Silt: ettevõtlus

Pärnumaal edendatakse Läänemere-äärset koostööd

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koos partneritega Lätist, Soomest, Eestist ning Rootsist kutsub Pärnumaa ettevõtteid osalema rahvusvahelises projektis BASIS, mille üks eesmärke on kaasa aidata ettevõtete rahvusvahelistumisele Läänemere piirkonnas.
Projektis osaleval ettevõttel on võimalus:
– saada koolitust ja konsultatsiooni rahvusvahelistumise osas Läti, Soome ja Rootsi ettevõtluskonsultantidelt;
– osaleda seminaridel, kontaktüritustel ja luua uusi ärikontakte Lätis, Soomes, Eestis ning Rootsis.
Seminaridel osalemise transpordi- ja ööbimiskulud kaetakse BASIS projekti poolt.
Osalev ettevõte peab vastama järgnevatele tingimustele:
– ettevõte kuulub väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulka (vähem kui 250 töötajat, käive on alla 50 milj euro või bilansi maht on alla 43 milj euro);
– projektis osalejal on hea inglise keele oskus;
– ettevõte soovib kasvada ja on huvitatud rahvusvaheliste ärisuhete loomisest Lätis, Soomes või Rootsis;
– ettevõtte äritegevus toimub Pärnu maakonnas.
Täiendavat infot BASIS projekti, ettevõtete võimaluste ja osalemise tingimuste kohta leiate meie koduleheküljelt www.peak.ee/basis. Projektis osalemiseks palume Teil täita põhjalikult „Company Profile“ taotlus (leiate selle meie koduleheküljelt  www.peak.ee/basis) ja saata see hiljemalt 02.05.2011 aadressil peeter@peak.ee.
Täiendav informatsioon: Peeter Strikholm Tel: 44 55 555 Mob: 53 409 409

Allikas: www.peak.ee

Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?

Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.

Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?

Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond

Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.

Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.

Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.

Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus

29. märtsil toimub Viljandis ettevõtluspäev

Ettevõtluspäeva eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtjaid oma äri edendamisel ning julgustada viljandimaalasi tegelema ettevõtlusega. Viljandi ettevõtluspäevale on oodatud alustavad ettevõtjad, ettevõtluse arendamisest huvitatud isikud, üliõpilased ja õpilased.  Osalemine on tasuta.
 
Koht: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEKK) õppekeskus Viljandis (Tallinna 19/21, auditoorium 4)
Info ja registreerumine: 433 3193; 526 8028 või liina.oja@mk.ee
Päeva moderaator: Andres Arrak – EEKK Mainor ettevõtluse instituudi direktor

Allikas: viljandi.ee

Võitsid tark ostukäru ja plekkpurkidega soojatootmine

Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.

Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.

320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.

Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.

Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.

Allikas: meiemaa.ee

Alustavad ettevõtjad pälvisid tunnustuse

4. märtsil tunnustas Valgamaa Arenguagentuur alustavaid ettevõtjaid, kes olid 2010. aastal EASi-st toetust saanud ja enamus neist kasutasid ka agentuuri abi äriplaani koostamisel. Kutsutuid oli kokku 15, kellest suur osa Otepää mailt pärit.

Kohvikus l.u.m.i, mille peremees Veikko Täär on ka alustavate ettevõtjate ridades, tervitas alustavaid ettevõtjaid Valgamaa Arenguagentuur juhataja Ülle Juht, kes toonitas, et Arenguagentuur on alati valmis nõu ja jõuga ettevõtjaid aitama.

Kuna alustaval ettevõtjal on kõige raskem end turundada, siis kohtumine andis selleks suurepärase võimaluse tutvustada enda tooteid-teenuseid, saada omavahel tuttavaks ja vahetada omavahel kontakte.

Loe edasi

 

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

 Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“  tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.               

 Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal. 

Info ning eelregistreerimine 
Tea Hanson
tel: 528 4061 
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Puulaevaselts Vikan avab uksed ning tutvustab tegevust

puulaev
Foto: vikan.ee

MTÜ Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril 2011, kell 13-16 Haapsalu Raudteejaama Kaubaaita avatud uste päevale.
Avatud uste päeva eesmärk on tutvustada väljaõppega seotud võimalusi. Uus kursus hakkab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamisel väärt tööjõudu.
Esimese korra osalejate seas on väga palju kuldsete kätega inimesi, kes oskavad hinnata töötegemist. Oodatud on ka kõik ülejäänud huvilised, kohapeal antakse projekti ja seltsi kohta mitmesugust infot.
Eelmisel aastal käivitas Puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu“, mille eesmärgiks on piirkonna töötute ja tööturul mitteaktiivsete isikute aktiveerimine läbi puulaevaehitusõppe andmise.

Allikas: Läänemaa infoportaal

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

piim
Lea Puuri piimakari on aastaid väga hea toodangu poolest silma paistnud. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Rõugesse tuleb Favora automaattankla

Vastavalt täna AS Johnny ja Rõuge Vallavalitsuse sõlmitud lepingule ehitatakse Favora kaubamärki kandev automaattankla Rõugesse 1,5 aasta jooksul. Tankla rajatakse Rõuge alevikku Pargi tänava ja Nursi maantee vahelisele alale Ristmiku katastriüksusele. Munitsipaalomandis olev kinnistu koormatakse hoonestusõigusega AS Johnny kasuks 35 aastaks, millele andis heakskiidu Rõuge Vallavolikogu. Hetkel Rõuge vallas ja ka naabruses Haanja vallas tankimisvõimalus puudub.

Haanja vald selgitab välja parima ettevõtja ja põllumehe

Haanja vallavalitsus kuulutab välja konkursi “Haanja valla ettevõtja 2010” ja “Haanja valla põllumees 2010.” Vallavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid parima ettevõtja ja põllumehe väljaselgitamiseks. Ettepanek koos põhjendusega palutakse saata Haanja vallavalitsusele hiljemalt 5. jaanuariks 2011 aadressil Haanja küla, 65101 Võrumaa või e-posti aadressil vald@haanja.ee.

Otepääl avas uksed Veikko Tääri kohvik

Saunamajas avati uus kohvik. Foto: Jaanika Kuusik/Valgamaalane

Möödunud nädalal avas Otepääl uksed kohvik, mis on omanäoline nii miljöö kui ka toiduvaliku poolest. Kohviku L.U.M.I omanik on näitleja, õhtujuht ja kokasaate „Lusikas“ saatejuht Veikko Täär. Tema sõnul on Otepää ammu vajanud kohta, kus saaks meeldivalt aega veeta, sõprade või klientidega kohtuda, head kohvi või teed juua ning hõrgutavaid maitseelamusi nautida. L.U.M.I on kultuurne kohvik, kust saab vaimu- ja kehakosutust. Külastajatele plaanitakse pakkuda elavat muusikat, luuleõhtuid, teatrietendusi jpm.

Kohviku sisekujundus, mille on teinud Ivi-Els Schneider, on taotluslikult robustne lähtuvalt hoone poolesaja-aastasest vanusest. Toolid on kogutud heade inimeste annetustena, neist igal oma värvikas elulugu. Meeleolu loovad seinu kaunistavad akvarellid. Omaniku arvates on tegemist heas mõttes säästuaja kujundusega. Samuti eristutakse tema kinnitusel menüüga, mille koostas presidendi kokk Indrek Kivisalu. Toitude hinnaskaala ulatub 35 kuni 200 kroonini. Kohvi ja tee kõrvale saavad külastajad proovida kohapeal küpsetatud saiakesi ja pirukaid. Kohvikus on ka mängunurk, kus mudilased saavad joonistada, lauamänge mängida või raamatuid vaadata.
Allikas: valgamaa.ee

Riigi maad harivad põllumehed saavad sellele eelisostuõiguse

Valitsus toetas põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.

Praegu on erinevate põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral peavad senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Eelisostuõiguse kehtestamine mõistlik, sest riigile see rahalist kaotust ei tähenda.

Allikas: põllumajandusministeerium

Rõuge vald otsib aasta ettevõtjat ja ettevõtet

Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee

Muhu ettevõtlusring kutsub noori tööle ehk “Muhu Võte”!

Muhu Noortekeskuse projektis Muhu Võte saavad parimad muhuvõtjad parimad teadmised ja ettevõtte arenduseks kuni 5000 krooni!

“Muhu Võte” on noortele mõeldud ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud koolitussari, mis saab teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele. Projekti käigus õpivad Muhu noored ettevõtluse aluseid ja proovivad õpitut ka ellu viia.
Õppetöö toimub Noortekeskuses ja Põhikoolis. Käiakse tutvumas teiste edulugudega ja õpitakse muhuvõtteid.
Noored muhuvõtjad arendavad tooteid, teevad rahataotlusi, korraldavad suvel turundustööd ja toodangu müüki.
Projekti eesmärgiks on suurendada noorte võimekust ise organiseeruda, viia oma ideed teostuseni ning teenida oma toodete müügist reaalselt tulu. Koolituse tulemusena saab ettevõtlik noor koostada omale professionaalse CV, kus on kirjas reaalne töö-oskus ja –kogemused.

Koolitustele saab registreerida Noortekeskuses koha peal või helistada numbril 453 0684
või kirjutada aadressile noortekeskus@muhu.ee

Setomaal kõneldi täna “ääremaa” ettevõtlusest

Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.

Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.

Allikas: Setomaa Valdade Liit, www.setomaa.ee

Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Reedel, 19. novembril Värska kultuurikeskuses toimuval Setomaa ettevõtluskonverentsil  arutatakse “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja arenguvõimalusi.
Tuntud analüütikud annavad konverentsil ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlevad oma ettekannetes ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.

Loe edasi: Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Põlvamaa sai rohelisema märgi kandjaid juurde

Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.

Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.

Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.

Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega

Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.

Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

28. oktoobril toimub Karksis ettevõtluskonverents “Julge näha võimalust!”

Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.

Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.

Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.

Allikas: Karksi valla leht

Homme avatakse Moostes Eesti Fototurismi Keskus

 Homme kell 14.45 avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti Fototurismi Keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi Eestis ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust täiendada oma oskusi.

Tegijad on endale võtnud ambitsioonika eesmärgi muutuda juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused.  Koolitusi viivad läbi teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

Juba avamispäeval või kuulata loodusfotograafi Urmas Tartese loengut „Visuaalne kommunikatsioon“ ning külastada fotograafia näitust  tunnustatud autoritelt teemal “Miks ma armastan fotograafiat”. Näitusel onesindatud Sven Začeki, Urmas Tartese, Remo Savisaare, Arne Aderi, Margus Mutso ja Jaan Künnapi fotod.

Eesti Fototurismi Keskus paikneb maalilise Mooste järve kallastel ajaloolises viinavabriku hoones. Keskus pakub koolitusi ja seminare fotograafiahuvilistele.

EASi ärimentorprogramm otsib ärksaid ettevõtjaid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas ambitsioonikate alustavate ettevõtjate avalduste vastuvõttu ärimentorprogrammi kandideerimiseks.

Programmist osavõtjatel on võimalus moodustada aastaks koostööpaar kogenud ettevõtjaga ning osaleda tasuta erinevatel ettevõtlusalastel koolitustel ja seminaridel. Programmi kandideerimine kestab 24. oktoobrini ning mentoraastaga alustatakse novembris. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Ärimentorprogramm võimaldab alustavatel ettevõtjatel saada endale aastaks ajaks personaalne nõustaja ehk mentor, kellega koostöös lahendada ettevõtte juhtimisel tekkivaid probleeme. Lisaks toimuvad kõigile programmis osalejatele läbi aasta tasuta erinevad ettevõtlusalased koolitused ja seminarid – teemadeks on näiteks müük, turundus, äriõigus, strateegia, finants, juhtimine, eksport.

„Mentiina ootame osalema aktiivseid ja avatud ettevõtjaid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ja püstitanud oma ettevõttele ambitsioonikad eesmärgid,“ tutvustas programmi EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Kandideerima oodatud ettevõtted võiksid tegelda tootearendusega, olla ekspordipotentsiaaliga ning omada innovaatilist äriideed,“ lisas ta.

Mentorina on oodatud osalema ettevõtjad, kellel on vähemalt viieaastane edukas oma ettevõtte juhtimise kogemus ning oskus inimesi innustada ja arendada.

EAS alustab mentorprogrammiga tänavu kuuendat aastat. Selle aja jooksul on oma ettevõtet mentori abiga tugevdanud üle 200 alustava ettevõtja. Koostöö tulemusena on tekkinud rohkem jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on hakanud rohkem müüma (93% osalenud alustavatest ettevõtetest) ja kasumit teenima (70% osalenud alustavatest ettevõtetest).

Lisainfo: www.eas.ee/mentorlus

Allikas: www.polvamaa.ee