Loomekonkurss pöörab tähelepanu koolikokkade tööle

Tervise Arengu Instituut on kuulutanud välja noorte loomingukonkursi „Kokatädid tööhoos”, et väärtustada koolikokkade igapäevatööd.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt oodatakse lahedaid joonistusi ja muus tehnikas pilte, ka videoid sellest, mida teeb kokk köögis vaikselt, siis, kui õpilased tarkust taga nõuavad, või kuidas koolitoit lauale jõuab. Mida hoogsam ja naljakam olukord pildile jääb, seda huvitavam.

Parimate tööde autoritele on välja pandud põnevad ja väärtuslikud auhinnad. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab tunnustuseks pulsikella. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart. 
Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks ateler, mis jääb klassi või kooli käsutusse, et sealt ühiselt videoid, õppefilme jms vaadata.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 29. oktoobriks Tervise Arengu Instituuti, aadressil Hiiu 42, Tallinn 11619, märgusõna „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.

Lisainfo, juhend

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Mulgimaal otsitakse ohukohti

Viljandi maavalitsuse tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest.


Ohukohaks võivad olla halvasti hooldatud spordi- ja mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid, samuti tegevusetute noorte kogunemise kohad, alkoholi kuritarvitamise paigad jms.


Kogutud info aitab kohalikel omavalitsusel olukorda ohutuse ja tervise aspektist analüüsida ning astuda samme, et tagada elanike turvalisus.

Olustveres selgusid parimad hoidised

Olustveres nädalavahetusel toimunud hoidistemessil valiti selle aasta parimaks soolaseks hoidiseks Lääne-Virumaal valminud marineeritud karulauk, magusatest hoidistest tunnustati Viljandimaa astelpaju-alõtša-kibuvitsamoosi.

Soolaste hoidiste kategoorias sai teise koha Täkusalat(Lääne-Virumaa), kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi (Lääne-Virumaa) ning kurgid Meira sinepiga (Viljandimaa). Magusatest hoidistest tuli teiseks õuna-šokolaadimoos ja kolmandaks punasesõstra-maasikamoos (mõlemad Viljandimaa). Ahhaa-elamuse kategoorias tunnustati kaalikamoosi (Läne-Virumaa) ja kuivatatud kõrvitsalaaste (Järvamaa).

Kokku oli messil väljas ligi 150 hoidist 100 perenaiselt.

Foto: Olustvere TMK

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Leemekulbiliigutajate kolmas kokkutulek Martnas

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Martna koolimajas leemekulbiliigutajate järjekordne kokkutulek, vahendab Läänemaa infoportaal.

Osalejatel palutakse kaasa võtta veidike omakeedetud talvavarusid. Kohapeal selgitatakse välja kõige isuäratavam purgisisu.

Kapinurgast või nagist tasub kaasa haarata ka oma lemmikpõll. Neist pannakse kokku näitus. Rohkem infot saab Maimu Neuhofilt telefonil 520 0349 ja e-posti aadressil maimune@hot.ee.

Nädalavahetusel oodatakse üle maailma linde loendama

Foto: Erkki Peetsalu
Sel nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palume võimalusel oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palub Eesti Ornitoloogiaühing saata hiljemalt 10. oktoobriks. Kuidas täpselt linde vaadelda ja kirja panna, saab lugeda aadressil www.eoy.ee.

Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Prügüvedäjä` manipuleerivä hangõtõ võitmises hankõtingimustõga, miä lupa väikomajapidäjatelt pää 30 kõrda korgõmpat hindä küssü kui näilt, kiä tekütasõ` inämp prügü. Samah om a omavaltsusõ säänsete manöörvite iih jõuetu, sest kõk om JOKK.

Päält taad ku Jõgeva Elamu ütel` prügüveovedämise teenüse üles, kuult` vällä vahtsõnõ konkruss, miä võitjas sai AS Veolia Keskkonnateenused. Verska valla majandusnõnuniku Raudkepp Einari sõnul võtt` konkursist osa ka Ragn-Sells AS, kiä küsse väikote konteinerite tühendämise iist vähemp rahha ku Veolia. Lõppkokkuvõtteh tei Veolia siiski parempa pakkumisõ`, miä tähendas taad õt konteineritele, midä om Setomaal kõgõ inämp, määras tä korgõ hinnä ja konteineritele, midä Setomaal pääaigu ole-eiki, viiäs pool mudo är`.

„Mu käest küsüt` viil, õt kas nää` võiva tõisi konteinerite arvõlt tõiste konteinerite hindu madalampas tetä,“ tunnsit` Raudkepp. Ni ole-ei lugõjal vaja uma silmä nägemiseh kahelda ku hinnätabelist om nätä, õt 3500 liitrise konteineri tühendämine mass 50 krooni, ent 140 liitrise konteineri tühendämine mass` 60 krooni. Raudkeppi sõnul om a 3500 liitriseid konteinereid Verska vallah õnnõ kolm tükkü ja mano näid inämp toodeta-ai`.

Kuna Setomaal om hajaasustus piirkond ning inämüs eräomandih olõvaist prügümahutitõst omma` 140-370 liitrise`, sõs võisi` olõta, õt teenust piäsi pakma tuu firmä, kiä küsü` näide mahutite tühendämise iis kõ`õnõ madalampat hindä. Raudkeppi sõnul käü a võitja välläselgütamine punktesüsteemi alusel. Väikompa konteineri andva üte osa punktõ ja suurempa tõõsõ osa. „Tuu jaost, õt konkurss võita tetäs suurilõ konteineritõlõ väiko pakkumisõ`,“ ütel` Raudkepp. Loe edasi: Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Võrtsjärve piirkond tutvustab end täna Euroopale

Euroopa tähistab tänast rahvusvahelist turismipäeva Brüsselis toimuva turismifoorumi ja rahvusvahelise konkursi EDEN 2010 piduliku galaga. Eestit esindab galal selleaastase konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja SA Võrtsjärv.

„EDEN on Euroopas mainekas turismikonkurss, mille abil on võimalik piirkondadele enam tähelepanu tõmmata. Võrtsjärve piirkonnal on suurepärane võimalus end täna Euroopa silmis nähtavaks teha, mis aitab tõsta ka Eesti üldist tuntust veeturismi sihtkohana,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Lisaks SA Võrtsjärv esindajatele on Brüsselis ka eelmiste aastate võitjate Viljandi linna ja Soomaa Rahvuspargi töötajad.

Võrtsjärv võlus juunikuus toimunud konkursil rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Suvisel võitjate väljakuulutamisel tõi Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee välja  Võrtsjärve piirkonna kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, teiseks piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ja nende  jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

EDEN on Euroopa tippsihtkohtade (European Destinations of Excellence) akronüüm. See on Euroopa Komisjoni algatatud ja toetatud projekt, mis edendab säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus. Projekti aluseks on riiklikud iga-aastased konkursid, kus valitakse iga riigi üks tippsihtkoht. Igal aastal on erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega.

Tartu tantsuklubis mängitakse lõõtsa

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) Tartu tantsuklubi, kuhu on kutsutud külapillimehed Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel Aivar Teppo, Avo Paap, Harri Lindmets, Mihkel Reino ja Taivo Leis. Lisaks mängivad karmoškadel Eduard Einmannn, Jaan Reino ja Ülo Saaremõts ning mandoliinil Ülo Soome.

Mängitakse külapidude tantsumuusikat 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.  Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivates külastajatele.

Tartu tantsuklubid toimuvad sel aastal veel 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Läänemaa sai esimesed rookatuse meistrid

Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõpetas esimene lend rookatuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui kogemused, et rookatus majale peale panna.

 Kursusel osalenud 14 meest ja 1 naine olid enamuses eelneva ehituskogemusega ettevõtjad. Kursustel õpetas katusemeister Rein Talviste head materjali ära tundma ja seda koguma. Ka tehti praktikas läbi kõik vajalik rookatuse püstitamiseks. Samuti oli olulisel kohal tule- ja tööohutuse õpe. 60 tunni sees omandasid õpilased kõik vajalikud oskused, ning tragimad võivad asuda kohe rookatust tegema. Õpe algas 9. augustil, ning kui õpilaste ning kohaliku kogukonna huvi on olemas, õpetatakse Haapsalu kutsehariduskeskuses rookatuste valmistajaid edaspidigi, sest on ju Läänemaal rookatuse ehitamise traditsioon säilinud.

Šamaani tee algkursus taas algamas

9. – 10. oktoobril 2010 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 9. oktoobri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 10. oktoobri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

Vargamäel maitsti parimaid õuna-pohlamoose

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel peeti eile mihklipäeva. Osalejad said villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Samuti jagati soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna. Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu. 

 Et Anton Hansen Tammsaare lemmikuks olnud õuna-pohlamoos, siis korraldas muuseum ka selle moosi võistluse. Moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega.  Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik moosi keetis, kuid ehk õnnestub tulevastel muuseumikülastajatel proovida tänavust võitjamoosi. 

 Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011.

Allikas www.jarva.ee

Rapla linna jõepromenaad sai valmis

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus sai teoks – linna jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga. Juba viis aastat tagasi puhastati ja korrastati linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad  kiriku juures. Kaks aastat hiljem korrastati jõeveer Rapla kivisillast Sauna tänavani. Kauniks tehtud promenaad sai kiiresti tervisesõprade meelispaigaks.

