Jänku-Juss tutvustab lastele euro kasutuselevõttu

Eesti Panga ja lastele veebivärava Lastekas.ee koostööna on valminud joonisfilm, mis tutvustab lastele eurole üleminekut.

Eurole üleminek puudutab iga inimest ja on oluline, et ka lapsed mõistaksid, millised muutused leiavad aset igapäevaelus pärast euro kasutuselevõttu. Kolmeosalise joonisfilmiga antakse lastele edasi olulisim info uue raha kasutuselevõtu kohta. Joonisfilmide sarja peamine eesmärk on selgitada, et vaatamata raha vääringu muutumisele läheb igapäevaelu endist viisi edasi.

Oktoobri alguses valminud esimene osa keskendub raha mõiste ja tema väärtuse tutvustamisele, samuti selgitatakse rahavahetuse toimumist. Joonisfilmi lõpus on võimalik lahendada ülesandeid, õppides kasutama seda kurssi, millega kroonid vahetatakse eurodeks – 1 euro = 15,6466 krooni.  

Joonisfilmi kolm järgmist osa tutvustavad lastele euroraha ja euroala riike, uue raha turvaelemente ja selle kasutuselevõtu praktilist kasu. Järgmised osad avaldatakse Lastekas.ee keskkonnas 13. oktoobril, 17. novembril ning 15. detsembril.

[youtube IZ3vkR0jR6k]

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Õpilased alustavad taas võistlust suitsuprii klassi tiitlile

Täna, 11. oktoobril algab üheksandat korda võistlus „Suitsuprii klass“, millele on oodatud osalema kõik põhi- ja keskkooliõpilased üle Eesti.

„Suitsuprii klass” on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille eesmärgiks on ennetada suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Võistlusel osalevad klassid koos klassijuhatajaga otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Lepingu täitmist kontrollivad õpilased ja õpetaja ise.

Konkurss kestab kuni 11. aprillini 2011. Kõigi suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 5000 krooni, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.

Suitsuprii klassi võistluse idee pärineb Soomest.

Matsalus tugevdatakse koostööd kohaliku võrgustikuga

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.

„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.

Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.

Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

Roosna-Alliku matkamängul osales sadakond inimest

Roosna-Allikul toimus läinud nädalal juba viies matkamäng, milest võttis osa 23 võistkonda kokku ligi saja osalejaga, edastas Järvamaa infoportaal.

Osalejatel tuli kaardi ning legendi järgi orienteerudes läbida Roosna-Alliku ümbruses kümme kontrollpunkti ning täita seal erinevaid ülesandeid alates köitel kõndimisest ja paadisõidust kuni “soo” ületamise ning kalendritähtpäevade järjestamiseni.

Ühe ürituse peakorraldaja, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kaire Lõhmuse läbisid võistkonnad, kus oli nii päris väikeseid matkalisi kui täiskasvanuid kontrollpunkte läbides pisut üle 11 kilomeetri. „Juba viiendat korda toimunud üritusega soovime propageerida tervislikke eluviise, looduses liikumist ning tutvustada ka Kaitseliidu ning selle allorganisatsioonide tegevust,” lausus Lõhmus.

„Suurt rõõmu valmistas nii suur osavõtjate hulk, mis on koraldajatele suur tunnustus ning annab jõudu üritusega ka järgmistel aastatel jätkata,” lisas Lõhmus.

Foto: Jarva.ee

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.

Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Jaak Prozes,
Hõimupäevade peamisi korraldajaid alates 1988. aastast

Teen ettepaneku hakata tähistama hõimupäeva nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riikliku pühana ja heisata sel puhul lipud. Kutsun kõiki seda algatust toetavaid inimesi heiskama hõimuliikumise ja soome-ugri hõimurahvaste auks ja toetuseks lippe juba selle, 2010. aasta hõimupäeval, 16. oktoobril.

Mõte tähistada hõimupäeva ei ole uus — 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil, kus osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi, võeti vastu otsus tähistada seda oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt.

Eesti, Soome ja Ungari tekkimine oli loonud eelduse soome-ugri rahvaste tihedamaks koostööks. Juba 1920-ndatel aastatel asutati mitmeid liite ja organisatsioone, korraldati haridus- ja kultuurisündmusi, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli soome-ugri rahvaste koostöö arendamine ja nende rahvaste tutvustamine. Loe edasi: Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Novembris toimub Võrus Uma Meki suurlaat

Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.

Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee
Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Soolise võrdõiguslikkuse projektid saavad tuge

Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.

Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.

Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.

Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.

Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.

Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.

Karksi vallas tunnustatakse õpetajaid

 Pühapäeval, 10. oktoobril õpetajate päevale pühendatud vastuvõtule oli vallavolikogu esimees ja vallavanem kutsunud üle 100 Karksi valla praeguse ja endise õpetaja. Pidulikul üritusel anti üle Karksi valla aasta õpetaja 2010 tiitel teenekale spordipedagoog-treenerile Mart Kursile, kelle õpilased on läbi aastakümnete  saavutanud säravaid tulemusi, sealhulgas viimase kahe aastaga 23 tiitlivõistluste medalit, neist 5 kuldset.

Muusikaline tervitus õpetajatele oli Olav Ehalalt, Tanja Mihhailovalt, Lauri Liivilt ja Alen Vezikolt.
Aasta õpetaja valimine ning vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus Karksi vallas kolmandat korda.

Allikas: Karksi valla koduleht

Foto ajalehest Sakala

Haapsalus peetakse Rootsi hapusilgupidu

Homme, 11. oktoobril kell 18 peetakse Haapsalu rahvaülikoolis Rootsi hapusilgupidu.
Surströmming (hapusilk) on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Kala püütakse hiliskevadel, pannakse paariks kuuks puutünnidesse hapnema, seejärel pakitakse plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista.

Esmaspäeva õhtul  kell 18-19.30 maitstaksegi koos seda erilise meki ja lõhnaga hõrgutist.

Tere tulemast Haapsalu rahvaülikooli (Lihula mnt. 12, III korrus) osa saama põhjamaisest maitseelamusest!

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.