1983. aastakal Verska sanatooriumi bussijuhina alostanu` Saare Vellost om täämbatses saanu` valla kõ`õ suuremp tüüandja, volikogo edimiis ja julgõ arendaja`, kiä om üts Verska viikeskuse ja Saatsõ pansionaadi rajajst.
Ti oletõ ameerikalik näüde sjoost, kuis saadas aolehepoisist miljonärist – ti` saitõ bussijuhist firmäjuhis.
Ma´ olli` tüül Võhandu sohvoosih mehhaniseerimisosakonna juhatajana`. Vassili Talumees, kiä oll` tuuaigu sanatooriumi juhatuse esimiis, otsõ nuuri`. kuna Talumehele ole-es midägi muud pakku` ku bussijuhi kotust`, sõs ma` sai tuu tüü ja palka naksi saama üle 200 rubla kuuh. A asi ole-es ka ni paljo rahah. Ta suutsõ just tuu tulevikuvisooni poolõ päält asa väega ilosast kõnõlõda.
Innemp ku teist 1993. aastakal sanatooriumi juhataja sai, tei` ti jo ta 10 aastaka joosul kõkkõ muud ka.
Jah. Bussijuhi tüügä paralleelslet nakas sanatooriumih ka ehitus suure tuhinägä pääle ja sõs oll` õgast asju vaja kost tuvva ja varustada, ni tull` taa tegevüs kah mano. Firmä kasudeh sai minost tüükoa juhataja`. 1984. aastaka sügüses sai siih kats hoonõt valmis ja sõs kävegi Talumees vällä, „õt kullõ tsura – aig olõs võta vastutus, võta ja naka sanatooriumit juhtma`“. Õnnes oll` mul ni paljo oidu pääh, õt ma` võti märgotamisaigu. Ni ma sõs otsusti, õt ei – vara viil.
Ütessa aastakat sõs mõtliti`, õt kasa naada juhatajast vai mitte?
Vahepääl juusõ hulga vett merre. Elukool oll` 1993. aastakst ka jo sääne, õt oll` õigõ aig.
Sanatooriumi võti` ti üle sõs, ku siih oll` asa õks väega hapu`.
Väega hapu oll`. Mi` võti sõs vasta rassõ otsusõ, õt mi elä-ai talvõ üle ja ussõ tulõ poolõst aastakast kinni panna`. Mi` es suuda küttä näid hoonõid, sest ole-es minkägä küttä. Sjoo oll` umaette eksootika, kuis mi rahapakk käen kävemi Tartu lennuväljäl, õt kütet osta ja tuud kütet sai ka ni paljo, õt järgmidsel päeval oll` jo vahtsõt satsi vaja. Kaemalda taale, õt kõk oll hapu ja är` sadasi ravi puul, sõs umeti oll` mul õnnõ. Mi sai lepingu piirivalvõga näid majuta` ja süütä, säält tekkü määnsegi rahavoo. Naasõ keedi tahn suppi ni, õt puhvaika oll säläh. Kuigimuudu mi taa talve üle eläsi. Muide mi` aastaka käive oll` sõs midägi 1,8 miljoni krooni kanti, a parhilla om taa summa umbesb katõ nädäli käive.
Timahava sai sanatooriumil 30 aastaka tegutsemist ja lisäs sanatooriumile om tekkünü ka viil viikeskus ja Saatse pansionaat. Ku pal`jodele inemistele tüüd annatõ?
118 inemisele a õnnõ 60-65 näist om Verska valla inemise`.
Egä ti pääle ei saaki kiäki vist viltu kaia`. Ti` olõt volikoguh kah viil ja ku kiäki piäski tüllü kiskuma, sõs pruugi-ei tülünorijail inämp hüvvi välläkaemisi olla´.
Tegelikult om mul heng haige, õt kõk mu palgal olõva` inemise ole-ei Verska valla eläniku. Inämpus korgõpalgalisi tüülisi om parakau väläspuult Verskat ja tuuperäst massmai` mi inämp rahha tõisile kohalike umavaltsustõlõ ku uma valda.
Muide inemise` kõnõlõsõ teist hääd, iseloomustadõh teid ausa ja konkreetse inemisenä, kinkägä om hää asju aia`. Olõtõ ti tiidlikult uma tegevüse planiirnu ni, õt rahvas ei nakas sälätakah väist sälgä lüümä.Tavalisõlt suure` juhi` miildü-üi` ju pööblile.
Saa-ai üteldä, õt sjoo olõs tiidlik käütümine. A ma` julgõ üteldä, õt väega pal`jo antas kotost üten. Ja määnsegi väärtushinnangu teküse jo latsitoast. Pigemp olõ ma hindä vanempite ja vananempite õgapäävädsest ellusuhtumisõst üten saanu ja midägi ka tiidlikult üten võtnu`. Minkä peräst piäsi ma` kinkägi vasta ülekohtune olõma`? Ma` arva, õt ku inemine püüd tegutseda talopoja tarkuse perrä ja ku sa` sätie-ei` hindä huvisi` edikotsussõlõ vaid püvvät tuumata veidkse lagjampalt, sõs ni omgi. Tiitud otsustõ tegemisel, piät ma` püüdmä mitu aastakat ette mõtlõma`. Mudugi om olnu` näid päivi ja om ka täämbä, koh öeldas, õt „ütsinä otsustas ja om autoritaarne“ jne, a sjoo käü paratamatult taa asaga üten. Tihtipääle om määnseidki otsuseid vaja väega kipelt langõta ja alati saa-ai kuuholekut kokko kutsu`. Mudogi või sjoo vällä paista ni õt oll` ainuisikuline otsus a paljo olulisemp om taa, õt ma peräst suudas uma otsuse är` põhendada`.
Hää näide om sõs Verska viikeskus, miä saa 6. oktoobril kolmõ aastasest – sääl pidite ti ka õks kõvaste ettemärkmä ju?
Jah. Määnselgi hetkle tunduski sjoo absurdina, õt Verskahe, kohegi keset mõtsu tetä viikeskus. A täämbma ütle` ma taad, õt kolm aastaka om Viikeskuse avamisest müüdäs ning Verskat kujutata-ai` inämp ilmä viikeskuseta höste ette. Mudogi ole-ei` edimedse aastaka lust ja lillepido olnu`. Tuuh mõttõh saa-ai öelda, õt laseme õnnõ nipsu ja probleeme ole-ei, a põhimõttelislet om tä ka rahaliseh mõttõh ootuse täütnü mi jaost. Mudugo om hetki ku ma` mõtlõ, õt oll` nüid tuu vaja. A ni ku viikeskusest olõs veidü, oll meil vaja tetä ka tuu Saatse pansionaat ja parhilla ma` külh aeg-aolt mõtlõ, õt oll` nüid tuud vaja vai. Samah olemi` mi üte hoone Saatse jaost päästnu` ja tüükotussit taha mano tekütanu`.
Latsitarõst kõnõlõh, olõtõ ti seto vai?
Kiäki ole-ei sjood küsünü otse! A ma` olõ tiia-ai mitmendat põlvõ läbilahki seto. Ma olõ kuni Miktamäe põhikooli lõpuni elänü 15 aastaka Miktamäe vallah. Ku ma` lätsi edimeste klassi, sõs mu jaost oll` kooliminek a-tähe selgüst opmine ja ma` arva, õt innemp kooli minemist mul külh määnestki ettekujutust ole-es, õt miä asi tuu kiräkiil om. Õga latsõnõ saa-as ma tuust arvu, õt kas seto om eriline vai mitte. A mul olli` uno, kiä elli` Ida-Virumaal ja unodel oll` naasõ` kiä kõnelesi tõistmuudu kiilt mu jaost.
Lisäs ettevõtõtõ juhtmisõlõ ja volikogo esimehe ametilõ olõtõ ti mudo ka avalikuseh tegev, kas hindä jaost ka üldse aigu jääs?
Üte hää tegevuse olõ ma hindä jaost timahava tennü – ma` olõ parteilisele tegevusele „ei“ öelnu. Säält jääs mullõ jo sääne aig, miä om kasvõi mu hindä jaost. Ma` arva, õt mu peamisest hobis om uma kodoh toimõndaminõ` – om tä sõs ninni`pinnrä kaibmine` vai piniga jalotaminõ, ole-ei` vahõt, a umah kotoh tegutsõmine om mu hobis.
Ti olõtõ öelnu`, õt edu võtmõst om miiskonnatüü?
Jah! Ni omgi. Ni ettevtõluseh ku ka vallah.
A kuis peregä luu omma` – võisi` arvada, õt ku inemine om väläspuul edukas, sõs minkägi arvõlt piät tuu tulõma ja tavalisõlt tulõ sjoo pere arvõlt.
Kuuh elät aastakatõ iis vist medälit anta-ai`, a mi olõ uma naasõga jo 29 aastakat abieluh olnu. Sjoo om jo sääne aig koh om kõk terävä nuka maha lihvit. Ma` ütlesi, õt meil om väega harmooniline kuuhelo`.
Küsis Nutovi Mirjam, setomaa.ee