Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi  möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri
Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Tulemas on suguvõsa, elulugude ja talude ajaloo uurimise kursused

Suvi on suguvõsade kooskäimise aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub palju huvitavat meie eellaste käekäigu kohta ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Sel nädalavahetusel algavad Tallinnas kahed kursused: suguvõsauurimine algajatele (selle eesmärk on õppida sugupuud koostama) ning suguvõsauurimine edasijõudnutele (eesmärgiga koostada perekonna ajalugu, sh elulood, talude ajalood jmt).

Lisateave kursuste kohta on saadaval www.isik.ee/tallinn.

Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, fred@isik.ee
Tiigi 10-51, 51003 Tartu
http://www.isik.ee,
Tel/faks 7420 882, mobiil 5288 329

Admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatk

Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.

Allikas: jarva.ee

EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Vana ait Tsolgo külas Võrumaal

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.

Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

logEsmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

Ruhnu saare elanikud tegid ise kalendri

Talgud. Foto 2011. aasta kalendrist
Sel nädalal leidsid kõik ruhnulased oma postkastist 2011. aasta kalendri, kus on peal nende oma saare lugu. Nimelt oli MTÜ Ruhnu Kultuurielu ilma igasuguse suurema jututa ja õige tasa valmis teinud ajalooliste fotodega Ruhnu kalendri.

Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.

Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.

Valminud on raamat Raadi mõisast

Laupäeval, 27. novembril kell 13 esitletakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis Eesti Rahva Muuseumi ja tema sõprade seltsi ühistööna valminud albumit „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse üle 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste kaudu. Esitlusel täiendavad raamatut kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, akadeemik Anto Raukas ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt on saadud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust.

Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste meelispuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli.

Praeguseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna oma uus kodu ehitada.

„Raadi raamatu” on koostanud Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv.

Rohkem infot: www.erm.ee

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Maavalla koda tunnustab hiite sõpru

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.

Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald

Vaata lisa!