Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Viitinal kõlavad laupäeval aafrika rütmid

Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.

Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.

Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee

Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed

Suure Emajõe ülemjooksul avatakse kümne vanajõe suudmed, et kalad pääseksid kudema, kirjutas Maaleht. Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitub LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.

Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.

Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.

Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.

Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne — koelmud tuleb võsast puhastada.

Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal.
Foto: Loodushoid.ee

Moostes kõneldi heast energiast

Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu
Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Ehitustööde valmimise tänuüritus Prandi külamajas

Homme, 22. oktoobril algusega kell 18 toimub Järvamaal Prandi külamajas hoone kahe esimese etapi ehitustööde lõpetamise puhul tänuüritus, kirjutas Järvamaa infoportaal.

„Külamaja rajamist on toetanud PRIA läbi Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse kokku ligi 1,88 miljoni krooniga ning inventari soetamisel läbi Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kokku umbes 0,26 miljoni krooniga,” ütles Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg.

Külarahvas ise on maja ehitamiseks kogunud 46 561 krooni.

„2011. aastal on MTÜ-l plaanis külamaja ehitust jätkata, kuna hetkel on kasutuses hoone esimene korrus,” sõnas Kõljalg.

Ehitusjärgus Prandi külamaja.
Foto: www.prandiallikad.ee

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Tartumaa terviserajad jõudisd internetti

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“ kaardistas Interneti jaoks 25 Tartumaa liikumis- ja matkarada.

Tartumaa matkarajad on nüüdsest leitavad aktsiooni „Mehed liikuma!” koduleheküljelt. Kõikide radade puhul on olemas lühitutvustus, video, pildipank, kõrgusegraafik ja Google Maps kaardirakendus.

Tartumaa matkarajad kaardistati Tartumaa arendusseltsi ja ELiu Leader-programmi toetuse abil projekti „Mehed liikuma 2010 Tartumaal“ raames.

Meeste terviseliikumise algatas mullu grupp aktiviste eesotsas meestearst Kristo Ausmehega, võttes eesmärgiks muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Sihtgrupiks on mehed vanuses 20-69 eluaastat, kes ei tegele regulaarselt tervisespordiga ning kellel esineb sellest tulenevaid terviseprobleeme.

Meossaare kabeli müürid õnnistati sisse

Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.

Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.

Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.

Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.

Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur

Riik muudab Sindi paisu üle kontrolli saamiseks seadust

Riik kavandab veeseadusesse muudatusi, et saavutada Sindi paisu üle riiklik kontroll ja muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks, vahendas Pärnu Postimees.

Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeletakse jätkuvalt.

Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.

Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.

Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõnede teiste tüübispetsiifiliste liikide nagu teib, säinas ja latikas arvukus.

Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3-megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises.

Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.

Hiiumaal avatakse laupäeval disc-golfipark

Pühalepa vald ja Eesti Discgolfi Harrastajate Liit korraldavad eeloleval nädalavahetusel Hiiumaa disc-golfipargi avavõistlused.

Laupäeval, 23. oktoobril kell 14 toimuvad kaugviske pikkusvõistlused Linnumäe puhkekeskuse juures ja kell 16 paarisgolf Paluküla disc-golfipargis. Võistlused jätkuvad Palukülas pühapäeval, 24. oktoobril kella 10–17.

Disc-golf sarnaneb põhimõtteliselt golfiga — kui golfis pead lööma palli kepiga auku, siis disc-golfis tuleb visata ketas korvi. Kes läbib raja vähema arvu katsetega, on võitja. Mäng sobib igas eas harrastajaile.

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.

Tartu tänavune jõulupuu leiti Alatskivi mailt

Tartu raekoja platsile sobiv jõulupuu leiti tänavu linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel Alatskivi lähedal asuvast Naelavere külast. Salu kinnistul kasvav kahara võraga kuusk on umbes 16 meetrit kõrge, kirjutas Tartu Postimees.

Kokku pakuti tänavu tartlastele jõulupuuks 11 kuuske. Pakkumisi tuli Tartu linnast ja maakonnast, Põlva- ja Viljandimaalt ning Lääne-Virumaalt, kaugeim pakutud kuusk asus linnast 90 km kaugusel. Eile vaatasid linna haljastustöötajad üle viimased pakkumised. Peale tänavuse kuuse leiti jõulupuu kandidaate ka järgmiseks aastaks.

Kuusk hakkab raekoja platsi täies ilus ehtima 28. novembrist, kohale toimetatakse ta kolm-neli päeva varem. Kuuse toomiseks ja paigaldamiseks kuulutab linnavalitsus lähipäevil välja riigihanke.

Foto: Tartu linnavalitsus

Mesikäpad hõivasid sigade koha

Jahimehed märkasid Puhja vallas mullu tavalisest rohkem karusid, ka tänavu on neid sealmail juurde siginud. Ametlikel andmeil on Eestis karude hulk aga muutumatu nagu ka karujahiks jagatavate lubade hulk, kirjutas Tartu Postimees.

Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga, kirjutas Tartu Postimees.

„Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,” kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.

Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru.

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.

Urmas Sisaks loitsis Tuhala nõiakaevu

Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.

„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.

Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.

Urmas Sisask, „Tuhala nõiakaevu loits”

[youtube GTz21rncDQc]

Tartus korraldatakse täna viipekeele õpituba

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.

Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?

Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tatrik uma maa päält

Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.ee
Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält