Peipsiääre vanahärra Savva peletab haigusi eetriga

Elupõlisel kaluril Savva Savarovil põhjust elu üle kurta ei ole. Foto: Elina Kononenko

Täna on Kolkjas elava vanausulise Savva Savarovi (86) ingli nimepäev, nii ta kylauudis.ee reporterile teisipäeval Peipsi ääres Kolkjas kinnitas. Vanahärra rääkis ka sellest, milline on praegu elu maal ja kuidas ta ennast vähist terveks ravis.

Kuidas vanausulised praegu elavad?

Vanausulised on kõik vanad, noori on vähe. Noored ei ole vana- ega uueusulised, neil pole usust midagi. Külaelu ei edene, vaid sureb välja.

Kas on kurb meel, et külaelu on hääbumas?

No muidugi teeb kurvaks. Noori on vähe. Kõik on vanad – pensionärid.

Kuhu noored on läinud?

Noored läksid kõik linna. Kergemat elu otsima. Aga vanad elavad omaviisi.

Millega te siin oma päevi sisustate?

Mina pensionär ei jõua enam midagi teha. Käin mööda küla. Mul raha nii palju ei ole, et restoranis käia, aga mujal küll. [Meie kohtasime teda Peipsimaa külastuskeskuses.]

Elate üksinda?

Naine on mul juba 16 aastat surnud, aga pere mul on. Peres on vennapoeg naisega ja nende tütar ja tütrel on ka juba poeg ja tütar. Vennapoeg on mulle nagu oma poeg. Ta jäi varakult orvuks ja meie kasvatasime ta üles.

Kuidas teil on õnnestunud nii kõrge eani elada?

Meie sugu on nii elanud ja nii ka mina. Vanaisa Iisak elas 81aastaseks.

Millal te viimati kalal käisite?

Tänavu ühel korral paadiga käisin. Sain kaks kala – latikat.

Kas olete elupõline kalamees?

Jah, elupõline. Vanaisa oli kalamees ja isa ja mina juba noorest east saati. Saksa ajal püüdsin ja Eesti ajal püüdsin ja pärast sõda eluaeg püüdsin kala. Kui läksin pensionile, kinkis kolhoos mulle hea töö eest hobese ja siis mina käisin veel niikaua, kui hobene oli elus, järvele – panin võrgud jää alla. Paadiga käisin kalal 80. eluaastani. Aga 80aastaselt jäin haigeks, siis jätsin järvetöö ära. Mul oli vähk ristluus. Kõik kondid mul valutasid ja ristluid oleks kui koerad närinud.

Nüüd tunnete ennast hästi?

Jah. Kui mina läksin arsti poole, siis arst ütles: jaa, jaa, vanaisa, sul haigus on niskene, et sa vist lähed varsti ära. Aga mina tulin koju. Üks naine andis mulle ühe retsepti –võtta viina rafineerimata päevalilleõliga pooleks, kokku 30 grammi, kolma korda päevas pool tundi enne sööki. Vot sedaviisi mina hakkasin ennast arstima ja pärast tuli mulle mõte eetrit võtta. Siis hakkasin eetrit võtma. Kolme kuu pärast arst küsis, mida ma võtan. Ütlesin, et oma retsepte võtan – eetrit iga päev. Neljandal korral umbes aasta pärast, kui läksin arstile, võeti vereproov ja siis tuli mulle teade, et veri on vähist puhas. Mina enam ei läinudki sinna ja pärast seda olen juba kuus aastat elanud.

Kuidas teile tänapäeva Eesti elu meedib?

No mis mul. Saan pensioni viis ja pool tuhat. Olen rahul. Mul on staaži palju. Teiste pension on väiksem.

Kus teie pereliikmed töötavad?

Mitte kuskil. Tööd ei ole siin kuskil. Elasid Tallinnas, aga nüüd tulid siia.

Kas elu on olnud kerge või raske?

Elu on raske. Kalamehed töötasid kevadel 18 tundi päevas. Kell viis juba järvel ja loojanguni välja. Vahel tulid kell üks koju ja hommikul kell kuus juba platsis.

Kas sibulat kasvatate?

Jaa, kasvatasime sibulat. Kui perenaisega elasime, siis neli-viis tonni aastas kasvatasime. Kõike tegime käsitsi. Siis oli külas kah tööjõudu. Noored tegid peenraid. Kõik töö on raske. Mina kündsin juba 12aastaselt. Sõja ajal oli isa saadetud Leningradi alla kaevikuid kaevama, siis mina külvasin ja tegin kõik ise.

Olete terve elu Kolkjas elanud?

Siin sündisin, 16 aastat elasin vahepeal ühes teises külas. 1944. aastal maist septembrini elasin Tallinnas, siis tulin koju. Mõte oli minna Pärnusse, aga seal oli selline kapten, kes ütles, et iga roju oma koju.

Praegu olete eluga ikka rahul?

No muidugi rahul. Mis vanainimesel vaja. Vanainimesel on leiba vaja ja kõik. Külas ei ole igav. Tantsul ei käi, aga käin niisama suhtlemas. Naaber on mul joodik, tollega ajame juttu. Mina enam ei ole tema seltsimees, mina võtan harva topsi-kaks. Enne haigust ikka võtsin pühade ajal, aga nüüd enam mitte. Täna võtsin natuke eetrit – hakkas köha. Eeter aitab gripi vastu. Segasin silma järgi umbes 10 grammi eetrit ja valasin rafineerimata päevalilleõli peale. Võtsin sisse. Aitas.

Kust te eetrit saate? Apteegid pidid eetrist tühjad olema.

No saan. Salamahti. Mina ikka saan, sõbra poja naine töötab haiglas.

Küsis Elina Kononenko.

One thought on “Peipsiääre vanahärra Savva peletab haigusi eetriga”

  1. Väga hea Elina! Tõesti hea:) Vot kuidas haiguste vastu saab:) Vähemalt suutis miskigi mind sellisel närusel ilmal naerma ajada. Huvitav ks eeter aitab kurva tuju vata kah?:P

Kommenteerimine on suletud.