Ida-Saaremaa noorte osaluskohvik

Tornimäe Noortekeskus Saaremaal Pöide vallas korraldab 26. aprillil algusega kell 16  Ida-Saaremaa noorte osaluskohviku. Eesmärk on panna noori rohkem kaasa mõtlema erinevatel aktuaalsetel teemadel.

Töölaudu  tulevad läbi viima oma ala spetsialistid maakonnas, kellelt on võimalik saada vastuseid erinevatele küsimustele.
Osaluskohvikul ootame osalema eelkõige  noori vanuses 12-27 eluaastat.

Osaluskohvik on osalejatele tasuta ja toimub ESF hanke ” Noorte konkurentsivõime suurendamiseks  ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine” raames.

Info:
Aina Sepp, tel +372 5664 5212
Pöide valla noorsootöö kuraator

Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi

Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.

Allikas: meiemaa.ee

Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Kliki ja vaata suuremat pilti
Oma põlenud kodumaja trepilt vaatab Heneli Aduson-Pregel tänu headele abistajatele optimistlikult tulevikku. Foto: Krista Riik


18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.

“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.

Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.

Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma. Loe edasi: Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Saare laevatööstus hakkab paadiehitajateks koolitama naisi

“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.

“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.

Lähemalt loe siit.

 

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Täna avatakse Pöide valla päevad

Täna, 22. septembril avatavad neljandad Pöide valla päevad on pühendatud kartulile ja esmakordselt selgub valla päevadel Pöide valla rammumees, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Täna õhtul tunnustatakse valla päevade pidulikul avamisel tublimaid. Sel aastal tõstetakse esile just valla sportlasi, kes on aastate jooksul valda mitmesugustel spordiüritustel esindanud.

Loosiga valitakse külakogukondade esitatud kandidaatide hulgast valla kõige spordilembesem ja kõige kultuurilembesem pere. Õhtul mängib näitering Tungal Jaan Tätte teatritükki „Latern”.

Rahvamaja fuajees avatakse kartulitrükinäitus ja pannakse välja külakogukondade sügisteemalised lille-taimeseaded. Homme toimub toidupäev, mis on pühendatud kartulile. Reede on teadmiste päev, mida tähistatakse võistlustega – slängisõnade eestikeelestamise, sudoku ja ristsõna lahendamisega.

Valla päevade viimane päev on tervisepäev. Laupäeva hommikul algavad kooli staadionil küladevahelised võistlused rahvuslikel aladel ja selgitatakse välja Pöide rammumees.

Saaremaa ainus speltanisu kasvataja laiendab sortimenti

Olev Müür. Foto: Egon Ligi, Saarte Hääl

Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, need võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.

Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.

Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.

Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.

Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.

Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.

“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.

Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.

Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.