Kas eesti keel on intelligendi keel?

Nii küsis sajandi eest keelemees Johannes Aavik. Ja samamoodi võiksime meie seda täna küsida, leiab Aime Kinnep värskes ajakirja Keelekaitsja numbris oma ülevaates emakeelepäevast Tartus 13. märtsil 2010.

Loo pealkiri kõlab „Meil kõigil tuleks oma keelest lugu pidada.” Emakeelepäeval peetud ettekandes rõhutas Martin Ehala oma ettekandes „Emakeel ja kodanik” laulupeo kui rituaali olulisust usalduse tekitamisel eesti keele püsimises. Siit soovitus jätkakem „laulupeo-usku rahvana”! Samuti rõhutas Ehala, kui oluline on säilitada eesti keele kasutus kõigil elualadel. Sest eesti keele elujõud oleneb väliskeskkonnast, sisekeskkonnast ning kõige enam kasutajate tahtest.

Keelekaitsja on kord aastas ilmuv Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik. Tänavune kogumik on arvult kümnes. Selle numbri ilmumist on toetanud Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Loe edasi: Kas eesti keel on intelligendi keel?

Läänemaa keskraamatukogu korraldab laenutusöö

Lääne maakonna keskraamatukogus on neljapäeval, 6. jaanuaril  kella 17.20-23 laenutusöö, annab teada Läänemaa infoportaal. Kell 17.30 tuleb külla ajakirjanik Mart Juur, kell 19 Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja kell 20 major Arnold Juhans. Tehakse näomaalinguid ja varjuteatrit, loetakse ja meisterdatakse. Kõik teenindussaalid on avatud. Rohkem infot ja kava: www.lib.haapsalu.ee.

Järvamaal ilmub uus kogukondlik ajaleht KoosOlek

Kogukondliku ajalehe KoosOlek avanumber.
Järvamaa aktiivsed inimesed asutasid aasta lõpus uue kodanikumeedia kanali – kogukonnalehe KoosOlek, mis ilmub paberkandjal kord kuus tiraažiga 700 eksemplari ning esialgu vaid neljaküljelisena.

KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.

Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.

Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).

Allikas: weissenstein.blogspot.com

Võrumaa partnerluskogu infopäevad

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor on avatud  alates 14. veebruarist 2011 ja sulgub etapiliselt 30. märtsil, 13. aprillil ja 2. mail.

Infopäevad toimuvad:

Reedel, 7. jaanuaril kell 15-17 Antsla ja Urvaste valla taotlejatele Antsla EKB koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn. 24.

Esmaspäeval, 10. jaanuaril kell 15-16.30 Haanja valla taotlejatele Haanja puhke- ja suusakeskuses.

Kell 17-18.30  Rõuge valla taotlejatele Rõuge noortekeskuses.

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 15-16.30 Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu klubi hoones (Sõmerpalu koolimajas).

Kell 17-18.30 Võru valla taotlejatele Võru vallamajas.

Kolmapäeval, 12.jaanuaril kell 15-16.30 Vastseliina valla taotlejatele Voki külakeskuses Voki külas (Hallal).

Kell 17-18.30  Lasva valla taotlejatele Tsolgo koolimajas.

Neljapäeval, 13. jaanuaril kell 15-17 Varstu ja Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas.

Info tel. 5266 832, 786 8373, 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt www.voruleader.ee

“Toidurahva kalender” ootab toiduürituste infot

Viis aastat tegutsenud ja selle ajaga Eesti suurimaks toiduajakirjaks saanud Oma Maitse alustas 2011. aasta jaanuarinumbrist uue rubriigiga «Toidurahva kalender», kuhu toimetus kogub võimalikult palju toiduga seotud ürituste eelinfot.

Ajakirja tegijad soovivad oma lugejatega jagada kõike Eesti toiduilmas toimuvat. Neid huvitavad näiteks maakondade, erialaliitude ja igasuguste muude organisatsioonide toiduüritused, kõikvõimalikud laadad, turud, õppepäevad, koolitused, esitlused, samuti kõik muu, mis mingit otsa pidi toiduteemaga haakub – kas või kulinaarsed kinoseansid, teatrietendused, performance’id, lumelinnade toiduskulptuurid, kohalikud toiduvõistlused jms. Ka joodavaga seotu on teretulnud.

Oma Maitse toimetus on tänulik, kui ka külauudiste lugejad neid andmete kogumisel aitavad. Toiduürituste info palutakse saata neile hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks meiliaadressil omamaitse@kirjastus.ee. Veebruarii kohta oodatakse eelinfot 20. jaanuarini.

Küsimustega saab pöörduda «Toidurahva kalendrit» vedava Margit Arndt-Kalju poole, meiliaadress: margita@kirjastus.ee

Moostes algab loodusehituse koolitussari

Foto: juured.ee
Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta.

Koolituste sari “Talvekool 2011” toimub Mooste mõisa meistrite hoovis, esimene koolituspäev on 15. jaanuaril. Koolitusel saab õppida põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all. Juhendajateks Marko Kikas, Knut Klais, Jaanus Viese ja Liina Asu-Raag.

Vaata koolituste kava ja infot siit.

Allikas: MTÜ HääOM

Kohila pakub tritsutajatele uisurada

Taas on tritsutajatele (uisutajatele) avatud valgustatud uisuväli Kohila spordikompleksi tenniseväljakul. Uisud jalga ja jääle, kõlab entusiastlik kutse Kohila valla kodulehel.

Uiske spordikompleksist kahjuks laenutada ei saa, need tuleb endal kaasa võtta. Kui spordihoone on suletud, pääseb liuväljale kompleksi Kooli tänava poolsest väravast.
 

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Loe edasi: Täna peetakse punktkirjapäeva

Kinobuss peatub täna Karulas

Täna, 4. jaanuaril vurab Karulasse kinobuss, et korraldada lastele üks vahva talvepäev, kirjutab Valgamaa infoportaal.

Kogunetakse kell 11 Lüllemäe kultuurimajas ja siirdutakse loodusmatkale, et saada ideid lühifilmi tegemiseks. Seejärel toimuvad kultuurimajas õpitoad, kus lapsed saavad juhendajate käe all valmis teha oma multika või lühifilmi. Pärast seda toimub filmide esitlus. Kogu päeva tegevus on tasuta.

Kell 16 saab kaasa elada väikese printsessi Siniroosi seiklustele filmis „Võluhõbe”.

Lisainfo: Ene Kaas, tel 5330 1511.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv väheneb

Suure Munamäe vaatetornis käis 2010. aastal 32 500 külastajat. Juba kolm aastat järjest on vaatetorni külastajate arv vähenenud. Võrreldes aastaga 2009 käis lõppenud aastal Suure Munamäe vaatetornis külastajaid 20% vähem.

Viimaste aastate külastuste tippaastaks saab lugeda aastat 2007, kus Suure Munamäe vaatetorni külastas 55 000 külastajat. Haanja vald prognoosib 2011. aastaks, et külastajate arv jääb 2010. aasta tasemele.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.

Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.

Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard

Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Imelidse Võromaa nime

Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär

«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime

Detsember tõi lumerekordeid

Lumerohke detsember on toonud mitmele vaatlusjaamale Eestis uue lumikatte paksuse rekordi. Kõige rohkem lund on viimastel andmetel Kuusikul: detsembri lõpupäevade seisuga 75 cm.



Detsembri läbi aegade kõige paksem lumikate on mõõdetud Haanjas 20. detsembril 1988. aastal, mil lume paksus oli 85 cm.

Rohkem infot lumikatte paksuse kohta Eestis leiab veebilehelt www.emhi.ee.
 

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti
Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

 Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.  

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile. 

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Perimüskultuuri talvõlaagri koolilatsilõ Vahtsõliinan

Koolilatsõ omma oodõdu Vahtsõliina perimüskultuuri talvõkuuli 4.–6. vahtsõaastakuu pääväni (4.–6.01.2011). Paiga pääl saias Vahtsõliina liina ja aoluuga tutvas, tetäs savitüüd, küdsetäs leibä, om tiatrioppus ja pidoõdak. Muidoki saa võro kiilt mano oppi. Laagrilõ oodõtas 30 nuurt 5.– 12. klassist. Laagri kõrraldas Võro instituut.

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Jalaka leht
Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee

Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Eesti krooni mälestuskivi avavad Pärnus aadressil Kanali 2F Avo-Jaak Kaust ja Evelin Mei. Foto: Urmas Saard
Pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust avas täna keskpäeval Pärnus Kanali tänaval oma elamu krundi nurgal Eesti kroonile pühendatud mälestuskivi.

„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“

Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Loe edasi: Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Aasta viimasel päeval joosti Meremõisas 826,3 km

Aasta viimane päev värskes õhus. Vasakult: Kristina Vennikas, Anastasia Andrejeva, Lembit Õunlo ja Jaan Vehlmann keha kinnitamas ja jooksumuljeid vahetamas. Foto: Henri Vennikas
31. detsembril 2010 toimus Laulasmaal Meremõisa metsas jooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus. Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldas esmakordselt Eestis 12-tunnise non-stop ürituse. Selle eripäraks on see, et iga osaleja võib ajavahemikus 12.00-24.00 alustada, millal soovib ning käia või joosta nii palju kui tahab.

Üritus õnnestus suurepäraselt. Joosti kilomeetrisel lumisel metsarajal, mis oli küünaldega valgustatud. Ilmataat soosis üritust mõõduka pakase (-7 kraadi) ja tuulevaikse ilmaga. Korraldajad pakkusid kehakinnituseks lõkkel keedetud suppi, pastat ja putru ning joogiks kuuma spordijooki, mahla, kakod, teed, glögi jm. Meeleolu hoidsid üleval Elujooksu võistkond oma lustakate lauludega, jooksuklubi Hermese võistkond oma abivalmidusega, Kaitseväe Logistikakeskuse võistkond oma innukusega jt osalejad oma naeratavate nägudega.

Värsket õhku ja looduse ilu tulid nautima 25 jooksusõpra, kes läbisid aasta viimasel päeval ühtekokku 826,3 km. Vanim osaleja oli 69-aastane Lembit Õunlo, noorim 18-aastane Kristina Vennikas. Kõige rohkem kilomeetreid kogus Heleen Vennikas (86 km). Meestest jooksis enim kilomeetreid Mart Maasikrand (62 km). Naiskond Lumejänesed silkasid kolme peale kokku 169 km, segavõistkond Kaitseväe Logistikakeskus 142 km ja meeskond Hermes 78,2 km.

Uude aastasse jooksnud kuus vaprat osalejat ja korraldajad tervitasid 2011. aastat Meremõisa rannas tähistaeva all ilutulestikku nautides. Järgmine Viimase Öö Unistus toimub 31. detsembril 2011.

Täpsem info www.estonian-ultrarunners.com

Heleen Vennikas, Ultrajooksuklubi

Haanjas tegevust jätkav joogagrupp ootab uusi huvilisi

Haanja joogagruppi juhendab Mari Peetsalu (vasakul). Foto: erakogu
Haanjas jätkab ka uuel aastal kooskäimist joogagrupp, kuhu oodatakse liituma uusi huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti toimuvat joogatreeningut juhendab Mari Peetsalu.

Kohalike inimeste initsiatiivil taas ellu kutsutud joogagrupp alustas kooskäimist oktoobris. Mari ütleb, et grupiga on oodatud liituma kõik huvilised. “Oled sa naine või mees, noor või veel noorem – jooga on tõesti kõigi jaoks. Eriti hea meel on selle üle, et meie joogatrenni on tee leidnud ka mehed,” sõnab Mari.

Aasta algus on hea võimalus teha korrektiive oma eluviisis, anda lubadusi ja katsetada uut. Kelle jaoks jooga tundub kauge ja imelik, võib rahulikult selle hirmu kõrvale jätta. “Ole avatud ja uudishimulik. Me kõik peame ju oluliseks head tervist, jooga pakub selleks lihtsalt ühe võimaluse. Hakka tegelema iseendaga ja võta suurema tähelepanu alla oma keha. See on parim viis, et jõuda ka sisemise tasakaaluni,” märgib Mari.

Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 17.30 algav joogatreening kestab 1,5 tundi ja on avatud nii haanjarahvale kui kaugema kandi inimestele. Uue aasta esimene kogunemine toimub 3. jaanuaril.

Anna kuusepuule uus elu!

Et jõuluajal rohket rõõmu pakkunud kuused kurvalt konutama ei jääks, kutsub Elistvere looduskeskus 8. jaanuaril kõiki oma kuusepuuga Elistverre.

Üritus algab kell 11 Elistvere loomapargis asuva aida ees. Seal tehakse ettevalmistustööd (lõigatakse oksi, saetakse need parajaks jne). Looduskeskuses kooritakse puud ja antakse lõplik lihv esemetele, mida keegi iganes oma kuusepuust teha tahab. Lõpuks on kavas ka kõik jõuludest järele jäänud piparkoogid ära süüa.