Viljandi külje all võisteldakse laupäeval kiikingus

Viljandi külje all Viiratsi vallas Tusti külaplatsil peetakse laupäeval, 18. septembril Viljandimaa meistrivõistlused ülevõlli kiikumises ehk kiikingus.

Võitjaks tuleb see võistleja, kes suudab kõige pikemate aistega kiigel end üle võlli lennutada.

Võistlusklasse on neli: mehed, naised ning kuni 16aastased noormehed ja neiud. Võistluse korraldab Viljandimaa spordiliit koostöös spordiklubiga Vabariigi Võllimees.

Kiikingu maailmarekord on 2004. aastast tulemusega 7.02 tallinlase Andrus Aasamäe nimel.

Sügislaat ja nunnunäitus Märjamaal

Laupäeval, 18. septembril peetakse Rapla maakonnas Märjamaal sügislaata ja valitakse nunnusid.

Müügilettide taha Märjamaa rahvamaja õuel oodatakse kõiki, kel on pakkuda kartuleid, kapsaid, peete, kaalikaid, porgandeid; mett  ja mesindussaadusi; kodumaiseid õunu, pirne, ploome jms; metsamarju ja seeni; istikuid; maitsetaimi, ilupuid ja -põõsaid; püsililli ja lillesibulaid.

Märjamaa valla kolmas nunnukonkurss vältab kaks päeva. Nunnunäituse hoidiste, küpsetiste, sügisandide, vaimukate seadete ja retseptide vastuvõttu alustatakse Märjamaa rahvamajas juba reedel, 17. septembril (kella 10–17) ja see jätkub laupäeval.

Väljajapanek avatakse laupäeva lõunaajal ja sellega saab tutvuda pühapäeval kella 17ni.

Laupäeva pärastlõunal saavad asjahuvilised osaleda veel töötubades, mida juhendavad Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskooli õppejõud Inge Rego, Katrin Rand ja Helle Pool.

Pühapäeva ennelõunasse on kavandatud aga küpsetiste ja hoidiste degusteerimine. Konkursile paneb punkti sügiskontsert.

Haanja suusaradade korrastamise talgud

Haanja suusaklubi kutsub kõiki talvel suusarõõme nautida tahtvaid spordisõpru laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 Haanja suusaradade korrastamise hoogtööpäevale. Kogunemine on Haanja suusakeskuse juures. Kaasa soovitatakse võtta töökindad, võimalusel saag, labidas või reha ja loomulikult rõõmus meel ja pealehakkamislust! Rõõmsameelsele töisele rassimisele vastutasuks pakutakse maitsvat suppi ja kringlit.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.
 
„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.
 
Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.
 
Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.
 
Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse ja Paide turismiinfokeskuse väljakuulutatud konkursile„Järvamaa suveniir 2010” on laekunud kaheksa tööd, mille hulgast valitakse parimad rahvahääletuse teel.

Töödega saab tutvuda septembrikuu jooksul Järvamaa muuseumis ja ka veebilehel www.jarva.ee, kuhu on riputatud kõigi kaheksa konkursitöö fotod. Meeneteks on pakutute hulgas on näiteks magustoidukauss-vaas „Amblas vanaema juures” ja sepistatud küünlapiik, aga ka pusle ja lauamäng.

Oma lemmiku poolt saab veebilehel www.jarva.ee hääletada kuni 31. oktoobrini. Võitja kuulutatakse välja Järvamaa ettevõtlusnädalal.

Vaata lisa!

Matka- ja muusikapäev Lahemaa rahvuspargis

Laupäeval, 18. septembril toimub Lahemaal matka- ja muusikapäev.

Kogunetakse Oandu looduskeskuses, kus saab tutvuda ka näitustega ning vaadata filme loodusest ja endisaja metsatööst. Looduskeskuse hoonetes, aga ilusa ilma korral ka õues on avatud töötoad, kus jagub tegemist lastelegi.

Mõisaaegses jääkeldris on avatud Metsarahva kohvik, pakutakse taimeteed ja metsajooke, juurde saab osta kohalike perenaiste küpsetisi, metsamaiguga suupisteid ja mett.

Õhtusel kontserdil Oandu looduskeskuse õuel astuvad üles Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal), külalisena Bonzo.

Seekordsel looduspäeval osalejatel on võimalik valida mitme jalgsi- ja bussimatka vahel, eraldi on mõeldud seenesõpradele ja lastele.
Kuna bussikohad on piiratud, tuleks enne huvipakkuv retk välja valida ja registreerimisel ära märkida. Ka tasuta lõunasööki saavad vaid need, kes on enne registreerinud. Registreerumata on võimalik osaleda jalgsimatkadel.

Lahemaa looduspäevale väljuvad laupäeva hommikul eribussid Rakverest, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Kohalesõit eribussiga on tasuta.

Registreerumine ja rohkem infot: www.rmk.ee.

Läänemaa külavanemad seavad koos sihte

23. septembril toimub Ridala vallas Altmõisa koolimajas Läänemaa külavanemate päev. Külavanematele tutvustatakse nende tegevusala puudutavaid seadusesätteid. Juttu tuleb ka tuleohutuse tagamisest. Samuti on osalejatel võimalik arutleda Läänemaa külade hetkeolukorra ja tuleviku, külavanemate vajalikkuse ja vajaduste üle.

Päeva korraldavad liikumine Kodukant ja Kodukant Läänemaa.

Venemaa balalaikavirtuoos leiab taas tee Eestisse

Eesti publikut lummanud meisterlik Venemaa balalaikamängija Aleksei Arhipovski (pildil) tuleb taas Eestisse ning annab kontserdi Tallinnas, Tartus ja Viljandis, annab teada pärimusmuusika keskus.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg ütles, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise pärimusmuusika lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa maailmamuusika festivalide foorumi delegaadid. „Tahame neile oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” lausus ta.

Venemaa üks tuntumaid balalaikavirtuoose Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena keskuses 1. oktoobril. Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Arhipovski puhul on tegu pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni, justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida paljud tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest. Suur osa Eesti inimestest sai Arhipovskiga tuttavaks tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi teleülekande kaudu.

Vaata lisa!

Emajõe-Suursoo looduskeskus korraldab talgud

Riigimetsa Majandamise Keskuse Emajõe-Suursoo looduskeskus ootab huvilisi madisepäeval, 21. septembril talgutele, et üheskoos korrastada suurvee kahjustatud Emajõe-äärset õpperada.

Kogunetakse kell 9 RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse ees. Tööd tehakse kella 13ni, pärast pakuvad talgutekorraldajad lõunat.
Oma tulekust paluvad korraldajad teada anda 16. septembriks e-postil emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee

Rõuge lähedal tuleb kapsapäev

2. oktoobril kell 11 korraldab Rõuge lähedal asuv Alt-Lauri ökotalu koos teiste toiduringi taludega kapsapäeva.

Kapsapäeval on plaanis suur kapsaste suur maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada. Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga. Täpsem info pakutavatest toodetest koos hindadega tuleb järgmisel nädalal. Küsimusi, tagasisidet ja tellimusi ootab talu perenaine Kaja Kesküla e-posti aadressil mae.lauri@gmail.com.

Juhend Alt-Lauri tallu jõudmiseks: www.hot.ee/kajakes

Saaremaale Roomassaarde kavandatakse motokompleksi

Kuressaare linn on saanud avalduse, et alustataks Roomassaare motokompleksi detailplaneeringut, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

„See on veel selline plaan,” kõlas detailplaneeringu algataja Raul Singi napisõnaline kommentaar. Esialgu uuritakse, kas kõik plaanitav kavandatavasse asukohta ikka ära mahub.

Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakond on juba koostanud detailplaneeringu võimaliku eskiisi. Sellelt võib näha, et Roomassaarde planeeritakse motokrossirada, supermotorada, kiirendusrada ja ka libedusrada ning mitut hoonet.

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.


Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Teine „Uma pido” on nüüd kättesaadav DVDna

Valminud on teise „Uma pido” DVD ja selle esitluspidu toimub 24. septembril kell 19 Räpina rahvamajas, annab peo korraldajate nimel teada Triinu Ojar.

Piiriveere Liidri ja PRIA toetusel jagatakse 300 DVD-d peol osalenud kooridele ja toetajatele, Võru ja Põlva maakonna omavalitsustele, raamatukogudele, muuseumidele ja turismiettevõtjatele tasuta.

Kel veel huvi pidu üle vaadata või meelde tuletada, saab DVD soetada endale esitluspeol või Võru instituudis tööpäeviti kella 9–17.

DVD-komplekt maksab sada krooni ja sisaldab kahte plaati. Neist ühele on jäädvustatud päevaprogramm ja rongkäik ning teisele peakontsert.

Tartu Ülikoolis saab võru keelt õppida

Tartu Ülikoolis on alanud lõunaeesti keele kursus, mis on mõeldud nii algajatele, kellel pole enne lõunaeesti keelega kokkupuuteid olnud, kui ka neile, kes tahaksid oma oskusi parandada.

Tunnid toimuvad reedeti kella 10.15-11.45 (Lossi 3-406). Esimene kokkusaamine on juba toimunud, aga huvilistel ei ole veel hilja liituda.
Õppetööd korraldab Sulev Iva.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Vinni spordikompleksis uuendati liivafiltreid

Eelmise nädala lõpus uuendati Vinni spordikompleksis liivafiltreid, mis eelpuhastavad hoonesse tulevat vett. Liivafiltrid kujutavad endast kolmeastmelist puhastussüsteemi, kus igas filtripaagis on kolm kihti eri suuruses liivafraktsioone.
 
Hoonesse tulev vesi eelpuhastatakse surve all, piltlikult öeldes surutakse vesi läbi erineva suurusega liivaterade. Vett liivaterade vahelt läbi surudes eralduvad sealt rooste ja hõljuvad osakesed. Igas filtripaagis on 425 kilo liiva, kokku on kolmes paagis seega 1275 kilo eri suuruses liivafraktsioone.

Pärast eelpuhastusfiltrite läbimist suunatakse vesi basseinifiltritesse.
 
Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert põhjendas töid sooviga pakkuda inimestele kvaliteetsemat teenust. „Väga tähtis on, et spordikompleksis oleks puhas vesi. Tänu uuendatud filtritele eelmaldatakse veest rooste ja teised hõljuvad osakesed, mis satuvad sinna malmtorudest ehitatud vanadest torustikest,” lausus Nummert.

Järvakandi neiu uuendas Lätis Eesti rekordeid

Järvakandi neiu Reena Pärnat (16, pildil) krooniti eile Jurmala lähistel Läti meistriks vibulaskmises, võistluse käigus uuendas ta kolmel korral Eesti noorterekordeid.

FITA-2 ringis oli Pärnati võidutulemus 2530 silma. 60 meetri distantsil lasi Pärnat uueks Eesti kadettide ja ka juunioride rekordiks 331 silma. Uueks kadettide rekordiks oli ka 50 meetri distantsilt lastud 317 silma.

Teise koha saavutas võistlusel Anneli Preimann ning kolmanda koha Siret Luik. Meeste arvestuses tuli Jaan Lott teiseks.

Puust mulkide pere sai täiendust

Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.

Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.

Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.

Mulgi mees Abja-Paluojal.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Paku välja aasta kõige koerasõbralikum tegu!

Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.

„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.

Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.

Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.

Rannu vald müüb kiviplatsi ja puitlinnust

Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.

2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.

Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.

Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.

Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.

Foto: Rannu vald

Algab igasügisene filmiränne Matsallu

Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.

Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.

Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus”  ja B – „Inimene ja loodus”.  Filme hindab  žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia),  Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.

Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.

Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud  Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.

Festivali ajal toimuvad ka  töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.

Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.

Vaata lisa!