Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.
Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.
Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.
Täna-homme saavad parimad Võrumaa õpilased osaleda Sõmerpalu põhikoolis keele- ja luulelaagris. Luulealaseid teadmisi jagab Tartu NAKi liige luuletaja Veiko Märka. Laagri korraldab Võrumaa noorte keelehuviliste organisatsioon.
Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.
„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.
Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.
Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.
ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.
Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.
Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.
Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.
Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.
1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.
Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.
ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.
Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.
Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.
Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.
Pühapäeval, 10. oktoobril kella 12-15 toimub Tartumaal Kurepalus Priiuse seltsimajas kohaliku külaseltsi eestvedamisel sulle-mulle täika. Kasutatud kraami turul on võimalik osta, müüa ja annetada riideesemeid, jalanõusid, laste mänguasju jms. Külaselts kostitab kõiki magusate vahvlite ja sooja teega, lastele on avatud mängunurk.
Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal.
Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.
Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.
Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.
Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.
Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.
Täna kell 15 avatakse ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus “Kavandist proovipoogani”, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi.
Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.-10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.
Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918 – 1940.
“Kavandist proovipoognani” näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18
Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.
Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“
Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video
Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video
Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee
Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.
Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!
Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi MirjamKõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.
Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.
Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.
Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.
Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!
Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»
Hiiumaal Kärdlas kõneldakse laupäeval, 9. oktoobril tervislikust toitumisest ja organismi pH-tasakaalust. Seminar “pH tasakaal ja tervis” on mõeldud kõigile, kes soovivad ennetada terviseprobleeme või leida leevendust juba tekkinud vaevustele.
Kultuurikeskuse kinosaalis (Rookopli 18) kell 13.00-16.00 toimuva seminari peaesinejaks on dr Riina Raudsik, kes on töötanud anestesioloogina, kardioloogina ja kardioreanimatoloogina. Praegu on dr. Raudsik Jüri Tervisekeskuse juhataja ja perearst. Riina Raudsik räägib seminaril lähemalt, kuidas organisimi pH-tasakaal mõjutab inimese tervislikku seisundit.
Seminar on tasuline, vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil urveharjak@hot.ee.
Pandivere piirkonna kohalikud omavalitsused ja MTÜ Paik korraldavad ettevõtlusnädala, mille raames toimub reedel, 8. oktoobril Pandivere esimene ettevõtlusmess. Ettevõtlusmess peetakse Tamsalu spordikeskuses kell 10.00-19.00. Loe messi programmi kodulehel.
Ansambel K.O.I. korraldab 15. oktoobril maheda meeleoluga tantsuõhtu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, tähistades sellega ühtlasi oma 10. sünnipäeva.
Sünnipäevaõhtu algab kell 19.00. Lisaks esinevad veel ansamblid “Heino Tartes ja sõbrad”, “Metsavennad” ja “Vennakesed,” õhtut juhib Ivari Saare. Lisainfo www.kultuurikeskus.ee
Programmist osavõtjatel on võimalus moodustada aastaks koostööpaar kogenud ettevõtjaga ning osaleda tasuta erinevatel ettevõtlusalastel koolitustel ja seminaridel. Programmi kandideerimine kestab 24. oktoobrini ning mentoraastaga alustatakse novembris. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Ärimentorprogramm võimaldab alustavatel ettevõtjatel saada endale aastaks ajaks personaalne nõustaja ehk mentor, kellega koostöös lahendada ettevõtte juhtimisel tekkivaid probleeme. Lisaks toimuvad kõigile programmis osalejatele läbi aasta tasuta erinevad ettevõtlusalased koolitused ja seminarid – teemadeks on näiteks müük, turundus, äriõigus, strateegia, finants, juhtimine, eksport.
„Mentiina ootame osalema aktiivseid ja avatud ettevõtjaid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ja püstitanud oma ettevõttele ambitsioonikad eesmärgid,“ tutvustas programmi EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Kandideerima oodatud ettevõtted võiksid tegelda tootearendusega, olla ekspordipotentsiaaliga ning omada innovaatilist äriideed,“ lisas ta.
Mentorina on oodatud osalema ettevõtjad, kellel on vähemalt viieaastane edukas oma ettevõtte juhtimise kogemus ning oskus inimesi innustada ja arendada.
EAS alustab mentorprogrammiga tänavu kuuendat aastat. Selle aja jooksul on oma ettevõtet mentori abiga tugevdanud üle 200 alustava ettevõtja. Koostöö tulemusena on tekkinud rohkem jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on hakanud rohkem müüma (93% osalenud alustavatest ettevõtetest) ja kasumit teenima (70% osalenud alustavatest ettevõtetest).
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 12. oktoobril algusega kell 16 sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.
„Muuseum – koolidele“ programmi raames esitletakse ka ERMi ja Regio koostatud ning Hõimurahvaste Programmi toetusel valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste levikukaarti. Lisaks antakse ülevaade teistest materjalidest, mida saab koolides soome-ugri temaatika tutvustamisel kasutada.
Foto: www.erm.eeEesti Rahva Muuseumi ning Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ühisprojektina korraldatud ekspeditsioon toimus 7.–25. juunil Udmurtia pealinnas Iževskis ja selle ümbruses olevate rajoonide külades. Välitöö käigus koguti esemeid ja jäädvustati tänapäeva linna- ja külaarhitektuuri, argielu ja pidulikke sündmusi, külamemmede-taatide esitatud folkloori ning noore põlvkonna traditsioonidepõhist käsitöö-, kunsti-, tantsu- ja laululoomingut. Publiku ette tuleb video- ja fotopäevik „Kaameraga Udmurtias“.
Udmurdi välitööl osalesid ERMist Svetlana Karm, Maido Selgmäe, vabakutseline fotograaf Madis Kats ja uurijad Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudist ning Arhitektuuri- ja Etnograafiamuuseum-kaitsealast „Ludorvai“. Projekti toetas Hõimurahvaste Programm.
Madis Arukask (TÜ) ja Indrek Jääts (ERM) viibisid 23. juulist 5. augustini Leningradi oblasti Podporožje rajoonis Ojati jõgikonnas asuvates kesk-vepsa külastutes Vidlas, Nemžal, Järvedes, Kurbal, Ladvas ja Mägjärves. Välitööde eesmärgiks oli koguda folkloristlikku, etnograafilist ja kaasaegsete ühiskondlike protsessidega seotud ainest.
Üritusel jagatakse muljeid ning näidatakse filmilõike ja fotosid sellelt uurimisreisilt. Uurimisretke toetasid Eesti Teadusfond (grant nr. 7385 „Vepsa pärimuskultuur: etnokultuuriline tervikpilt läbi isikukesksete pärimustekstide“) ja Eesti Rahva Muuseum.
Setode jumal Peko, Fragment Kalevi Kammerkoori plakatiltHelilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.
“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.
Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.
Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.
Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.
Daniel Vaarik kirjutab täna Memokraadis, et rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning toob ühe näitena esile ka portaali Kylauudis.ee.
Vaarik räägib, et ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.
Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.
Memokraat küsitles ka üht külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut. Pikemat intervjuud loe siit.
Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.
Autor: Mirjam Nutov
Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.
Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.
Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.
Nõuded fotodele:
fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.
Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.
Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.
Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.
Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.
Otepää vallavanem Andres Visnapuu ennistas Pühajärve Põhikooli direktori Miia Pallase tagasi tööle.
“Viisin selles asjas läbi väga põhjaliku analüüsi ning leian, et antud hetkel on see ainuõige lahendus,” sõnas Andres Visnapuu. Miia Pallase naaseb tööle alates 11. oktoobrist 2010.
9. oktoobril 2010 toimub Tartu linnas kriisireguleerimisõppus “Sillad lukku 2010”, kus harjutatakse koostööd olukorras, kui on vajalik sulgeda kõik Tartu linnas olevad Emajõge ületavad sillad.
9. oktoobril kell 9.00-9.30 on suletud kõik Tartu linnas olevad Emajõe sillad: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild, Võidu sild, Turusild ja Sõpruse sild. Poole tunni jooksul ei ole võimalik sildu ületada ei sõidukitel ega jalakäijatel.
Vältimatu vajadusel korral (nt operatiivsõidukid) tagatakse pääs üle jõe. Põhjendatud viivitamatu liikumisvajaduse korral pöörduge sildadel liiklust korraldavate politseinike ja abipolitseinike poole.
Palume linlastel arvestada oma käikude planeerimisel sildade sulgemisega. Liiklus võib linnas olla häiritud kuni kella 11ni. Sildade sulgemise ajal saab üle Emajõe Kärevere ja Luunja sildade kaudu.
Kell 12 toimub raekoja platsil lõpprivistus, kus õppusel osalejad näitavad linnarahvale varustust ning pakutakse sõdurisuppi.
Koostööõppust korraldavad: Kaitseliidu Tartu malev, Lõuna Prefektuur, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Kaitsepolitseiamet, Demineerimiskeskus, Tartu vangla, Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused, Tartu linn jt.
Palume kannatlikku meelt ja vabandame võimaliku ebamugavuse ja ajakulu pärast!
Karvatuusti kujutava detaili eemaldamisega Tarva skulptuurilt tänavu juunis tekitasid vandaalid Rakvere linnale kahju 18 000 krooni.
Info kahju suuruse kohta edastas Rakvere Linnavalitsus reedel politseile, kes on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalasja. Aluseks võeti skulptuuri autori Tauno Kangro skulptuuristuudiolt saadud hinnakalkulatsioon endise olukorra taastamiseks.
Tarva skulptuur avati Rakveres 2002. aasta 15. juunil. Kõhualust karvatuusti kujutava detaili lisas skulptor oma meeskonnaga aga alles kaks aastat hiljem, sest Tarva valmimise käigus jäi see valajate eksituse tõttu kõrvale ja läks kaotsi.
Allikas: www.rakvere.ee Jaanus Nurmoja, Rakvere LV pressiesindaja
Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.
Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.
Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.
Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747
Eile avati reedeni kestev Võrumaa Ettevõtlusnädal – Märka võimalust!, mis kätkeb endas tasuta seminare, töötubasid ja loenguid koos huvitavate esinejatega.
Ettevõtlusnädala avas linnapea Ülo Tulik, millele järgnes majandusteadlase ja Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku mõtlemapanev ettekanne teemal “Ettevõtlusõpe ning ettevõtlus päästavad Eesti mõõnast välja?!”
Andres Arrak: „Võru ettevõtluspäeva sissejuhatava loengu moto oli – ääremaalisus ei ole ammu enam geograafiline termin vaid mõtlemise viis. Ettevõtlik võib olla ja peab olema ka Võrus. Ligi 60 Eesti ettevõtja õlul lasub majanduse august väljatulemise ülesanne. Üritusele kohale tulnud inimeste arv näitas, et ettevõtja on oma sotsiaalset staatust tunnetamas. Selle üle on hea meel.“
Võru linnapea Ülo Tulik rõhutas oma kõnes, et linn ei saa olla töökohtade loojaks, selleks on ettevõtjad. „Linn peab hoolitsema, et oleks keskkond, kus ettevõtted saaksid tegutseda. Oleme juba samme astunud, et ettevõtluskeskkond paraneks,“ sõnas Tulik. Linnapea tõi välja Võrukivi tööstuspargi projekti, millele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse positiivse rahastusotsus saadud. Selle projekti raames ehitatakse välja tööstusala teed. Samuti nimetas Tulik tänaseks lõppenud Pika tänava projekti, mida rahastas EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmis. Linnapea tänab nii rahastajaid, ehitajaid ning kõiki teisi, kes oma panuse sellesse ettevõtmisesse andsid.
Ettevõtlusnädal jätkub täna – kell 12.15 algavad Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötoad-seminarid, kus pannakse rõhku praktiliste oskuste ja teadmiste täiendamisele.
Kolmapäeval kell 10 tutvustatakse Võru Linnavalitsuse konverentsisaalis (Tartu tn 25 IV korrusel) Est-Lat-Rus programmi võimalusi. Kell 12 antakse kultuurimajas Kannel ülevaade KredExi meetmetest ning tutvustatakse tööhõivega seotud seadusandlust ja tööturuteenuseid.
Neljapäeval kell 9.30 algab Kanepi rahvamajas Kagu-Eesti Ettevõtluspäev, mille raames keskendutakse toidu-, puidu- ja turismivaldkonna sisesele koostööle ja turundusele.
Ettevõtlusnädal lõpeb reedel, mil ettevõtjatele selgitatakse EL-i üldist majanduslikku ja poliitilist olukorda,
eurole ülemineku kasulikkust ning erinevaid toetusprogramme. Üritus toimub Kubija Hotellis.
Ettevõtlusnädala eesmärgiks on tõsta võrulaste ettevõtlusteadlikkust, ettevõtlikkust ning koostöövalmidust. Kutsume kõiki alustavaid ja juba tegutsevaid ettevõtjaid ning ettevõtete töötajaid aktiivselt üritustel osalema.
Vahtraoru talo peremiis Hüdsi Silver om Vana Jüri seebikoah vällä märknu` 10 erinevät seepi, minkä koostisosa` oma peri Setomaa puhtast loodusõst ku kultuurist ning õga seebipartii saa õnnistuse Jumalamäelt Peko kuju mant`.
Kotoh 100% käsitüünä, külmpressmeetodil seepe valmistav Hüdsi selet`, õt seebitegemise idee om täl ammudsõst aost meeleh mõlkunu`, samuti om tä seebitegemist jo aastakaid ka katsetanu`. „Ma tahtsõ tetä midägi, midä saas kotoh valmista` ning kohe olõs edespidi võimalik ka pere kaasata,“ tutvust` Hüdsi oma idee algõid
Vana Jüri seebikoja seepide pakenditel on Setomaa kunstniku Evar Riitsaare trükitud tapeedi mustrid. Foto: Hüdsi SilverSeebikoale sai nimes Vana Jüri, kuna just säänse nimegä kutsõ` Hüdsi sõnul timä vanaesä latsõ ja latsõlatsõ`. „Järgmine aastak saa timä sünnüst jo 100 aastaka müüdä. Miä võisi olla paremp ku rajada tä mälestuses timä nimeline seebikoda,“ selgüt` Hüdsi seebikoa nimesaamis lugo.
Seebimeistri seebi` koosnõsõ` a 100% ökoloogilistõst rasvust ja õlidõst ning pal`jo lisändi omma` otsõ Setomaa loodusõst. Parhilla om täl vällä tüüt` kümme erinevät seepi. Tõisi seah om esind` ka säänse seebi nagu kuivat` ubina ja miigä-, hansa-, koduõlle-, savvusanna-, Setomaa-, ja Kuningriigi seep. Uskumatu, kuid tõsi – hansa- ja koduõlle seebih omgi ehtne hansa ja koduõlu. Sedapuhku om a hansa vaid üte kõrra läbiaet, õt inämp õlisi` seepi perrä jääs.
Parhilla valmisõ` Vana Jüri seebikoa seebi` püstkoah. Hüdsi sõnul om täl renoviirmisel ka vanaesä viinäküük, sest talvõl tahas ju soojah olla`. Päevah suut` Hüdsi uma sõnul 100 seepi tettä, a ku tulõ tarvidus inämp seepe tetä, sõs kaasatas ka pere sjoohõ tegevussõ.
Muide Vana Jüri seepe` pakõndilt või löüdä Setomaa kunstniku Riitsaare Evari valmistat` tapeedi mustri`. Riitsaare sõnul om tä ka ütte seepi jo pruuvi saanu`. „Seep nigu seep iks,“ kommentiir tä vahtsõt Setomaa toodõt.
Hüdsi sõnul seisneski timä seepe eripärä inne kõkkõ taah, õt njoo om valmist` vabah looduseh – püstkoah ning kõk seebi saasõ õnnistuse Jumalamäel Peko kuju man. „Egä seebi tegemiseh ole-ei maailmas väega paljo mano leiutada,“ kõnel` Hüdsi, „mullõ tundus, õt kuivatat` ubina ja hansa seepi ole-ei viil kiäki tennü.“ Hüdsi rõhut´, õt Setomaal ole-ei ju uma seepi viil samalaol om a saarlastel ja hiidlastel sjoo ammu olõmah.
Alateh 27. septembrist alost Hüdsi ka ametliku müügitüügä. Ni võigi ediotsa timä seepe otsi` Setomaa muuseumitõst. Edespidi om seebimeistril plaan liiku ni Eesti ku ka välismaa turulõ, samuti om Hüdsil plaan avada uma Vahtraoru taloh väiko suveniiripoekõ. Seebi hinnäs saa 40-50 krooni.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.
ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.
