Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Padise–Harju-Risti-Padise esimene suusasõit

Padise vald kutsub kõiki  Vabariigi aastapäevalsuusasõidule.

Algus: 24. veebruaril Padise vallamaja juurest kell 10.00 ja Risti kooli juurest lühemale rajale kell 11.15

Rada: 22 kilomeetrit (poolmaraton), Risti kooli juurest startinutele 11 kilomeetrit, sõidustiil nii klassikaline kui vaba. Matk ilma ajavõtuta.

Lõpp: Padise vallamaja juures

Osalejate toitlustamine: Risti kooli juures soe jook, Padise vallamajas supp ja soe  jook

Saun: Võimalik kasutada Padise kooli spordihoone sauna ja dušširuumealates kella 12.00-st

Registreerimine: Kuni 23. veebruari kella 14 00 telefonidel 6087810, 5109205 või e-posti teel padise@padise.ee ja matkapäeval kohapeal. Tervisliku seisundi eest vastutab iga osaleja ise!

Üritus on tasuta. Igale lõpetanule DIPLOM.

TULE TEE AJALUGU!

Allikas: Padise vald
Pilt: wikipedia.org

Palupera vallas otsitakse ilusaimat linnumaja

Tänavune ilus talv, rohke lume, tuisu ja paraja külmaga, on olnud raske nii inimestele, kui lindudele-loomadele. Sellest on saanud Paluperas alguse idee korraldada foto- ja meisterdamiskonkurss “Kauneim ja omapäraseim linnumaja Palupera vallas”.

Pange fantaasia tööle ja ehitade meie väikestele sõpradele käepärastest vahenditest söögimaja. Tehke sellest pilt, kas koos lindudega või siis ehitajatest. Saatke aardessile lumi@aloel.ee. Seal saab ka parimaid töid avalikul rahvahääletusel hinnata. Konkurss kestab 1. märtsini. Rahva poolt parimateks valitud linnumajad saavad ära märgitud Palupera valla suusapäeval 5. märtsil.
Edukat meisterdamist ja pildistamist!

Nõuni Rahvamaja.

Allikas: palupera.ee
Foto: metsas.ee

Tänasest on avatud Valgamaa Partnerluskogu taotlusvoor

21. veebruaril avab Valgamaa Partnerluskogu oma taotlusvooru. Toetust saab taotleda kogukonnaalgatuste ja koostöö, noorte tegevusvõimaluste ning ettevõtete konkurentsivõime ja omavahelise koostöö arendamiseks. Täpsem info meie koduleheküljel www.valgaleader.ee

Taotlemise võimaluste ja tegevuste elluviimisega seotud nõuete tutvustamiseks korraldame infopäevad maakonna neljas piirkonnas:

01. märts 2011
algusega kell 10.00 Puka Rahvamajas
algusega kell 15.00 Tõrva Linnavalitsuse saalis
02. märts 2011
algusega kell 10.00 Lüllemäe Kultuurimajas
algusega kell 15.00 Sangaste Seltsimajas

Oodatud on  kõik huvilised. Oma osalemisest andke palun teada tel. 730 4071; 5661 2749 või e-posti aadressil info@valgaleader.ee
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
tegevjuhi kt/kogukonnameetme koordinaator

Tel. 767 9537; 53735503
E-post: aili@valgaleader.ee

Allikas: valgaleader.ee

Eeloleval laupäeval on Võru Kandles perepäev

Võrumaa Lastekaitse Ühing korraldab 26. veebruaril Võru Kultuurimajas Kannel perepäeva, kus jagub tegevust ja meelelahutust igas vanuses inimestele.
Kavas on:
Meisterdamispesad lastele
Nõustamiskojad noortele, täiskasvanutele
Kandle aias ootavad osalejaid kuum tee ja pannkoogid ning seiklusmängud
Erakondade debatt teemal “Lapsed ja perekond”

Üritus kulmineerub heategevusliku kontserdiga, kus üles astuvad Eda-Ines ja Valdo ning Kadri ja Guido.