Viimase etapi kordategemiseks sai Rapla vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust üle 1,7 miljoni, mille abil puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tn haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja muinasjutu sillad. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Jõepromenaadi pidulik avamine toimub 2. oktoobril kell 12.00, kui Rapla linn tähistab oma 17. sünnipäeva.

Allikas www.rapla.ee

Virumaalased avasid innovatsioonimuuseumi

 Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised.  Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas  lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada. 

Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.

Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele.    Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk  internetti üles riputada.

Muuseum valmis põhiliselt  Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee

Allikas: Innovatsioonimuuseum

Tõrva võõrustab noori norrakaid

Tõrvas toimub 28. septembrist kuni 3. oktoobrini rahvusvaheline noorte projektikohtumine, kus osalevad Hemsedali Muusika- ja Kultuurikooli noored Norra Kuningriigist ja Tõrva linna noored, kes esindavad Tõrva Laulustuudiot, Tõrva Muusikakooli ja Tantsustuudiot Lys.

Nädala jooksul toimuvad Tõrvas erinevad õpitoad, kus mõlema riigi noored õpivad eesti laule, tantse ja pillimänge. Samuti antakse noorte osavõtul 1. oktoobril algusega kell 18.00 Tõrva Gümnaasiumi aulas pidulik kontsert.

Lisaks töötubadele toimuvad ka mitmed ekskursioonid, mille raames külastatakse Tallinna ja Tartu linnasid ja osaletakse Estonia kontserdisaalis tütarlastekoori Ellerhein kontserdil ja Vanemuise kontserdisaalis toimuval Laulukarusselli lõppkontserdil.

Tõrva linna noored külastavad Hemsedali kevadisel koolivaheajal, kus õpitakse traditsioonilisi norra tantse, laule ja pille ning antakse ka ühiskontsert.

Norra lõunaosas asuv Hemsedal on Tõrva linna sõprusvald aastast 2007. Hemsedali vallas elab 2000 inimest ja on üks riigi populaarseimaid mäesuusakeskusi.

Projekti on rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu „Nordplus“ programmi vahenditest.

Allikas: Tõrva linnavalitsus

Seto konverents “Seto saaja” on tulekul

2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents, s´ool aastagal om tulõmah konverents, koh kõnõldas saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl. Oodami ummi mõttidõ ja tiidmisiga konverentsilõ kõnõlõmma kõiki, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus.
Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.
Konverentsi puult omma’ kohvilavva’. Söögi iist tulõ hindäl massa’ ja üümaja kotusõ välläsortminõ ja kotusõ kinnipandminõ jääs õgaüte hindä hoolõst.

Tulõjilõ saadõtas täpsep kiri pääle nime kirjapandmist.

Uma tulõkist anna’ tiidä’ ja ku tahat midägi viil mano küüsüdä, sis helstä’ vai kiroda’ Alumäe Helenilõ: 5294033, helen.alumae@gmail.com

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing

Konverents leiab aset Värskas 9. – 10. oktoobril.

Uue-Antslas on pühapäeval suur pannkoogipäev

3. oktoobril kell 12 algab Uue-Antsla rahvamajas suur pannkoogi pühapäev, seda korraldavad MTÜ Kaksküla ja MTÜ Uue-Antsla vanaemad.

Toimub maitsvate pannkookide degusteermine. Oma pannkooke võivad pakkuda kõik seltsingud, vajalik eelregistreerimine. Lapsed on kohale oodatud Pipide ja piraatide kostüümides. Valitakse kõige pipim Pipi ja kõige julgem piraat.

Esineb Riina Ermeli nukushow ja üheskoos meisterdatakse pikim tammetõruuss.

Info: 5667 6619 (Anti) ja 521 8603

Lehepillerkaar Hiiumaal Ristnas

Ristna looduskeskus Hiiumaal ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki väikeseid ja suuri pillerkaaritama sügisese looduse keskele – et koos nautida sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.

Päeva teemaks puulehed. Jutuks tuleb, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Huvilised saavad proovida „lehekasukat“ ja osavnäpud meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Lehepillerkaar kestab 12.00-15.00.

Ristna looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.

Allikas: RMK

Võrumaal korraldatakse ettevõtlusnädal

Järgmisel nädalal korraldatakse Võrumaal ettevõtlusnädal “Märka võimalust!”, mille raames toimub palju ettevõtmisi nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele eri paigus üle maakonna.

4.-8. oktoobrini peetav Võrumaa ettevõtlusnädal saab hoo sisse 4. oktoobril Mõisa Aidas, kus toimub avaõhtu majandusteadlase ning Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktori Andres Arrakuga teemal „Ettevõtlus päästab Eesti mõõnast välja?!“. 5. jätkub tegevus Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimales, 6. aoktoobril Võru kultuurimajas Kannel.

Ettevõtlusnädala täpsem info ja programm aadressil http://www.vaa.ee/index.php?page=7&id=47

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Foto: Erkki Peetsalu
Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet