Oratooriumile “Peko esä” on sündinud järg

Setode jumal Peko, Fragment Kalevi Kammerkoori plakatilt
Helilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.

“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.

Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.

Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.

Allikas: kalevikammerkoor.ee

Kodanikuajakirjandus pälvib tähelepanu

Daniel Vaarik kirjutab täna Memokraadis, et rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning toob ühe näitena esile ka portaali Kylauudis.ee.

Vaarik räägib, et ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.

Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.

Memokraat küsitles ka üht külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut. Pikemat intervjuud loe siit.

Allikas: memokraat.ee

Saada oma maamaja näitusele

Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.

Autor: Mirjam Nutov

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

  • fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
  • foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
  • fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
  • failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Lisainfo: Rasmus Kask, tel 5024265

Allikas: www.keila.ee

Laupäeval on Tartu linna sillad suletud

9. oktoobril 2010 toimub Tartu linnas kriisireguleerimisõppus “Sillad lukku 2010”, kus harjutatakse koostööd olukorras, kui on vajalik sulgeda kõik Tartu linnas olevad Emajõge ületavad sillad.

9. oktoobril kell 9.00-9.30 on suletud kõik Tartu linnas olevad Emajõe sillad: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild, Võidu sild, Turusild ja Sõpruse sild. Poole tunni jooksul ei ole võimalik sildu ületada ei sõidukitel ega jalakäijatel.

Vältimatu vajadusel korral (nt operatiivsõidukid) tagatakse pääs üle jõe. Põhjendatud viivitamatu liikumisvajaduse korral pöörduge sildadel liiklust korraldavate politseinike ja abipolitseinike poole.

Palume linlastel arvestada oma käikude planeerimisel sildade sulgemisega. Liiklus võib linnas olla häiritud kuni kella 11ni. Sildade sulgemise ajal saab üle Emajõe Kärevere ja Luunja sildade kaudu.

Kell 12 toimub raekoja platsil lõpprivistus, kus õppusel osalejad näitavad linnarahvale varustust ning pakutakse sõdurisuppi.

Koostööõppust korraldavad: Kaitseliidu Tartu malev, Lõuna Prefektuur, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Kaitsepolitseiamet, Demineerimiskeskus, Tartu vangla, Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused, Tartu linn jt.

Palume kannatlikku meelt ja vabandame võimaliku ebamugavuse ja ajakulu pärast!

Allikas: www.tartu.ee

Tarva karvatuusti ennistamine maksab 18 tuhat krooni

Karvatuusti kujutava detaili eemaldamisega Tarva skulptuurilt tänavu juunis tekitasid vandaalid Rakvere linnale kahju 18 000 krooni.

Info kahju suuruse kohta edastas Rakvere Linnavalitsus reedel politseile, kes on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalasja. Aluseks võeti skulptuuri autori Tauno Kangro skulptuuristuudiolt saadud hinnakalkulatsioon endise olukorra taastamiseks.

Tarva skulptuur avati Rakveres 2002. aasta 15. juunil. Kõhualust karvatuusti kujutava detaili lisas skulptor oma meeskonnaga aga alles kaks aastat hiljem, sest Tarva valmimise käigus jäi see valajate eksituse tõttu kõrvale ja läks kaotsi.

Allikas: www.rakvere.ee Jaanus Nurmoja, Rakvere LV pressiesindaja

Uued loodusõppeprogrammid õpetajatele

Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.

Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.

Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747

Allikas: www.polvamaa.ee

Võrumaa Ettevõtlusnädal sai avalöögi

Eile avati reedeni kestev Võrumaa Ettevõtlusnädal – Märka võimalust!, mis kätkeb endas tasuta seminare, töötubasid ja loenguid koos huvitavate esinejatega.

Ettevõtlusnädala avas linnapea Ülo Tulik, millele järgnes majandusteadlase ja Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku mõtlemapanev ettekanne teemal “Ettevõtlusõpe ning ettevõtlus päästavad Eesti mõõnast välja?!”

