Esmaspäeval algavad Eestimaa eri paigus soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevad.
Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Komimaalt, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad kontsertidel, toimuvad kirjandusüritused ning avatud on mitmed näitused. Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa koolides, rahvamajades ja raamatukogudes.
Hõimupäevad avatakse esmaspäeval, 11. oktoobril kell 17.30 Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia viimaste aastate soome-ugri uurimisreiside materjalidel põhinevate näitustega “Komiromantika” ja “Ungarit otsima”. Samal päeval kell 16.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia vahendusel Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees näitus Setumaa tsässonatest ja kirikutest 17.-21. sajandil.
Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul ühiskontserdid 14. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja 15. oktoobril kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Laupäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Tallinnas Pirita Lillepaviljonis kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid, suhelda sõpradega ja maitsta soome-ugri rahvaste roogi.
Pärimusmuusika- ja teatrisõprade rõõmuks on kohal kolm lauljat Soome rahvamuusikaansamblist MeNaiset muusikalise etendusega Laulukaupmees, mis räägib Soome rahvaluuleuurija Armas Otto Väisäneni kogumisretkedest Soome, Mordvasse ja Setumaale. Väisänen, kelle sünnist täitub tänavu 120 aastat, oli muuhulgas setu lauliku Hilana Taarka lauluvaramu avastajaks ja talletajaks. Mia Pätsi lavastust võib näha 14. oktoobril kell 18 Tallinnas Eesti Draamateatri maalisaalis ja 15. oktoobril kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.
Millises seisus on emakeelne raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides, seda arutatakse 11. ja 12. oktoobril Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.
Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.
Eestimaal on hõimupäevade peakorraldajaks Fenno-Ugria Asutus.