Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi  möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub.

Arenenud riikides on ajalooteadlastele ulatanud abistava käe ajaloo taaskehastajad, kes tegelevad ajalooteaduse populariseerimisega ja ajalooteadmiste teadlastelt rahvani toomisega. Nad korraldavad avalikke üritusi, käivad esinemas koolides ja noortelaagrites, panevad õla alla ka temaatiliste filmide ja raamatute üllitamisele. Ka Eestis toimub ajaloo taaskehastajate kaasabil mitmeid avalikke sündmusi. Traditsioonideks on kujunenud Kiruvere muinaslaager ja Mütofest, mõlema põhifookus on Eesti muinasajal. Lihulas toimuvad keskaja päevad, keskaja ja muinasaja teemast kantud programmiosi võib tihtilugu kohata ka erinevatel hansapäevadel.

Kes on ajaloo taaskehastaja?

Ajaloo taaskehastaja on inimene, kes ajaloohuvist ajendatuna ajalugu omal initsiatiivil süvendatult uurib ja püüab jõudumööda omandatud teadmisi ka ellu rakendada. Tavapäraselt keskendub ajaloo taaskehastaja mingile kindlale ajaperioodile. Ta hangib selle ajaperioodi kohta teadmisi, valmistab ise või ostab kogenud meistrilt sellele ajaperioodile vastavad riided ja soetab enesele muud tolle aja inimese ellu sobinud  tarvikud (näiteks sööginõud jms) ning kehastub selle perioodi inimeseks erinevatel üritustel või esitlustel. Ajaloo taaskehastajale on tähtis huvialust ajaperioodi n-ö omal nahal kogeda, sest selline kogemus toodab lisateadmisi ja parimal juhul aitavad need  täita ka valgeid laike meie kõigi ajalooteadmistes.

Ajaloo taaskehastamine ei piirdu maailmas ainult muinasaja või keskajaga. Inglismaal näiteks taaskehastatakse ajalugu Rooma ajast Falklandi konfliktini. Meil Eestis võib lisaks muinasaja ja keskaja taaskehastamisele kohata ka Põhjasõja, I ja II maailmasõja aegse olu taaskehastamist. Muinasaja taaskehastamisega hakati Eestis tegelema 1990ndate keskpaiku. Eestvedajaks oli muinasklubi Reas.

MTÜ Kalevite Kange Rahvas loodi 2004. aastal eesmärgiga populariseerida ajalugu meie ühiskonnas. MTÜsse kuulub väga erinevas vanuses ja eri elualadelt inimesi. MTÜ Kalevite Kange Rahvas on oma õla alla pannud muinaslinnuse ehitamisel Kassinurme mägedesse Jõgevamaal, lööb kaasa Mütofesti (ehk muistse maailma pidu) ja rollimängu „Jüriöö ülestõus“ organiseerimisel, pakub elavat ajalooõpet koolidele ja muinasajalooteemalist harivat meelelahutust ettevõtetele ja asutustele. 2010. aastal olime ajalooteemalise programmiga väljas  mitmetel  avalikel sündmustel. Lisaks eelmainitutele astusime üles näiteks  ka roheliste rattaretkel (viikingilaager Kassinurme mägedes), Jõgeva Treffil, Pärnu hansapäevadel (ajalooküla), Tallinna vanalinnapäevadel (rüütlipäeva mõõgaturniir). Neilt sündmustelt ja muudelt esinemistelt oleme saanud teadmise, et meie pakutav läheb rahvale väga korda  ja pakub palju rõõmu. Huvi meie rahva vanema ajaloo vastu on ühiskonnas  kiiret tõusutendentsi näitamas.

Me leiame, et ajalugu on põnev ja ajalugu tuleb tunda. Ja seda mitte lihtsalt teadmise enese pärast. Skandinaaviamaade puhul näeme head eeskuju, kuidas Põhjala riigid oma vanemat ajalugu edukalt kultuuriturismis ja meelelahutustööstuses vääristavad. Mis meil praegu on vastu panna? Mõtleme selle peale, missugune oletatav juurdekasv SKPst meil sellevõrra olemata on. Mõtleme selle peale, milline oluline osa meie enda rahvuslikust enesetadvusest, identiteedist  puudubmeil  väheste teadmiste tõttu meie vanemast ajaloost.

Ajalugu on põnev ja me peame tähtsaks, et nii noortele kui ka vanematele eestimaalastele saaks meie ajalugu ka elaval ja põneval moel õpetatud. Kui on olemas teadmised, siis saame hakata rääkima ka nende vääristamisest.

Mati Nuut

Elava ajalooõppe saab koolidesse tellida e-posti aadressi mati@mytofest.ee või telefonil 5059 049.

2 thoughts on “Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega”

  1. Väga hea teema, kuid see peaks kaasa tooma ka Kalevi rongipeatuse taastamise. Tekiks väga hea võimalus õpilastel kohale sõita! Paraku lükatakse Kalevi peatus järjekorras lõppu kui üldse taastatakse!

  2. Kalevi peatuse taastamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ja Eesti Raudtee vaheline asjaajamine. Kui paar aastat tagasi Kaido Simmermanniga sel teemal rääkisin, siis ütles ta, et Raudteel pole nagu midagi selle vastu, et Kalevi peatus taastada. Asi lihtsalt pisiasjas, et selline asi maksab ja nii omajagu palju. Tol hetkel tundus, et KOVil oli see raha isegi olemas. Hiljem pole uurinud seda asja.

    Elavat Ajalooõpet ei teosta me aga ainult Kassinurme mägedes vaid tuleme kõikjale, kus on asja vastu huvi, olgu siis Narvas, Paides, Häädemeestel jne.:)

Kommenteerimine on suletud.