohtralt tulevärki Sauga ja Sindi. 2014/2015 aastavahetusel kulutas Sindi linn ilutulestikule 500 eurot. Kõigi aastate kohta Külauudiste infoveskil andmeid käepärast pole. Kuid siiski võib väita, et Sindi linnal puudub järjepidev traditsioon omavalitsuse raha eest tulevärki korraldada.
Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.
Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.
Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.
Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →
Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist. Koristustalgud viisid läbi ka need 11 riiki, mis kannatasid septembri keskpaigas toiminud orkaanide käes.
Eva Truuverk. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev ja milline riik saab olema selle päeva eestvedajaks[/pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski see, et tänu Maailmakoristusele aga ka mitmetele teistele keskkonnaalgatustele, on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit?
“Ühekordsete plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste sarnaste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühekordselt kasutatud asi jõuab prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplasti näol tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,” ütles Truuverk. “Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ja kõik need miljonid inimesed, kes oma riikides koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.”
Pärnu linnavalitsuse istungil määrati 2018. aasta sotsiaalhoolekande valdkonna tunnustused seitsmes kategoorias. Tunnustused antakse pidulikult üle 12. novembril Strand SPA & Konverentsihotellis.
Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard
Aasta sotsiaaltöö tegija tiitli pälvis SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits, kellele määrati rahaline preemia summas 630 eurot.
Kadri Melnits on SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuses töötanud üle 10 aasta. Töötades psüühilise erivajadusega klientide tegevusjuhendajana on Melnits lisaks ka tugiisik ja päevakeskuses toimuvate ürituste eestvedaja. Ta tegutseb lektorina Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevusejuhendajate koolitusel, andes oma teadmiste pagasit edasi ka uutele tulijatele.
Aasta sotsiaaltöötaja nimetus omistati Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Katrin Jääratsile, kes igapäevaselt abistab ja nõustab kliente Mai hoolekandekontoris. Jäärats on kohusetundlik, abivalmis ja oma töövaldkonda väga hästi tundev spetsialist, kelle pühendumist ja hoolimist märkavad ka kliendid. Käesoleva aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe cum laude.
Aasta lastehoolekande- ja peretöö tegijaks nimetati SA Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse sotsiaaltöötaja-pereterapeut Ülle Pikma.
Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.
Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.
MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.
Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.
Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.
Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.
„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.
Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas[/pullquote]Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.
Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.
Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”
Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.
Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]„Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!”[/pullquote]Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.
„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.
Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.
Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.
Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.
Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.
Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev
Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.
Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”
Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard
27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.
Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.
Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.
Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.
Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.
Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.[/pullquote]”Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.
Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.
Möödunud aasta kevadel vahendas Külauudiste portaal seitsme reisikirjaga väikese eestlaste seltskonna mitmepäevast tutvust Georgiaga. Toona võõrustas meid külalislahkusega mitmete teiste suurepäraste inimeste hulgast ka Marina Maisashvili, kes edendab oma kodumaal heategevust.
Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Postiljonist sai vahendaja, kes julgustas inimesi abistajaid mitte kartma[/pullquote]Marina jutustas juba meie Georgias viibimise ajal pikalt ja põhjalikult, kuidas temast sai Georgia kirikute liidus üleriigilise sotsiaaltöö koordinaator. Pärast Abhaasia sõda (1992–1993) valitses Georgias täielik kaos nii majanduslikult kui olmeliselt. Polnud gaasi, elektrit, kütet – ei midagi. „Pooled inimesed lahkusid laviinidena välismaale, peamiselt Türki, Kreekasse. Vanad inimesed jäid kogu riigis üksinda. Ja siis tekkis vajadus hoolitseda üksinda jäänud inimeste eest. Georgia kirikud murdsid pead, mida selles olukorras ette võtta,“ rääkis Marina. Huvitav on seejuures teada, et Kasastanist lahkunud sakslased lõid Saksamaal oma organisatsiooni. Tolleaegne evangeeliumi kristlaste liidu juht Levan Abelashvili õppis Kasastanis arstiteadust ja seal ta tutvuski samade sakslastega. Sakslased toetasid sotsiaaltööd aineliselt ja Marina juhatas tervet sotsiaaltöö võrgustikku, mis hõlmas mitte küll vast kogu Georgiat Batuumini. Aga suurt osa Tbilisi ümbrust kindlasti, läänes Gorini ja samuti idas – umbes paarisaja kilomeetri raadiuses ümber pealinna.
Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.
Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.
Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.
Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt
[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.
Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.
19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.
Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter
Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.
Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.
“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”