Pääse üritusele on 2 €; üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 1 € ning lastele tasuta.
Lugupidamisega
Anu Kikas

Selgunud on tänavused kultuuripreemia laureaadid

vii
Üks tänavusi kultuuripreemia laureaate on kirjanik Viivi Luik.

Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad
pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Tiia-Ester Loitmele, Mai-Ester Murdmaale, Rein Raamatule; Olav Ehalale – loomingulise tegevuse eest 2010. aastal; Tiit Ojasoole, Ene-Liis Semperile ja Eero Epnerile – Teater NO99 suurprojekti „Erakonna „Ühtne Eesti“ suurkogu“ eest;

Viivi Luigele – raamatu „Varjuteater“ eest; Maarja Kasele, Ralf Lõokesele, Karli Luigele, Kristiina Arusoole, Margit Argusele – Sõmeru keskusehoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest; Aivar Tommingasele – osatäitmiste eest lavastustes „Huntluts“, „Maetud laps“, „Vihmamees“, „Ninasarvik Otto“ ja „Quevedo“ teatris Vanemuine.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 912 eurot. Viis preemiat a´ 9587 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium

Tänavused spordipreemiate laureaadid on kinnitatud

ava
Tulemusliku töö eest võrkapllitreenerina pälvib autasu Avo Keel.

Valitsus kiitis heaks Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku ja määras riigi spordipreemiad kokku 12 inimesele.

Spordi elutööpreemia saab Johannes Peets pikaajalise tegevuse ja silmapaistvate tulemuste eest moodsa viievõistluse arendaja ja treenerina ning Ants Saar pikaajalise ja tulemusliku töö eest maaspordi arendamisel ja korraldamisel.

Preemia 2010. aasta tulemuste eest saab Avo Keel tulemusliku töö eest treenerina Eesti võrkpalli koondmeeskonna ettevalmistamisel, Õnne Pollisinski tulemusliku töö eest treenerina Kardo Ploomipuu ettevalmistamisel 2010. aasta invaujumise maailmameistrivõistlusteks, Nikolai Novosjolov kuldmedali võitmise eest vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal, Julia Beljajeva, Anu Hark, Erika Kirpu ja Nelli Paju naiskondliku kuldmedali võitmise eest juunioride vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal ning Indrek Kelk silmapaistva ja tulemusliku tegevuse eest spordivõistluste korraldajana.

Noore sportlase preemia määras valitsus sõudja Kaisa Pajusalule, kes võitis 2010. aastal U23 sõudmise maailmameistrivõistlustel ühepaadil hõbemedali.

Spordi elutööpreemia väärtus on 38 347 eurot, välja antakse kaks elutööpreemiat. Viis 9587 euro suurust preemiat määratakse väljapaistvate saavutuste eest 2010. aastal ning üks riiklik preemia, väärtusega 3196 eurot, noorele sportlasele möödunud aasta tulemuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium

Erametsaomanikud õpivad jõulukuuskede kasvatamist

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua Metsanduskool erametsaomanikele kaheksa tundi kestva tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine“. Kursusel õpitakse tundma jõulukuuskede kasvatamiseks sobivaid liike, nõudeid kasvukohtadele, maapinna eripära, istanduse hooldamist, puude lõikamist, aga ka müüki ja tasuvust.
Kursuse viib läbi OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli. Kursus toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Lisainfo ja registreerimine kursusele meilil: koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Hirmus õnnetus Haapsalus – väikelastekodu tulekahjus hukkus kümme last

Täna pärastlõunal süttinud Haapsalu väikelastekodu tulekahjus on päästeameti andmetel hukkunud kümme last.

Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets ütles ERR-i uudisteportaalile, et päästekeskus sai põlengust teate kell 14.30. Päästjate kohale jõudes põles puidust hoone lahtise leegiga. Päästjad tõid põlevast majast välja kümme hukkunut, ülejäänud hoones olnud inimesed evakueeriti. Saaremetsa sõnul toimetati haiglasse 10 last ja üks täiskasvanu. Kokku oli hoones 37 last ja 9 täiskasvanut.

Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16.24, järelkustutustööd jätkuvad. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles ERR-i uudisteportaalile, et evakueeritud lapsed on paigutatud lähedal asuvasse noortekodusse ning kaks sai varjupaiga Haapsalu sanatoorses internaatkoolis. Vikmani sõnul toimetati üheksast täiskasvanust kaks haiglasse. “Nende tervis ohus ei ole,” ütles aselinnapea.

Praegu toimub Haapsalu linnavõimude kriisikoosolek, kus osalevad maavanem, sotsiaalosakona juhataja, aselinnapea, politsei ja päästeameti esindajad ning peagi langetatakse otsus edasiseks tegevuseks.

Põlengu asjaolud on selgitamisel.

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri
Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele

sann18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee

Ilmus selle aasta esimene Mahepõllunduse Leht

2011.a esimeses numbris antakse ülevaade mahepõllumajanduslikust taime- ja loomakasvatusest 2010.a Eestis. Samuti tutvustatakse Jõgeva teraviljade ja talirüpsi katsete ning piimavesiste heaolu uuringu tulemusi. Lisaks on lugemist mahemaasika ja mahepiima teadusuuringute tulemustest ja maheturu arengust Euroopas.
Mahepõllumajanduse Leht saadetakse postiga kõikidele mahetalunikele. Internetist on võimalik lehte lugeda maheklubi leheküljelt: http://www.maheklubi.ee/mahepollumajanduse_leht/
Mahepõllumajanduse Lehte annab välja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, väljaandmist toetab Euroopa Liit.

Maheklubi.ee

Täna startis neljakümnes Tartu maraton

Täna sõidetakse neljakümnes Tartu maraton. Teatavasti lükati külma ilma tõttu starti tund aega edasi ning start võistlusele anti kell 10.

Kui viimased startijad Tehvandi staadionilt lahkusid, olid liidritel esimesed kilomeetrid seljataga.

Esireas startis mullune ja ka tunamullune maratoni võitja norralane Anders Aukland. Õnneks on külmakraadid päikese käes tublisti tagasi andnud ja käreda külma tõttu ennustatud-kardetud tervisekahjustused jäävad ehk seekord tulemata.

Tartu maraton. Foto: Margus Ansu/postimees.ee

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Luua metsanduskool kutsub kuuse kasvatamise kursusele

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua metsanduskool erametsaomanikele tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine”.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: jõulukuuskede kasvatamiseks sobivad liigid; maapinna ettevalmistamine, istanduse hooldamine; jõulupuude lõikamine; investeeringud, müük, tasuvus.

Kursust juhendab OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli.

Lisainfo ja registreerimine kursusele e-posti aadressil koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Pakane on valla!


Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi.
 Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.

Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid.
Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.

Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.
 Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.

Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.

Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.

Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal.
Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.

Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.
 Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.

Paides avatakse rahvusliku käsitöö tuba

Sooviga väärtustada ja säilitada eesti rahvakultuuri kutsub Paide huvikeskus (Lai 33) alates 2. märtsist kolmapäeviti kell 18 kõiki käsitööd armastavaid inimesi osalema rahvusliku käsitöö toas.
 
Mõeldud on täiskasvanutele, kes on huvitatud paelte punumisest, kaaruspaeladest, kõladega kudumisest, rahvuslikust tikandist ja heegelpitsi valmistamisest.

Juhendab Jaane Tammiste. Lisainfo ja kirjapanek: 385 0558, 5621 1750 (Merle Rüütel).

Kambjas tuleb Tartumaa talvine tantsupidu

Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.

Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.

Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.

Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.


Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!

Rohkem infot: www.kambja.ee.

Viiratsi vald katsetab uut omavalitsuste veebiportaali

Siseministeeriumi teatel on kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond kasutuselevõtuks valmis ning portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas, vahendab Viljandi infoportaal.

Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiiresti teha mitmesuguseid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

„Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. „Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus tänapäevase ning kasutajasõbraliku keskkonna järele, mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim – nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.”

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda alates 2011. aasta märtsist.

Viiratsi valla uue veebilehe ajutine veebipesa: http://viiratsi.kovtp.ee.

Nasvale kavandatakse uut seltsimaja

Keskkonnaamet kooskõlastas Kaarma vallaga detailplaneeringu ning seega on astutud veel üks samm, et Nasvale kerkiks uus seltsimaja, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn ütles lehele, et seltsimaja ehitatakse vana Nasva klubi koha peale ning kui kõik läheb plaanipäraselt, algab ehitus juba sügisel.

Nasva küla viie talu elanikud istusid koos juba kaks aastat tagasi, arutamaks, milline võiks Nasva uus klubi-kultuurikeskus välja näha, ning saatsid oma arvamused ja ettepanekud Kaarma vallavalitsusele.

Ettepanekute leht oli toona väljas ka Nasva poes ning oma mõtted said kirja panna kõik, kes tahtsid. Külaelanike kindel soov oli, et hoone püstitataks samale kohale.

Peale seltsimaja rajatakse samale kinnistule paadisadam ja laste mänguväljak.

Turistide köitmiseks sai raha seitse suurprojekti

EASi juhatus otsustas eraldada regionaaltoetust seitsme külastuskeskkonda arendava projekti tarvis mahus 16,7 miljonit eurot. Toetust küsiti 128 ettevõtmise jaoks mahus 173,9 miljonit eurot, seega ületasid taotlused vooru mahtu kümnekordselt.

EASi juhatus otsustas rahastada Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Rakvere linnuse, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekti.

„Meie toetusskeem on üles ehitatud nii, et suuremad võimalused võita olid nendel taotlustel, mis toovad Eestisse ja konkreetsesse piirkonda rohkem uusi külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Tähtis on ka see, et turistide raha jääks piirkonda ning looks uut jõukust ja töökohti,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

Heltermaa-Rohuküla jäätee on avatud

Tänasest on ametlikult avatud Heltermaa-Rohuküla jäätee, annab teada ajaleht Hiiu Nädal.

Praegu on jäätee pikkus 26,5 km ning sellel võivad sõita kuni 2,5 tonni kaaluvad autod. Jääteele pääsemise kohti valvatakse ööpäev ringi mõlemal pealesõidul. Kui ilmaolud lubavad, on jäätee on avatud kella kaheksast hommikul kella poole kuueni õhtul. Jääle minekut hakatakse reguleerima valgusfooriga. Enne jääteele minekut võiks sõiduolude kohta infot küsida jäätee valvurilt.

Jääteede peal on lubatud sõita kuni seitsekümmend kilomeetrit tunnis. Autode vahekaugus peaks olema vähemalt kakssada viiskümmend meetrit. Teed tähistavad kadakad paigaldatakse iga saja meetri järel, seega peaks olema autode vahe kaks ja pool kadakat.

Algab kontsertide sari „Eesti metsa lugu”

Homme, 20. veebruaril saab Narvas hoo sisse RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari „Eesti metsa lugu”. Aasta jooksul jõuab see enam kui 30 Eesti paika. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui ka muusikas.
 


RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul kajastavad veebruarist oktoobrini kestvad kontserdid eri perioode muinasajast kuni tänapäevani ning olenevalt üritusest näeb esinemas Hortus Musicust, Eesti Filharmoonia koori, RAMi, Rondellust, Guido Kangurit koos UMAga, Bonzo & Piispead ning teisi tuntud artiste ja loodusesõpru. 
 


Kontserdid on tasuta ning igal üritusel astub peale muusikute üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast. 
 


„Korraldame üritused ebatavalistes kohtades, et tõmmata metsahuvilist rahvast muusikat kuulama ja muusikahuvilist rahvast metsa,” lisas Marge Rammo, lubades Eesti metsa loost osa saada kindlustes ja mõisates, kultuuri- ja rahvamajades, teatrites ja ülikoolides, looduskeskustes ja vabaõhumuuseumis. 
 


Esimesed rändkontserdid toimuvad sel pühapäeval, 20. veebruaril Narva kindluses ja Mäetaguse mõisas, mõlemas saab kuulda Hortus Musicust. Veebruaris jõuab „Eesti metsa lugu” veel Sagadisse, märtsis Raplasse, Kanepisse ja Moostesse.  


Kontserdist osavõtuks on vaja registreeruda. Seda saab hakata tegema kuu enne soovitud kontserdi toimumist RMK kodulehel www.rmk.ee/loodusegakoos.