Laupäeval, 6. novembril kell 19 peetakse Abja kultuurimajas maarahva pidu. Peol osalevad külalised ajalooliselt Mulgimaalt ja tantsuks mängib ansambel Restart.
Piletihinna sisse kuulub ka õhtusöök, kuid seda vaid nende jaoks, kes lunastavad pileti eelmüügist. Eeregistreerimine Abja kultuurimajas tööpäeviti kell 11-18.
Lisainfo: Annika Veidenberg, tel 5691843.
Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.
Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.
Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.
Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner
Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.
Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”
Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Õnnepank annab teada, et heade tegude vahetamise keskkonda on lisandunud mitmeid uusi pakkumisi, millel tasub silm peal hoida. Ühtlasi kutsub Õnnepank uusi inimesi endaga liituma, et kogeda nii andmise kui saamise rõõmu.
Kindlasti leidub neid, kes pole Õnnepangast varem midagi kuulnud. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis soovib ärgitada inimesi mõtlema ja tegutsema südamega. Õnnepank on mõeldud kõigile, kes väärtustavad head tegu ja omavad tahet ise head teha.
Õnnepank sündis tavaliste inimeste ideest ja see ei ole kellegi isiklik ambitsioon või äriprojekt. Õnnepank tegutseb rohujuure tasandil, soovides suurendada ühiskonna sidusust ja koostööd. Õnnepanga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine, et aidata kaaskodanikel jõuda tagasi sügavamate väärtuste juurde. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ning abipakkujad ehk heategijad, inimesed meie keskelt.
Õnnepank edendab tänumajandust, kus kehtivad esmapilgul võimatuna tunduvad reeglid. Õnnepank keerab pea peale tavapärase arusaama matemaatikast, sest panga reegel ütleb: jagamine = korrutamine. Jagades seda, mida Sul on, võid korrutada saadava kasu mitmekordseks. Kordade arv sõltub jagatava väärtusest – mida suurema väärtusega on see, mida jagad, seda suurem on jagamisest tekkiv võit. Ka iga väike asi, mida teistega jagad, annab alati endast suurema kasu!
Loe lähemalt siit.
Allikas: Õnnepank
Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.
Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.
Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.
Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
Tänase tööpäeva lõpus algab Emmaste vallamaja ees Hiiumaa ajaloo esimene pikett, millega protestitakse Emmaste valla soovi vastu likvideerida kohalik muuseum, kirjutab Eesti Päevaleht.
„See on sajandi sündmus, kuhu ma kindlasti kohale lähen,” ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
Ta lubas kaasa võtta ka muuseumiseaduse.
„Tundub, et likvideerimise kavandajatel pole sellest aimugi,” oli direktor nördinud.
Seliranna sõnul on rahvaalgatuse korras tekkinud Sõru muuseum ülimalt oluline kohaliku ajaloo ja identiteedi kandja, mille likvideerimine võrduks kuriteoga rannarahva vastu.
Volikogu juht Avo Kail rääkis, et likvideerimist on vaid kahel volikogu istungil arutatud, mitte aga otsustatud. Kaili sõnul on segaduses süüdi nii opositsioon kui ka muuseumi juhataja, kes ei saa asjast aru. Vallavanem Tiit Peedu aga väitis, et muuseumi varade võimaliku üleandmisega tahetakse vaid edendada kodanikuühiskonda.
Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.
| Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste |
“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.
Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.
“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.
2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.
Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid
2010. aasta energiasäästunädal toimub juba 8.-12, novembril. Võta osa ja säästa!
Energiasäästunädal on osalemiseks ja korraldamiseks kõigile, kes kasutavad energiat.
Eesti esimene energiasäästunädal oli 2009. aasta novembris. Selle korraldas üks seltskond asutusi eesotsas Kredexiga. Rohkem kui 30st korraldatud üritusest võttis osa enam kui 2000 inimest.
Tänavuse energiasäästunädala ürituste kava leiad siit: www.energiatark.ee
Reedel, 5. novembril kell 20 esitab Väägvere Külateater Laeva kultuurimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”. Lavastaja on Ira Ritsik.
Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi Lõõtspillil: Ülle Kool.
Pärast esitab lustakaid tantsulugusid Väägvere külakapell.
Info ja eelregistreerimine: tel 5309 0578 või 523 4179 Ene Priks.
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).
Päevaplaan:
Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.
Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.
Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.
Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.
Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.
Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht
25. novembril toimub Tallinnas KUMU auditooriumis seminar „Metsatööstus nüüd ja lähitulevikus“ ja puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”. Konverentsi lõpus autasustatakse konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimaid.
Seminaril võetakse sõna järgmistel teemadel:
· Metsasektori ja metsatööstuse osa Eesti majanduses. Mart Laar, Riigikogu liige.
· Metsanduse arengukavast 2020. Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja.
Seminar kestab kella 11.15-12.15. Seminar on tasuta ja avatud kõigile.
Puitarhitektuuri konverentsi juhtlause „Puit – homse elukeskkonna võti“ on valitud seetõttu, et just puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahenduseks paljudele inimkonna ees seisvatele probleemidele. Puidu kasutamine pidurdab kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.
Puitarhitektuuri konverentsi ettekanded tutvustavad uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja süsiniku jalajälje vähendamiseks. Ettekanded on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
Konverents toimub kell 13-18. Konverentsi korraldab puitehitise klaster.
Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.
Rõuge TV esitleb:
Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.
Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.
Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.
Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.
Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.
Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.
Rohkem infot: www.umakiil.eu
Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.
Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.
Järgmised kokkusaamised:
3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.
Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.
Karille Bergman, käsitööringi juhendaja
Homme, 4. novembril algusega kell 14 Tallinnas toimuva XV Avatud Ühiskonna Foorumi „Moskva mõjusõjad“ peaesineja on Venemaa tunnustatumaid arvamusliidreid Julia Latõnina, kelle otsekohesed seisukohavõtud on pälvinud laialdast tähelepanu nii Venemaal kui kaugemal. Latõnina töötab ajakirjanikuna ajalehes „Novaja Gazeta”, kommentaatorina telekanalis RTVi ja raadiojaamas „Ehho Moskvõ”.
Julia Latõninale sekundeerib noor Venemaa kodanikuaktivist ja ühingu „Solidaarsus“ üks peamisi eestvedajaid Oleg Kozlovski. 2004. aastal asutas Kozlovski ühingu „Moskva: Vaba valik“, 2005. aastal rajas koos mõttekaaslastega demokraatliku noorteliikumise „Oborona“. Kozlovski on osalenud opositsiooniliikumises Teine Venemaa ja aidanud korduvalt kokku tuua Venemaa demokraatlikke jõude ja kodanikuühendusi, et üheskoos seista kodanikuõiguste ja demokraatlikuma Venemaa eest.
Juubelihõngulisel Avatud Ühiskonna Foorumil esitavad Julia Latõnina ja Oleg Kozlovski nägemuse sellest, mis meie idanaabri juures hetkel tegelikult toimub, ning analüüsivad Venemaa üha sagenevaid võimudemonstratsioone naabrite juures. Diskussioonis püüavad foorumi esinejad muuhulgas vastata küsimustele: Millised sise- ja välispoliitilisi strateegiaid planeeritakse hetkel Moskvas? Mil määral on Venemaa suhted lähinaabritega seotud hoopiski sisepoliitiliste eesmärkidega? Miks on Venemaa Föderatsiooni juhtkond muutunud üha vaenulikumaks oma kauaaegse partneri, Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka suhtes? Mis on Venemaa ambitsioon Gruusias, Kesk-Aasias ja Baltimaades?
Avatud Ühiskonna Foorum on Avatud Eesti Fondi iga-aastane tippsündmus, mis toob kokku mõtlejaid Eestist ja mujalt maailmast, et arutleda avatud ühiskonna, demokraatia ja poliitikaga seotud teemadel. Esinejate seas on olnud George Soros, Martti Ahtisaari, Jeremy Rifkin, Heidi Hautala, Susan George, Sergei Kovaljov, Robert Putnam, Timothy Garton Ash ning paljud teised tuntud mõtlejad ja arvamusliidrid.
Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.
Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.
Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.
Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.
Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.
Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.
Merike Järv
Nagu juba traditsiooniks saanud, vaadatakse sügistalvel Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak.
Toila valla XII fotokonkursile on sel aastal oodatud fotod lugemise teemadel, kuna tänavune aasta on lugemisaasta. Fotod võivad olla toredad hetketabamised, aga ka lavastatud pildid lugejatest või lugemisest. Samas on oodatud fotod ka vabal teemal Toila valla inimestest, looduses,t üritustest jm.
Oodatud on nii üksikfotod kui ka seeriad, kasuks tuleb korrektne vormistus.
Pealkirjastatud fotod koos autori andmetega palutakse saata või tuua hiljemalt 1. detsembriks Toila vallamajja või Toila raamatukogusse aadressil Pikk 13a.
Lisainfo: Lea Rand, tel 336 9551
Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.
Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.
Senised Urvaste valla aasta isad:
2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli
Lindora laada pääl (28.10) oll’ nätä mitmit võrokeelitsit silte: Haani naasõ möi umma kraami uman keelen, kirämiis Contra oll’ Urvastõ kama paki pääle kirotanu tuu kitmises võrokiilse luulõtusõ. 
Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.
Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.
Allikas: Uma Leht
Nele Reimann,
võrokõnõ
Edevanõmbidõ hinge omma ummi perrätulõjidõ kaemisõs vällä valinu iks hää ja õigõ ao. Pääväl omma ilma undsõ, a üüse om taivas sakõstõ tähti täüs. Luudus kuts nigu inemist timä egäpäävätöie mant kõrras perrä mõtlõma, kost tulõmi ja kohepoolõ pääväst päivä läämi…
Latsõiäst om meeleh, et ku kiäki küläh är kuuli, võeti iks üteh valvma vai puhtilõ. Vanaimä oll’ aigsahe vällä valinu uma koolurõiva ja valmist’ minnogi ette pääväs, ku tedä inämb ei olõ. Latsilõ opati, et panõ tassakõistõ uma väiku lämmi käsi koolnu vanaimä vai vanaesä käe pääle: päält tuud pelgä ei inämb üttegi koolnut. Kimmäs tugi oll’ kõgõ võtta: uma küläkogokund, kelle liikmõ säändsel aol esi ja ilma kutsmalda avitama tulli.
Edimäne kokkoputminõ liinamatusõga oll’ mul ülikooliaol. Muudsa liinakultuuri perrä ärsaatminõ jätt tundõ, nigu olõssi tahetu kadonukõsõst nii kipõstõ ku võimalik vallalõ saia. Võromaa puhtõ omma aost aigu olnu vastapite: nigu kimmä pääväkõrraga elonäütemängu viimäne kaehus uma sakõ söögipakmisõ, risti lõikamisõ ja inne puhtit koolnu valvmisõga. Sugulasõ, kiä olõ õi inämb kavva ütstõist nännü, saava kasvai puhtõlavva takah kokko. A siski om nätä ja tunda, et vana kombõ nakkasõ häömä. Ku häös vannamuudu maaelo, kaos liinaeloga harinul arvosaaminõ, mille om ütte vai tõist kombõtäütmist vaia. Õigõ ja hää om nii, kuis om kipõmb, perrätulõjilõ lihtsämb. Loe edasi: Hingiao mõtõlus
Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.
Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.
Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda. Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.
Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.
Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.
Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.
Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.
Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.
Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.
Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega
Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.
Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.
Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).
Dokumentaalfilm “Permikomi sügis” räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.
Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.
Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.
Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»
Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.
Autor: Harju Ülle, Uma Leht