Andres Arrak: „Võru ettevõtluspäeva sissejuhatava loengu moto oli – ääremaalisus ei ole ammu enam geograafiline termin vaid mõtlemise viis. Ettevõtlik võib olla ja peab olema ka Võrus. Ligi 60 Eesti ettevõtja õlul lasub majanduse august väljatulemise ülesanne. Üritusele kohale tulnud inimeste arv näitas, et ettevõtja on oma sotsiaalset staatust tunnetamas. Selle üle on hea meel.“

Võru linnapea Ülo Tulik rõhutas oma kõnes, et linn ei saa olla töökohtade loojaks, selleks on ettevõtjad. „Linn peab hoolitsema, et oleks keskkond, kus ettevõtted saaksid tegutseda. Oleme juba samme astunud, et ettevõtluskeskkond paraneks,“ sõnas Tulik. Linnapea tõi välja Võrukivi tööstuspargi projekti, millele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse positiivse rahastusotsus saadud. Selle projekti raames ehitatakse välja tööstusala teed. Samuti nimetas Tulik tänaseks lõppenud Pika tänava projekti, mida rahastas EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmis. Linnapea tänab nii rahastajaid, ehitajaid ning kõiki teisi, kes oma panuse sellesse ettevõtmisesse andsid.

Ettevõtlusnädal jätkub täna – kell 12.15 algavad Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötoad-seminarid, kus pannakse rõhku praktiliste oskuste ja teadmiste täiendamisele.

Kolmapäeval kell 10 tutvustatakse Võru Linnavalitsuse konverentsisaalis (Tartu tn 25 IV korrusel) Est-Lat-Rus programmi võimalusi. Kell 12 antakse kultuurimajas Kannel ülevaade KredExi meetmetest ning tutvustatakse tööhõivega seotud seadusandlust ja tööturuteenuseid.

Neljapäeval kell 9.30 algab Kanepi rahvamajas Kagu-Eesti Ettevõtluspäev, mille raames keskendutakse toidu-, puidu- ja turismivaldkonna sisesele koostööle ja turundusele.

Ettevõtlusnädal lõpeb reedel, mil ettevõtjatele selgitatakse EL-i üldist majanduslikku ja poliitilist olukorda,
eurole ülemineku kasulikkust ning erinevaid toetusprogramme. Üritus toimub Kubija Hotellis.

Ettevõtlusnädala eesmärgiks on tõsta võrulaste ettevõtlusteadlikkust, ettevõtlikkust ning koostöövalmidust. Kutsume kõiki alustavaid ja juba tegutsevaid ettevõtjaid ning ettevõtete töötajaid aktiivselt üritustel osalema.

Allikas: www.voru.ee

Setomaal tetäs Setomaa seepi

Vahtraoru talo peremiis Hüdsi Silver om Vana Jüri seebikoah vällä märknu` 10 erinevät seepi, minkä koostisosa` oma peri Setomaa puhtast loodusõst ku kultuurist ning õga seebipartii saa õnnistuse Jumalamäelt Peko kuju mant`.

Kotoh 100% käsitüünä, külmpressmeetodil seepe valmistav Hüdsi selet`, õt seebitegemise idee om täl ammudsõst aost meeleh mõlkunu`, samuti om tä seebitegemist jo aastakaid ka katsetanu`. „Ma tahtsõ tetä midägi, midä saas kotoh valmista` ning kohe olõs edespidi võimalik ka pere kaasata,“ tutvust` Hüdsi oma idee algõid

Vana Jüri seebikoja seepide pakenditel on Setomaa kunstniku Evar Riitsaare trükitud tapeedi mustrid. Foto: Hüdsi Silver
Seebikoale sai nimes Vana Jüri, kuna just säänse nimegä kutsõ` Hüdsi sõnul timä vanaesä latsõ ja latsõlatsõ`. „Järgmine aastak saa timä sünnüst jo 100 aastaka müüdä. Miä võisi olla paremp ku rajada tä mälestuses timä nimeline seebikoda,“ selgüt` Hüdsi seebikoa nimesaamis lugo.

Seebimeistri seebi` koosnõsõ` a 100% ökoloogilistõst rasvust ja õlidõst ning pal`jo lisändi omma` otsõ Setomaa loodusõst. Parhilla om täl vällä tüüt` kümme erinevät seepi. Tõisi seah om esind` ka säänse seebi nagu kuivat` ubina ja miigä-, hansa-, koduõlle-, savvusanna-, Setomaa-, ja Kuningriigi seep. Uskumatu, kuid tõsi – hansa- ja koduõlle seebih omgi ehtne hansa ja koduõlu. Sedapuhku om a hansa vaid üte kõrra läbiaet, õt inämp õlisi` seepi perrä jääs.

Parhilla valmisõ` Vana Jüri seebikoa seebi` püstkoah. Hüdsi sõnul om täl renoviirmisel ka vanaesä viinäküük, sest talvõl tahas ju soojah olla`. Päevah suut` Hüdsi uma sõnul 100 seepi tettä, a ku tulõ tarvidus inämp seepe tetä, sõs kaasatas ka pere sjoohõ tegevussõ.

Muide Vana Jüri seepe` pakõndilt või löüdä Setomaa kunstniku Riitsaare Evari valmistat` tapeedi mustri`. Riitsaare sõnul om tä ka ütte seepi jo pruuvi saanu`. „Seep nigu seep iks,“ kommentiir tä vahtsõt Setomaa toodõt.

Hüdsi sõnul seisneski timä seepe eripärä inne kõkkõ taah, õt njoo om valmist` vabah looduseh – püstkoah ning kõk seebi saasõ õnnistuse Jumalamäel Peko kuju man. „Egä seebi tegemiseh ole-ei maailmas väega paljo mano leiutada,“ kõnel` Hüdsi, „mullõ tundus, õt kuivatat` ubina ja hansa seepi ole-ei viil kiäki tennü.“ Hüdsi rõhut´, õt Setomaal ole-ei ju uma seepi viil samalaol om a saarlastel ja hiidlastel sjoo ammu olõmah.

Alateh 27. septembrist alost Hüdsi ka ametliku müügitüügä. Ni võigi ediotsa timä seepe otsi` Setomaa muuseumitõst. Edespidi om seebimeistril plaan liiku ni Eesti ku ka välismaa turulõ, samuti om Hüdsil plaan avada uma Vahtraoru taloh väiko suveniiripoekõ. Seebi hinnäs saa 40-50 krooni.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Käsitöölised kogunevad Haapsallu ettevõtlusfoorumile

9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.

Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.

Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.


Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.

Vaata lisa!

Heakorrapäev Tartu koduta loomade varjupaigas

TÜ üliõpilasesindus ja MTÜ AUH kutsuvad suurele heakorrapäevale Tartu koduta loomade varjupaika 9. oktoobril kell 12.00.

Ka seekord on heakorrapäevale oodatud kõikide Tartu kõrgkoolide üliõpilased ja Tartu gümnaasiumide (vähemalt 18-aastased) õpilased. Heakorrapäeval on plaanis traditsioonilised heakorratööd:
* lehtede riisumine
* koerte jalutusväljaku korrastamine
* varjupaiga aia ümbert võsa eemaldamine
* puude ladumine jms.

Osalemisest palun teatada hiljemalt 6. oktoobril: varjupaik@auh-auh.ee. Osalejatele pakub lõunasööki Reinu Pizza. Loe lähemalt www.tyye.ee/loomadevarjupaik2010

Lisainfo: Keijo Lindeberg, TÜ üliõpilasesindus / MTÜ AUH, tel 56665823, e-post keijo.lindeberg@gmail.com

Raamatulaat Elvas aitab raamatud teisele ringile

Elva raamatukogus on oktoobrikuus taas tulemas raamatulaat, kus inimesed saavad ise tasuta ära anda raamatuid ning hankida endale seni puuduolev või uus huvipakkuv raamat.

Kui sul on kodus heas korras häid raamatuid, mida sa ise enam ei vaja, kuid mis võiks kellelegi meeldida, siis vii need kuni 10. oktoobrini Elva raamatukokku. Toodud raamatud sorteeritakse, et laadapäevadel inimestele jagamiseks välja panna. Oodatakse põnevat valikut, taasleidmist ja uue avastamist, rõõmsaid andjaid ja saajaid.

Lisainfo telefonil: 7456755,  e-post: raamatukogu@elva.ee

Rosma Haridusselts jätkab täna vanemate koolitamist

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba kolmandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd ning laiendab oma tegevust, avades sel sügisel ka Lasteaia Vanemate Kooli.

Täna, 6. oktoobril on oodatud lapsevanemad ja kõik teised huvilised taas Rosmale koolipinki, et osa saada Vanemate Kooli esimesest koolipäevast. Tunnid toimuvad oktoobrist märtsini korra kuus kl 18-20 Johannese Koolis Rosmal.

Foto: Erkki Peetsalu
Sel aastal annavad vanematele tunde ka külalislektorid Ülle Pechter ja Anne Daniel Karlsen. Lastearst, antroposoofiline arst Ülle Pechter kõneleb teemal “Waldorfkooli õppeplaan lastearsti pilgu läbi” (6. oktoober, 8. detsember, 12. jaanuar) ja lastepsühhiaater Anne Daniel Karlsen räägib teemal “Keeruline laps. Meie roll lapsevanemana, meie roll ühiskonnakaaslasena” (3. november, 3. veebruar, 3. märts).

Vanemate Kool on välja kasvanud Rosma kooli ja lasteaia vanemate initsiatiivist. 2008. aasta sügisel alanud Vanemate Koolile lisandub sellest sügisest Lasteaia Vanemate Kool, kuna just eelkooliealiste laste arengu kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem küsimusi. Lasteaia Vanemate Koolis tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktilisi tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel küsimusi lapse kasvamise toetamise ning waldorfpedagoogika kohta.

Lasteaia Vanemate Kooli lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Tegevus toimub 12. oktoobril, 26. oktoobril ja 23. novembril Rosmal lasteaias Täheke kell 18-20. Osalemine kõigile tasuta, soovi korral võib teha annetusi Rosma Haridusseltsile. Vanemate õppetöö korraldamist toetab ka Põlvamaa Europe Direct infopunkt.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts, www.rosma.edu.ee

Ilmus ajalehe KoguKonnad uus number

Äsja valmis Eesti Ökokogukondade Ühenduse poolt välja antava ajalehe KoguKonnad uus number, mis järjekorras juba seitsmes.

Uuest numbrist leiab uudiseid, mis seotud ökokogukondlike algatustega nii Eestis kui piiri taga, samuti pikemaid kirjutisi eri teemadel. Muuhulgas võib lugeda käsitlusi ökoloogilisest enesehooldusest, kingituste ringidest, raw food liikumisest ja
toortoidust jm.

Põhjalikum lugu on ka rahvusvahelise ökokogukondade liikumise GEN Europe presidendi Kosha Anja Joubert’ sulest, kus räägitakse Saksamaal tegutseva Siben Lindeni kogukonna ülesehitusest ja otsustusprotsessist: “Kollektiivse tarkusega
ühenduse loomine: kasvav suund Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal”.

Ajaleht KoguKonnad ilmub vaid pdf-formaadis ja kuna Avatud Eesti Fondi projekt suvel lõppes, on see lehenumber tehtud täiesti vabatahtlikult ning suure rõõmuga. Toimetajad Kadri Allikmäe ning Ingrid Vooglaid kutsuvad kõiki huvilisi kaastööd tegema.

Ajalehe uut numbrit loe siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli

Foto: harmoonikum.ee
Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli, mis toob kokku õpihimulised naised iga vanuses. 22 õpitoa vältel ammutatakse universaalseid, kuid kohati unustuse hõlma vajunud tarkusi.

Tarkade Naiste Kooli eesmärk on võidelda ühiskonnas juurduva õpitud abituse vastu. Koos tuletame meelde universaalsed ning vajalikud, kohati unustuse hõlma vajunud teadmised, mis on abiks igas vanuses ja rollis naisele.

Koolituskava on jaotatud 22 õpitoa ja seminari vahel, mis kestavad oktoobrist kuni maikuuni. Kooli edukal läbimisel, saab iga naine öelda, et on aidanud kaasa peresuhete parendamisele ning jätkusuutlike väärtsuhinnangute juurutamisele. Korraldajate eesmärgiks on luua harmooniline, klubilise iseloomuga õhkkond, mis loob ideaalse pinna uute, heada ja veel paremate ideede sünniks.

Tarkade Naise Kooli avaüritus toimub 19. oktoobril algusega 18.00 ning oodatud on kõik huvilised. Avaürituse teemaks on naise roll ja vastutus ühiskonnas. Targad naised hakkavad koos käima 2-3 korda kuus, neljapäeviti ning laupäeviti. Osalemine tasuline.

Loe koolituskava kohta lähemalt siit.

Lisainfo: www.harmoonikum.ee

Tartus kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Koolituskeskus korraldab koostöös Tiigi Seltsimajaga sel reedel ja laupäeval põneva seminari “Pärimuskultuur linnaruumis – XIII”.

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) toimuvals seminari kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis, maakultuuri muutumisest, tähtpäevadest ja muudest seotud teemadest. Muuhulgas on plaanis järgmised ettekanded: “Talupojast linnasaksaks: seosed oma pärimusega ning selles elamine ja olemine”, “Maa- ja linnakultuur”, “Eesti rahvakalender tänapäeva linnaruumis”, “Pärimuskultuuri õppimine ja õpetamine tänapäeval”, “Rahvajutu võimalused tänapäeval”, “Tähtpäevad töökeskkonnas”. Ettekandjateks Ene Lukka-Jegikjan, Argo Moor, Mall Hiiemäe, Piret Päär, Piret Õunapuu jt.

Registreerimine e-post aadressil Ene.Lukka-Jegikjan@vabaharidus.ee

Kuressaares elav terjer valiti Euroopa kolmandaks

Kuressaares elava Sari Laitineni Texforrier Marimekko “Pulmu” sai 30. septembrist 3. oktoobrini Sloveenias Celjes peetud koertenäitusel “European Winner Dog show 2010” kolmanda koha, kirjutab saaremaa.ee.

Marimekkot edestasid sellel võistlusel Dandiedinmont terrier Hispaaniast ja staffordshire bull terrier Ungarist. Sari Laitinen ütles, et Euroopa meistrivõistluste näol oli tegu suurejooneliste võistlustega, kus osalesid koerad üle kogu maailma. Laitineni sõnul lõi üle maailma eelvõistlustel kaasa 10 000 koera. Kuigi ta ei teadnud täpset statistikat, olid neist hinnanguliselt 1000 terjerid.

Foto: saaremaa.ee
“Tegu oli iludusvõistlusega, kus valiti kõigepealt igast tõust välja parim emane ja isane koer, kes seejärel omavahel selgitasid välja oma tõu parima,” rääkis Laitinen, kelle sõnul võistlesid kõige lõpuks omavahel veel tõugude parimad. 33 terjeritõu hulgas sai Marimekko kolmanda koha.

Marimekko on tituleeritud koer, keda on tunnustatud ülemaailmsetel ja Euroopa võistlustel, ära märgitud Eestis, Lätis, Soomes ja mujal Põhjamaades.

Laitinenil on kodus kolm koera – Lapinporokoer, inglise kääbusterjer ja siledakarvaline foksterjer. Texforrier Marimekkol on omanikeks veel Molli Nyman Soomest ja Claire Hoffman USA-st.

Allikas: saaremaa.ee

Alanud on veealune näitusesari “Silmad vees”

Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.

„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.

Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees

Presidendi sõnaus on lõppenud

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlus on lõppenud.  Esialgsetel andmetel laekus võistlusele 2030 sõna.  Vasted jagunesid järgmiselt:

  • infrastruktuur -263
  • humanitaarabi -240
  • direktiiv – 224
  • poliitika -171
  • kolmas sektor -161
  • sustainable – 151
  • mainstream – 140
  • othering – 136
  • actor – 121
  • PPP – 90
  • avalik-õiguslik – 89
  • muud teemakohased sõnad – 82
  • muud teemavälised sõnad – 162
  • nn naljasõnad – 22

Sõnavõistlusele esitas eeteid 567 erinevat sõnapakkujat, neist

  • 225 olid naised
  • 333 olid mehed
  • 2 rühmitust: Saue Gümnaasiumi 10. klass ja Tallinna Majanduskooli turunduse, maksunduse, panganduse ja õigusteenistuse eriala kolmanda kursuse tudengid
  • määramata

Ülekaalukalt oli enim sõnapakkujaid Tallinnast (ca 230), seejärel Tartumaalt (80), Harjumaalt (52), Viljandimaalt (27), Pärnumaalt (23), Lääne-Virumaalt (18), Jõgevamaalt (13), Läänemaalt (12), Saaremaalt (11), Valgamaalt (11), Raplamaalt (10), Võrumaalt (9), Järvamaalt (9), Ida-Virumaalt (8) ja Hiiumaalt (2). Osad võistlejad oma aadressi ei avaldanud.

Rekordarv sõnu pakuti võistluse viimasel päeval (330 sisestust).

Sõnavõistluse töörühma ootab ees mahukas ja vastutusrikas töö. Töörühm koguneb parimate väljaselgitamiseks 10. novembril. Võitjad leiavad äramärkimist detsembri alguses toimuval vabariigi presidendi vastuvõtul.

Allikas: Vabariigi presidendi kantselei

Tulekul tuulenergeetika teemaplaneeringu arutelud

www.hiiumaa.ee
OÜ Hendrikson & Ko on valmis saanud Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahenduse ning järgmisel nädalal toimuvad avalikud arutelud.

Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.

OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.

Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:

Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.

Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.

Allikas: hiiumaa.ee

Välihooaja viimasel vibuvõistlusel uuendati rekordeid

2. oktoobril peeti Järvakandis 40. Lumemängud, mis oli vibulaskurite välihooaja viimaseks võistluseks Eestis. Kahe uue rekordiga sai hakkama plokkvibulaskur Mariel Jäätma (Järvakandi Vibuklubi Ilves). Tulemus 1347 silma harjutuses FITA-1 on nii naiste kui ka juunioride Eesti rekordiks.

Naiste sportvibu klassis võttis järjekordse võidu 16-aastane Reena Pärnat 1265 silmaga. Märksa kogenum Eve Kivilo pidi 1256 silmaga leppima teise kohaga. Kolmandaks tuli 1230 silmaga Siret Luik (kõik JVK Ilves). Meeste samas klassis oli konkurents esikohale väga tihe. Lõpuks võitis läti noor talent Janis Amatnieks 1266 silmaga. Sama tulemuse, kuid väiksema arvu kümnetega jäi teisele kohale Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmandaks tuli lätlane Eduards Lapsinš 1257 silmaga.

Plokkvibu naiste klassis võitis 1379 silmaga küll lätlanna Julija Oleksejenko, kuid eestlaste jaoks olulisem oli teiseks tulnud Mariel Jäätma lastud tulemus 1347 silma. Selle tulemusega ületas ta oma emale kuulunud kahe aasta taguse naiste Eesti rekordi 2 silmaga ning enda nimele kuulunud juunioride rekordi 7 silmaga. Kolmanda koha saavutas Piret Luik 1185 silmaga. Meeste plokkvibu klassis võidutses Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) 1379 silmaga. Teise koha saavutas lätlane Kaspars Elarts 1325 silmaga ning kolmandaks tuli soomlane Jonne Uusitupa 1321 silmaga.

Naisveteranide arvestuses võitsid E.Kivilo ja J.Oleksejenko ning meeste arvestuses J.Lott ja J.Erkkilä.

Kadettide neidude arvestuses võitis Laura Nurmsalu (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), noormeeste arvestuses Mihkel Tomson (Sagittarius) ja Agris Adamberg (Ilves). Noorte arvestuses tulid võitjateks Gätlin Nurk (Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kerdo Tornius (Ilves) ja tidettide arvestuses Maris Tetsmann, Rait Mändmets (mõlemad Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kristi Ilves (Ilves).

Hooaja viimase välivõistluse saab veel kaasa lasta Lätis, kus 16.oktoobril lastakse harjutust 2*70m ja SET-süsteem.

Allikas: Järvakandi vibuklubi

Setomaalt saa imelihtsält Vinnemaale

Timahava suvõl sõlmit` kuuhtüülepe võimaldas Setomaalõ pikempas aos puhkama tulnu` turistõl muuhulgah ka ütel pääväl Vinnemaal kävvä.

29. juunil sõlmit Verska Sanatooriumih Pihkvä piirkonna` turismibüroosi` ühendävä organisatsiooni Baltiskij Klub`i ja MTÜ Setomaa Turismi (SMT) vahõl kuuhtüülepe. SMT vedosniku Pärnoja Ülle sõnul om sääne kuuhtüülepe väega hää võimalus, kuna tänu sjoole om võimalik viisäd saia` endise kümne päävä asemel kolmõ päävägä.

Verska Sanatooriumi juhataja Saar Vello a rõhut`, õt sõlmit` kuuhtüülepe ole-es lihtsält nii, õt „Hops! Istume maha ja valmis“. „Sjoo om minu ja Küti Leo aastatõ pikunõ asjaaomine,“ selgüt Saar vahtsõ kuuhtüülepe tagamaid, „Ku kiäki ütles, õt sjoo om Pihkva ja Setomaa vahõlinõ lepe, sõs taa om jama.“ Saar selet`, õt taa oll` timä otsus, õt võisi` kõki Setomaa turismiettevõttõid sjoohe leppehe kaasata`. „Piirkonna turismi arendamisõs om sjoo väega olulinõ,“ rõhut` Saar.

Pärnoja sõnul om sääne võimalus mõeld innekõkkõ suurtõlõ turismigruppõlõ, kiä tulõva Setomaalõ pikempas aos. „Ku näütuseh pühapäevl tulõ Setomaalõ kümne vai inämpä inemise grupp, sõs jo riide vai puulpäiv olõs näil võimalus Vinnemaal kävvä,“ selet` Pärnoja. Timä sõnul ole-ei turistõl vaja muud tetä ku üten võtta` pass ja soovitavalt ka viisapilt, sest parhilla ole-ei` kotussõ pääl pildi tegemis võimalust.

Vinnemaal käümises om paikapant kimmäs tiikond, miä sisädals Pärnoja sõnul ni Pihkva kremli ku ka Petseri kloostri kaemist. Samuti om päevÄ sisse planeerit ni söömine ku ka osturetk. Piiriületamine om samuti kõrrald ni, õt piirile antas alati ootejärjekõrrah saismise vältmises ettetiidä määne massin parasjago om saabumah.

Taa jaost, õt selgüst saia kuimuudu sjoo asi üldse nakas vällä nägema käve agusti lõpuh ka edimene proovigrupp vastavat` paketti testmäh. „Sjoo om väega hää iistvõtmine`. Inemise om korduvalt avaldanu` suuvi, õt kas mi saas ka Vinnemaa reise tegemä naada,“ ütel` Põlvah asuva Hottel Pesä juhataja` Lind Lili.

Linnu sõnul ole-ei` a viil ütski grupp Vinnemaal käünü. „Mi` plaani näid reise alates 2011. aastaka maist,“ selet Lind. Timä sõnul sobi-ei näile SMT puult vällä pakut ütepäävne reis. „Mi` reisi omma` kolmõ päävädse, nisõs tegelemi mi viil näide reise kokkopandmisõga.“

Pärnoja selet`, õt hetkel tüütäski SMT erineväte pakette kallal, midä Setomaa turismiettevõttõ saasi` pakku uma kientele. Olgugi, õt paketi ole-ei` viil paigah om Pärnoja sõnul näil grupel. kiä suuva jo parhillä Vinnemaalõ minnä, taa võimalus olõman. Samuti and Pärnoja lootust, õt tulevikuh olõs võimalik valli` ka erineväte marsuute vahõl ning samuti saas ka perekonna säänest teenüst kasuta´.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Kangastelgede õpitoad Sännas

9. ja 10. oktoobril toimuvad Võrumaal Rõuge vallas tegutsevas Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad.

Laupäeval 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11.00 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.

Pühapäeval saab lisaks vaibakudumisele ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap.

Kõik õpitoad on tasuta. Õpitubasid toetavad Eesti Kultuurkapital ja EAS.

Kuna kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreerida:
kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee