Rakveres peetakse õuesõppe konverentsi

Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
 
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
 
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.  

Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
 
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.

Leivanädal võetakse kokku lõikuspühal Olustveres

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha  Olustvere mõisa leivakojas.

Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.

Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning  Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Torgu valda rajatakse puhke- ja kalastuskompleks

Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.

Kalapüügitiik rajatakse maksimaalse mahuga 450 m3.

Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.

Ilmub ajalehe Üitsainus Mulgimaa kümnes number

Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.

Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.

Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.

RMK metsakorraldajad said uue pädevuse

Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
 
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 

Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.



„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.

Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.

Võrus toimus väikeste keelte sümpoosion

Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.

ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.

Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.

Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.

Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.

Põlva talurahvamuuseum kutsub meenutama

Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.

Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.

1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.

Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.

Eesti parima suvirapsi- ja talinisusaagi sai Kaido Kirst

ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.

Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.

Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.

Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal. 


Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.



Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.


Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.



Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.



Tartus avatakse täna põnev filateelianäitus

Täna kell 15 avatakse ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus “Kavandist proovipoogani”, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.-10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918 – 1940.

“Kavandist proovipoognani” näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18

Allikas: www.erm.ee

Tartu Ülikool korraldab noorte teadusvideote konkursi

Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.

Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“

Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.

Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video

Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.

Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video

Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video

Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee

Allikas: www.ut.ee

Savivuulmine ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi` tüü

Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.

Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!

Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi Mirjam
Kõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.

Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.

Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.

Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.

Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!

Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»

Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee

Kärdlas kõneldakse tervislikust toitumisest

Hiiumaal Kärdlas kõneldakse laupäeval, 9. oktoobril tervislikust toitumisest ja organismi pH-tasakaalust. Seminar “pH tasakaal ja tervis” on mõeldud kõigile, kes soovivad ennetada terviseprobleeme või leida leevendust juba tekkinud vaevustele.

Kultuurikeskuse kinosaalis (Rookopli 18) kell 13.00-16.00 toimuva seminari peaesinejaks on dr Riina Raudsik, kes on töötanud anestesioloogina, kardioloogina ja kardioreanimatoloogina. Praegu on dr. Raudsik Jüri Tervisekeskuse juhataja ja perearst. Riina Raudsik räägib seminaril lähemalt, kuidas organisimi pH-tasakaal mõjutab inimese tervislikku seisundit.

Seminar on tasuline, vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil urveharjak@hot.ee.

Allikas: Helle Kahro

Põlva ansambel K.O.I. kutsub 10. sünnipäevale

Ansambel K.O.I. korraldab 15. oktoobril maheda meeleoluga tantsuõhtu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, tähistades sellega ühtlasi oma 10. sünnipäeva.

Sünnipäevaõhtu algab kell 19.00. Lisaks esinevad veel ansamblid “Heino Tartes ja sõbrad”, “Metsavennad” ja “Vennakesed,” õhtut juhib Ivari Saare. Lisainfo www.kultuurikeskus.ee

Allikas: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

EASi ärimentorprogramm otsib ärksaid ettevõtjaid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas ambitsioonikate alustavate ettevõtjate avalduste vastuvõttu ärimentorprogrammi kandideerimiseks.

Programmist osavõtjatel on võimalus moodustada aastaks koostööpaar kogenud ettevõtjaga ning osaleda tasuta erinevatel ettevõtlusalastel koolitustel ja seminaridel. Programmi kandideerimine kestab 24. oktoobrini ning mentoraastaga alustatakse novembris. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Ärimentorprogramm võimaldab alustavatel ettevõtjatel saada endale aastaks ajaks personaalne nõustaja ehk mentor, kellega koostöös lahendada ettevõtte juhtimisel tekkivaid probleeme. Lisaks toimuvad kõigile programmis osalejatele läbi aasta tasuta erinevad ettevõtlusalased koolitused ja seminarid – teemadeks on näiteks müük, turundus, äriõigus, strateegia, finants, juhtimine, eksport.

„Mentiina ootame osalema aktiivseid ja avatud ettevõtjaid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ja püstitanud oma ettevõttele ambitsioonikad eesmärgid,“ tutvustas programmi EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Kandideerima oodatud ettevõtted võiksid tegelda tootearendusega, olla ekspordipotentsiaaliga ning omada innovaatilist äriideed,“ lisas ta.

Mentorina on oodatud osalema ettevõtjad, kellel on vähemalt viieaastane edukas oma ettevõtte juhtimise kogemus ning oskus inimesi innustada ja arendada.

EAS alustab mentorprogrammiga tänavu kuuendat aastat. Selle aja jooksul on oma ettevõtet mentori abiga tugevdanud üle 200 alustava ettevõtja. Koostöö tulemusena on tekkinud rohkem jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on hakanud rohkem müüma (93% osalenud alustavatest ettevõtetest) ja kasumit teenima (70% osalenud alustavatest ettevõtetest).

Lisainfo: www.eas.ee/mentorlus

Allikas: www.polvamaa.ee

Tagasivaade ekspeditsioonile Udmurtiasse ja Vepsamaale

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 12. oktoobril algusega kell 16 sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.

„Muuseum – koolidele“ programmi raames esitletakse ka ERMi ja Regio koostatud ning Hõimurahvaste Programmi toetusel valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste levikukaarti. Lisaks antakse ülevaade teistest materjalidest, mida saab koolides soome-ugri temaatika tutvustamisel kasutada.

Foto: www.erm.ee
Eesti Rahva Muuseumi ning Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ühisprojektina korraldatud ekspeditsioon toimus 7.–25. juunil Udmurtia pealinnas Iževskis ja selle ümbruses olevate rajoonide külades. Välitöö käigus koguti esemeid ja jäädvustati tänapäeva linna- ja külaarhitektuuri, argielu ja pidulikke sündmusi, külamemmede-taatide esitatud folkloori ning noore põlvkonna traditsioonidepõhist käsitöö-, kunsti-, tantsu- ja laululoomingut. Publiku ette tuleb video- ja fotopäevik „Kaameraga Udmurtias“.

Udmurdi välitööl osalesid ERMist Svetlana Karm, Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitsealast „Ludorvai“. Projekti toetas Hõimurahvaste Programm.

Madis Arukask (TÜ) ja Indrek Jääts (ERM) viibisid 23. juulist 5. augustini Leningradi oblasti Podporožje rajoonis Ojati jõgikonnas asuvates kesk-vepsa külastutes Vidlas, Nemžal, Järvedes, Kurbal, Ladvas ja Mägjärves. Välitööde eesmärgiks oli koguda folkloristlikku, etnograafilist ja kaasaegsete ühiskondlike protsessidega seotud ainest.

Üritusel jagatakse muljeid ning näidatakse filmilõike ja fotosid sellelt uurimisreisilt. Uurimisretke toetasid Eesti Teadusfond (grant nr. 7385 „Vepsa pärimuskultuur: etnokultuuriline tervikpilt läbi isikukesksete pärimustekstide“) ja Eesti Rahva Muuseum.

Kaart: http://www.erm.ee/files/pr/pildid/regio_soomeugri.jpg

Vaata ka http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1889

Allikas: ERM

Oratooriumile “Peko esä” on sündinud järg

Setode jumal Peko, Fragment Kalevi Kammerkoori plakatilt
Helilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.

“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.

Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.

Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.

Allikas: kalevikammerkoor.ee

Kodanikuajakirjandus pälvib tähelepanu

Daniel Vaarik kirjutab täna Memokraadis, et rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning toob ühe näitena esile ka portaali Kylauudis.ee.

Vaarik räägib, et ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.

Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.

Memokraat küsitles ka üht külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut. Pikemat intervjuud loe siit.

Allikas: memokraat.ee

Saada oma maamaja näitusele

Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.

Autor: Mirjam Nutov

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

  • fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
  • foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
  • fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
  • failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Lisainfo: Rasmus Kask, tel 5024265

Allikas: www.keila.ee

Laupäeval on Tartu linna sillad suletud

9. oktoobril 2010 toimub Tartu linnas kriisireguleerimisõppus “Sillad lukku 2010”, kus harjutatakse koostööd olukorras, kui on vajalik sulgeda kõik Tartu linnas olevad Emajõge ületavad sillad.

9. oktoobril kell 9.00-9.30 on suletud kõik Tartu linnas olevad Emajõe sillad: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild, Võidu sild, Turusild ja Sõpruse sild. Poole tunni jooksul ei ole võimalik sildu ületada ei sõidukitel ega jalakäijatel.

Vältimatu vajadusel korral (nt operatiivsõidukid) tagatakse pääs üle jõe. Põhjendatud viivitamatu liikumisvajaduse korral pöörduge sildadel liiklust korraldavate politseinike ja abipolitseinike poole.

Palume linlastel arvestada oma käikude planeerimisel sildade sulgemisega. Liiklus võib linnas olla häiritud kuni kella 11ni. Sildade sulgemise ajal saab üle Emajõe Kärevere ja Luunja sildade kaudu.

Kell 12 toimub raekoja platsil lõpprivistus, kus õppusel osalejad näitavad linnarahvale varustust ning pakutakse sõdurisuppi.

Koostööõppust korraldavad: Kaitseliidu Tartu malev, Lõuna Prefektuur, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Kaitsepolitseiamet, Demineerimiskeskus, Tartu vangla, Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused, Tartu linn jt.

Palume kannatlikku meelt ja vabandame võimaliku ebamugavuse ja ajakulu pärast!

Allikas: www.tartu.ee