Moisekatsi Elohelü kutsub muusikuid võistlema

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee
23.-24. aprillil 2011 toimub Moostes juba XII Eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü, sedapuhku Mooste uues folgikojas.

Rahvamuusikatöötluste festival on avatud nii professionaalsetele kui ka harrastusmuusikutele. Eesmärk on taaselustada ning väärtustada eesti rahvamuusikat. Festivali võistluskontserdil hinnatakse esinejate muusikalist mõttemaailma, vokaal- ja instrumentaalseid võimeid ning muusikaliste seadete loomise oskusi nii, et on säilinud side vana ja uue vahel.

2011. aasta festivali teema on lihavõttepühad ja seekordne kohustuslik võistluslugu „Hällulaal” ehk „Kiigelaul” on pärit Kanepi kihelkonnast. Laulu sõnad ja viisi leiab festivali koduleheküljelt. Festivali peapreemia on 1000 eurot. Lisaks peapreemiale antakse välja eripreemiad ühele õpilaskollektiivile ja parimale kohustusliku loo töötlusele.

Võistluskontserdil osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 17. jaanuariks, täites kodulehel osaleja ankeedi või teatades festivali kunstilisele juhile Ülle Podekratile telefonil 5087825.

Rohkem infot siit.

Kuhu sul nii kiire on?

Grethe Rõõm,
lastekirjanik

Kuhu sa kiirustad? Sina jah, kes sa täna mulle poeuksel sülle jooksid nii, et ma oma turvahällis lapsega vaevu püsti jäin. Ning siis, küünarnukid puhvis nagu ärplejal kikkal, kitsast ukseaugust end sisse pressisid, et rutem poodi pääseda. Kauplus ei kao kuskile, kaupki ei saa letilt otsa, kui sa enne poodi sisenemist hoo maha võtad ja väljujad õue lased.

Või sina, kes sa autoga jäid küll vöötraja taha seisma, et memm, kes kepi toel vaevaliselt liikus, üle tee lasta. Ja siis töristasid memme sammude taktis signaali, nii et vanake iga törtsu juures võpatas. Ta püüdis ju niigi astuda nii käbedalt, kui vähegi suutis! Kuhu sa kiirustad?

Ja sina, kes sa last varrukast tirides raevukalt rühkisid läbi linna ja hangede. Välja tegemata oma lapse pisaratest ja vaiksest halinast: “Emme, ma ei jaksa nii ruttu!” Kuhu sa kiirustad? Loe edasi: Kuhu sul nii kiire on?

Tapal on ajutine elektrilahendus

Suurem osa tänaöise alajaama põlengu tõttu elektrita jäänud Tapa linna ja selle lähiümbruse majapidamistest on läbi ajutise vooluühenduse taas elektriga varustatud, teatab ERR uudisteportaal.

Jaotusvõrgu hinnangul on ümbertoite töökindlus piisav Tapa tavapärase tarbimismahu varustamiseks. Siiski ei saa välistada täiendavaid elektrikatkestusi, sest kasutusse võetud alajaama võimsus on väiksem öösel põlenud Eleringile kuuluva peaalajaama omast, teatas Eesti Energia.

Tapa elektrivõrgu töökindluse tagamiseks jälgib Jaotusvõrk piirkonna elektrivõrgu tööd kõrgendatud tähelepanuga ööpäevaringselt, kuni peaalajaam on taas töökorras. Kuna uusi elektririkkeid võib siiski tekkida, on valmis seatud ka piirkonna rikkebrigaadid.

Häirekeskus sai eile kella 23.37 ajal teate, et Tapa linnas Rohelisel tänaval asuvas alajaamas on tulekahju, mille tagajärjel jäid linna ning selle ümbruskonna elanikud elektrita. Kokku katkes täna öösel Tapal elektrivarustus 167 alajaamas ja 4653 majapidamisel. Elektrivarustust ei olnud päeval veel taastatud kuues alajaamas, mis toidavad vooluga 72 majapidamist. Jaotusvõrgu brigaadid tegelevad rikkekoha otsimisega ja taastavad vooluühenduse esimesel võimalusel.

Rakvere haiglas pole uuest aastast ühtegi pediaatrit

Täna tegi Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla avalikkusele pöördumise, teatades, et alates 31. detsembrist ei tööta Rakvere haiglas enam ühtegi pediaatrit.

Kiisküla sõnul siirdus kaks kolleegi tööle Soome ning viimasele tööle jäänud lastearstil algab homsest dekreetpuhkus. Ka on Rakvere haigla lasteosakond alates homsest kollektiivpuhkusel.

“Oleme otsinud uut pediaatrit hetkest, kui sain teada teise kolleegi minekust Soome  augustis. Kahjuks ei ole otsingud vilja kandnud,” teavitas Kiisküla. “Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid saadame kiirabi või lapsevanemate isikliku transpordiga Tallinna lastehaiglasse, vastsündinud saadame koju ilma lastearsti hinnanguta. Kui keegi suudab leida lastearsti, kes on nõus Rakveres töötama, palun ühendust võtta.”

Väljasurnuks peetav euroopa naarits käis Järva-Jaanis kanavargil

Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.

 Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.

Fastum geelist saab varsti retseptiravim

7. jaanuarist 2011 on ketoprofeeni sisaldavad paiksed ravimid, millest tuntuim on rahva seas väga populaarne Fastum geel, retseptiravimid, kirjutas Tarbija 24 ravimiametile viidates. 

Piirangud kehtestatakse ketoprofeeni paiksel kasutamisel tekkivate ohtlike valgustundlikkusreaktsioonide ja oktokrüleeniga koostoime (UV-filter) tõttu. Euroopa Komisjon otsustas 29. novembril 2010, et vastavalt Euroopa ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) soovitusele tuleb ketoprofeeni edaspidi kasutada üksnes arsti ettekirjutusel, st retsepti alusel.

Saare maavalitsus ei lepi, et hiidlastel on pikem suvi

Saare maavalitsus ei kooskõlastanud 2011. aasta Kuivastu-Virtsu parvlaevagraafikuid ja veomahte, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud graafikud ei arvesta saarlaste ja Saaremaad külastavate turistide vajadustega, kirjutab Meie Maa. Majandusministrile tehtud ettepanekuteks on pikendada suvist graafikut kahe nädala võrra, turismihooaja lõpuni ning lisada graafikujärgseid reise olulistele riiklikele pühadele ning nädalavahetustele, kui toimuvad suuremad üritused. 

Erinev suveperioodi pikkus on määratletud ka Hiiumaa ja Saaremaa liinile. Hiiumaa parvlaevaliini suvise perioodi pikkus on 30. mai – 28. august ja Saaremaa parvlaevaliini suvise perioodi pikkus 16. juuni – 14. august. “Siinkohal märgiksin ära, et veomahtudelt on Saaremaa liinil enam kui 2/3 reisijatest ja autotranspordist ning suvise liiklusmahu tõus on kogumahult samuti tunduvalt suurem kui Hiiumaal. Seetõttu meile jääb arusaamatuks Hiiumaa liini eelistamine Saaremaa liinile suveperioodil,” lisas maavanem Toomas Kasemaa.

Võrumaal Nogopalus plaanitakse uut kruusakarjääri

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud Nogopalu V (Taudsa küla, Kruusa maaüksus) kruusakarjääri rajamisega ja sealt kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edasi KMH) programm.

KMH peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas lähtuvalt sotsiaalsetest aspektidest ja piirkonnas esinevatest loodusväärtustest, keskkonnatingimustest jt teguritest on võimalik avada Nogopalu V kruusakarjäär; võimalusel leida kavandatavaks tegevuseks sobivaimad lahendusvariandid; töötada välja leevendavad meetmed ning koostada seireprogramm.

Keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda kuni 3. jaanuarini 2011: 1) Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kontorites; 2) Rõuge vallavalitsuses; 3) internetis Keskkonnaameti koduleheküljel http://www.keskkonnaamet.ee (Ameti teated – Keskkonnamõju hindamised) ja Rõuge valla kodulehel http://www.rauge.ee.

KMH programmi kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult või e-posti teel kuni 3. jaanuarini 2011. KMH programmi avalik arutelu toimub 4. jaanuaril kell 16 Rõuge vallamajas.

Mustjalas selgusid tugevamad käesurumises

võistlus
Saaremaa kuus paremat käesurujat: Fred Pokk (paremalt), Marko Siinvert, Elari Kovaljov, Siim Vaga, Kaarel Humal ja Karl Kolter. Foto: Kalle Kolter

Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Selja seltsimaja. Foto: Triin Lumiste

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Värskas on avatud valgustatud suusarada

Suusasõprade rõõmuks avati Värskas valgustatud suusarada, millel on võimalik suusatada nii klassikalises kui ka uisustiilis, teatab Põlvamaa infoportaal.

Valgustatud raja pikkus on 1,1 km ning rada kulgeb staadioni läheduses. Kaugemalt suusatama tulijad saavad auto parkida Hirvemäe puhkekeskuse või staadioni parklasse.

Rada on valgustatud argipäeviti kella 21ni ja puhkepäevadel kella 19ni.

Värska tervisekeskuse kompleks koos uuendatud staadioni, mänguväljakute, rulapargi ja juurdepääsuteedega valmib 2011. aasta juuliks.

Värska suusaradade valgustus on juba 47. valminud välisvalgustus Eesti terviseradadel.

Valga ilutulestik lastakse õhku Pedeli paisjärvel

Valga aastavahetuse ilutulestik lastakse traditsiooniliselt õhku Pedeli paisjärve saarelt. 2011. aasta 1. jaanuaril kell 00.00 algav tuleetendus kestab 6-7 minutit, mille jooksul avaneb taevas 4196 tähepommi kuni 180 meetri kõrgusel.

Linna ilutulestiku korraldajaks on OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika. Valga Linnavalitsus eraldas selleks 15 000 krooni, OÜ Valga Teed sponsoreerib 5800 krooniga.

Arnika juhataja Eduard Tani lubas, et ilutulestik koosneb visuaalselt ja akustiliselt 12 erinevast osast, milles kasutatakse erinevaid efekte, mis omavahel kombineerituna moodustavad kokku tervikliku nauditava vaatemängu. Osa efektidest lastakse üles mitmest punktist paralleelselt, mis muudab ilutulestiku laiaulatuslikuks.

Ka eelmistel aastatel on linnavalitsus pidanud mõistlikuks kulutada aastavahetuse ilutulestikule 15 000 krooni, millele on lisandunud sponsorite osalus.

Allikas: Valga linnavalitsus

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Reedel korraldab ringhäälingumuuseum
tasuta külastuse päeva

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab reedel, 31. detsembril kõiki ajaloohuvilisi tutvuma muuseumi väljapanekutega. Muuseum on sel päeval avatud kella 10-14ni ja külastamine on kõigile tasuta.

Eesti Ringhäälingumuuseumi püsinäitusel saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga. Eksponeeritakse fotomaterjale, ringhäälinguajaloos olulist rolli etendanud isikute vahakujusid, kodumaiste raadiotööstuste toodangut, reporterite töövahendeid ning ringhäälingu stuudio- ja saatetehnikat.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 29. aprillil 1999 asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing ja Türi vallavalitsus.

2010. aastal on Eesti Ringhäälingumuuseumi külastanud rohkem kui 5000 inimest.

Muuseum asub Türil Vabriku pst 1.

Juhan Sihver, Eesti Ringhäälingumuuseum, tel 385 7055, 513 9985

rhmuuseum@rhmuuseum.ee
www.rhmuuseum.ee

Liivi Lahe Kalanduskogu avas taotlusvooru

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu avab taotlusvoorud meetme 4.1 “Kalamajanduse säästev areng” kolmes tegevussuunas:

a) Kalasadamad ja lossimiskohad

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

b) Tegevuste mitmekesistamine

Taotluste vastuvõtt alates II poolaastast (teavitatakse täiendavalt).

c) Koolitustegevus

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

2011. aastal on Pärnumaa kalanduspiirkonnas ühtekokku toetusteks kasutada 12 275 811 kr (784 567.32 €).

Põhjaliku info leiab siit.

Allikas: www.kalanduskogu.ee

Metsamoori taimekosmeetika on kaante vahel

Võrumaa metsade vahel loodusest energiat ja ideid ammutav Metsamoor on välja andnud raamatu „Metsamoori taimekosmeetika”.

„Olen elanud looduse rüpes 20 aastat – jälgides, püüdes mõista ja kogedes looduses peituvat väge. Usun, et iga taim on vaimne olend, kellel on oma energeetika ja seeläbi mõju inimolendile. Selles raamatus püüan seletada oma mõtteid looduse ja inimese koostoimimisest: kui kutsud taimed endale appi, on hea teada, millest nad sinuga räägivad, millist infot annavad ja kuidas sind aidata saavad,” ütleb Metsamoor ise.

Raamat sisaldab hinge ja ihu ilu väestamiseks üle saja retsepti.

Põlvamaa naised õmblesid kodukoha muistendid piltideks

Osa tekstiilipiltide pannoost. Foto: polvakasitooklubi.blogspot.com

Kuni jaanuari lõpuni on Põlva kultuurikeskuse salongis avatud näitus “Põlva kihelkonna muistendid tekstiilis”, kus saab näha Põlvamaa usinate käsitöönaiste lapitehnikas pilti üheksast muistendist ja Põlvamaa kaarti.

Kuna Põlva linnas oli lõppev aasta kuulutatud pärimusaastaks, siis otsustasid Põlva Käsitööklubi naised mõned Põlva kihelkonna legendid ja muistendid tuua piltidena rahva ette. Tehnikaks lapitöö ja aplikatsioon. Kunstnik Heili Mõtus joonistas kavandid ja originaalsuuruses pildid.

“Kõige rohkem vaeva nägime just õigete kangaste otsimisega,”kirjutavad naised oma blogis. “Neid leidsime nii kodustest kangavarudest kui ka kangakauplustest. Nii need pildid valmima hakkasid. Kogu suve ja sügise olid nobedad näpud ametis.”

Näitus on avatud jaanuari lõpuni iga päev kella 11-17ni.

Allikas: http://polvakasitooklubi.blogspot.com/

Sänna Kultuurimõisas tuleb meditatsiooniõhtu

5. jaanuaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas jooga- ja meditatsiooniõhtu. Joogaõpetaja Merit Raju juhendamisel teeme umbes poolteist tundi kundalini joogat, õhtu lõpetame meditatsiooniga.

Kundalini jooga eesmärk on meie loovuse äratamine ja kontakti saamine oma tegeliku olemusega. Jooga on keha, hinge ja meele tasakaalustamine füüsiliste harjutuste, hingamise, meditatsiooni ja toitumisega.

Tunnis teeme paindlikkuse arendamise, haiguste ennetamise ja meelerahu andvaid harjutusi, õpime selga tervendavaid asendeid, õiget hingamist ja lõõgastumist.

Pane selga mugavad riided ja võta kaasa matt, kaltsuvaip või lambanahk ning pleed enese katmiseks lõõgastuse ajal. Osalus tasuline.
Palume eelnevalt registreerida, kuna kohtade arv on piiratud.

Info ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Kagahii pükse!

Säändsit pükse om üts kümme paari är müüd. Foto: Uma Leht
Ku Ruusmäelt peri käsitüütegijä, Rogosi mõisa hing Luisu Anneli kohegi käsitüüd müümä lätt, sis haard tä iks umakandi naisi käest kah müügikraami üteh. Päält hariligõ sukkõ-kindide lövvüs tuu kraami seeh ka peris lustlikkõ as’akõisi.

Parhilla om ilm külm ja miihile kulusõ häste är sändse villadsõ püksi, nigu pildi päält nätä om. Noidõ püksega om kimmäs, et ütelgi kotussõl külm nakka-i!

Luisu Anneli seletäs, kost tull’ mõtõ sändsit lustlikkõ püksikõisi kudama naada: «Ma sai meili pääle ütskõrd säändse pilapildi, koh oll’ viil tekst man, õt UKU uudistoodõ. No ma võti sõs taast mõttõst kinni ja mõtli, õt mille säändsit pükse periselt es võinu tetä!»

Luisu Anneli kõnõlõs, et täl om üts hüä tutva, kiä näid kuda, a kudaja nimme külh ei saa vällä üldä. «Täl vanamiis niigi kõikaig hürises, õt tä säänest ull’ust tege!» ütles Anneli. «Algusõh olli neo püksi vallalidsõ otsaga, sis naksimi ka kinnidse otsaga tegemä. A säändsit pükse ostõtas külh: näid om esiki Saksamaalõ lännü. Üts kümme paari om külh näid är müüd.»

Nutovi Mirjam, Uma Leht

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

  • Soome ja Venemaa – karu
  • Rumeenia – ilves
  • Somaalia  – leopard
  • Hispaania – härg
  • Rootsi – lõvi, põder
  • Brasiilia – jaaguar
  • Belgia, Bulgaaria – lõvi
  • Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Foto: voisteraamatukogu.blogspot.com

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”

Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Loe edasi: Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Võru aastavahetusel raha õhku ei loobi

Võru linnavalitsus otsustas, et tänavu aastavahetuse ilutulestikku ei telli.

“Leidsime, et ajal, kui tuleb teha raskeid ja valusaid otsuseid eelarve kärpimiseks, pole õige
raha sõna otseses mõttes tuulde pilduda,” kommenteeris linnapea Ülo Tulik.

Tulik on veendunud, et linn uue aasta hakul päris ilma tulevärgita ei jää. “Igal aastal leidub ikka palju neid, kes uue aasta auks raketi on soetanud. Kindlasti aga paneme inimestele südamele, et jälgida tuleb kõiki ohutusnõudeid ja kasutusjuhendeid,” lisas Tulik.

Möödunud aastal läks aastavahetuse ilutulestik linnale maksma 20 000 krooni.

Allikas: Marianne Mett, Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist