5. veebruaril kell 16 esineb Rõuge rahvamajas Rein Rannap (klaver). Rannapi sõnul kõlab kontserdi esimeses pooles uus tsükkel „Sõrmepalavik“. Esitusele tulevad etüüdid on helikeelelt pigem rokk- kui klassikaline muusika. Kontserdi teine pool on kokku nagu üks mõtisklus, unenägu, seisund.
Pileti hind: 5 eurot, õpilastele 3 eurot.
4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”
1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.
Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.
Eile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.
Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.
Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.
Allikas: siseministeerium.ee
Täna, 5. veebruaril kell 15 algab Võru noortekeskuses infopäev „Töö või Mina või Kool?”. Kõik noored on oodatud osalema. Koos otsitakse vastust küsimustele:
Mis on minu, kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika. Noor ja töötu. Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?
Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, kogemusi jagada, küsida.
Üritust aitavad korraldada Eesti Töötukassa, OÜ Karjääripõld.
Einike Mõttus
Võru Noortekeskuse juhataja
info@vorunoortekeskus.ee
Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Laupäeval, 5. veebruaril kell 11-16 peetakse Haapsalus Iloni Imedemaal Iloni sünnipäevapidu – ILON 81. Imedemaal on planeeritud mitmeid tähtsaid tegemisi:
• teeme lastega sünnipäevatorti
• meisterdame koos kaardi Ilonile
• Karlsson mängib ja möllab lastega
• vaatame kinosaalis pilte ja filmi Ilonist ning tema lapsepõlvest
• näha on laste joonistused Karlssonist
Kõikide külastajate vahel loositakse toredaid auhindasid: pere-aastapääse, raamatud, pusled, suveniirid, kalendrid, postkaardid jm.
6. veebruaril kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem oma kätega valmistatud kingitusest.
Teeme viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistame südamega südameseepi, teeme südamega pilti ja tassi.
Kingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub kingituseks minevast materjali kogusest.
Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilile info@lukemois.ee või telefonil 5088359.
Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
12. veebruaril toimub Rõuges hokiturniir “RÕUGE HOCKEY CUP 2011”.
Turniiri eesmärk on tutvustada ja elavdada jäähokimängu Võru maakonnas ja
tuua noori jäähoki juurde. Rõuge hokiklubi on võtnud missiooniks jätkata
jäähokivõistluste traditsiooni Rõuge piirkonnas ja Võru maakonnas tervikuna.
Jäähoki võistlus RÕUGE HOCKEY CUP 2011 toimub laupäeval 12. veebruaril
Rõuge Põhikooli uisuplatsil algusega kl 11.00. Väljaku mõõdud on 15m x 25m,
ääristatud 20 cm kõrguste puidust poordidega.
Juhend nähtav siin:
http://www.facebook.com/topic.php?uid=283572081967&topic=15363
Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.
Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.
Näitus on avatud veebruari lõpuni.
Lähemalt saab uurida http://www.sauga.ee/Urge-Raamatukogu.37.0.html ja http://kodukylam6tted.blogspot.com
Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.
Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.
Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.
Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.
Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.
Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete raames.
Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.
Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma
Täna kell 16 esitletakse Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) venekeelset teadusartiklite kogumikku rahvuse diskursuse sisseimbumisest ja tarvituselevõtust Venemaal ja Nõukogude Liidus alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Raamatut tutvustavad selle toimetajad Indrek Jääts ja Erki Tammiksaar.
Kogumikus avaldatud artiklite esialgsed variandid arutati läbi 2009. aasta juunis Tartus toimunud rahvusvahelisel teadusseminaril Tatištševist Narkomnatsini: Etnilisuse edulugu Venemaal 18. sajandist 20. sajandi I pooleni. Nii seminari toimumist kui ka kogumiku ilmumist toetas Eesti Teadusfond (grant nr 7010 Rahvusluse tulek: Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni).
Lisainfo www.erm.ee
Pühapäeval, 6. veebruaril toimub Valga Rahvamatka kümnenda hooaja neljas etapp. Matkamist alustatakse Valga Spordihalli juurest kell 12.00.
Kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Rahvamatkad toimuvad iga kuu esimesel pühapäeval kuni kevadeni.
Osalejaile pakutakse kumma suppi ja teed ning kingitakse kinopilet.
2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Kuidas tähistatakse aastat Eestis? Millised on kaasa löömise võimalused? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud minu kodukandis? Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust oma piirkonnas?
Kutsume kõiki huvilisi praktilisele teabepäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi aasta tähistamiseks Võrumaal.
Võrumaa teabepäev toimub 17.veebruaril kl. 12.00-17.00 Võrus, Mainori Kõrgkoolis (Kreutzwaldi 34).
Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 14.veebruariks anna@vabatahtlikud.ee.
Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?” kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?
Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld
Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees
Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.
Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist. Loe edasi: Koerad ketti!
Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.
XII eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü korraldajad valisid saadetud ankeetide põhjal võistluskontserdile esinema 16 muusikalist kollektiivi.
Peapreemia nominendid on vokaalansambel -7, Levski, Laul jätta ja Mälutagune Tallinnast, ansamblid Vikerkaare hallskaala ja Punt Tartust,
suupilliorkester Piccolo ja vokaalansambel Greip Pärnust, ansamblid Tuulepuu ja Knihv Viljandist, ansambel Marjulise Elvast, ansambel Slap
Võrust, vokaalansambel Naized Türilt, ansambel Mehe Pojad ja Dialekt Tartumaalt ning ansambel Sõõriku Värskast.
Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele saab Kanepi kihelkonnast pärit Hällülaul e. Kiigelaul. Parimale esitajale on
preemiaks 1000 eurot koos Ilme ja Riho Kulla valmistatud pronksskulptuuriga “Laulev neiu.”
Festivali eesmärk on väärtustada eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete esituste kaudu, nii et säiliks side vana ja uue vahel ning elavdada
kultuurielu. 23.-24. aprill Moostes toimuva festivali Moisekatsi Elohelü läbiv teema on sellel aastal lihavõttepühadega seotud kombestik. Võistluskontsert algab jüripäeval, 23. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud
kontserdisaale.
Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee
Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu. 90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.
Eelmise aasta lõpus said metsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi toetustele investeeringute tegemiseks. Kokku laekus ligi 700 taotlust 4,5 miljoni euro ulatuses.
Erametsakeskuse kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa metsa majandusliku väärtuse parandamisele, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud mets või teha investeeringuid edasiste tulekahjude ennetamiseks. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5 raames toetatavad tegevused.
620 metsaomanikku soovib parandada oma metsa majanduslikku väärtust ning vajab selleks 4 miljonit eurot. Võrreldes 2009. aastaga on taotluste arv suurenenud 150 võrra ning taotletav toetuse summa poole miljoni euro võrra. Kõige suurem vajadus on metsatehnika järele, selleks küsivad metsaomanikud üle 3 miljoni euro. Peaaegu 1 miljon eurot vajatakse hooldusraiete tegemiseks noorendikel 5000 hektaril ulatuses.
Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks vajavad metsaomanikud ligi 200 000 eurot. Esitati 45 toetuse taotlust, mida on 6 korda enam kui 2009. aastal. Metsatulekahju ennetamiseks küsib 26 metsaomanikku toetust kokku 240 000 euro ulatuses.
Toetusraha kõikidele taotlejatele siiski ei jagu. Eelarves on raha 3,62 miljonit eurot, millest 2,28 on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja 260 000 eurot jagatakse metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
Erametsakeskus otsustab toetuse saajad aprillis. Rohkem infot saab erametsanduse portaalist www.eramets.ee
Käesoleva aasta märtsikuus tähistab Rõuge vallas asuv Nursi raamatukogu oma asutamise 90. aastapäeva. Selleks puhuks on algatatud raamatukoguga seostuvate mälestuste kogumine.
1921 aastal Rahvaraamatukogu Seltsist alguse saanud Nursi raamatukogul on 90-ne aasta jooksul olnud erinevaid aegu, nõudmisi, ettevõtmisi, asukohti ning hulgaliselt lugejaid ja töötajaid.
Oodatakse Nursi raamatukogus erinevatel aegadel töötanud bibliograafide ja ka lugejate – külastajate meenutusi seoses raamatukoguga. Neid oodatakse kirjalikult hiljemalt 10.märtsiks 2011.a. mailiaadressile nursirk@rauge.ee või postiga aadressil Nursi raamatukogu, Nursi küla 66712 Rõuge vald, Võrumaa
Lisainfo: Sirje Saarniit tel 78 79 331
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.
Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.
Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf
Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.
Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.
Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.
Reedel, 6. veebruaril kell 17 saab Sänna kultuurimõisas osaleda enesesse vaatamise töötoas.
Kas Sa unistad elust, kus saad rohkem tegeleda Sulle tõeliselt korda minevaga? Kas Sa soovid elada jätkusuutlikult sõltumata majanduskasvust, laenust ja tööandjast? Kas Su igapäevane töö ei meeldi Sulle, kuid pead seda tegema? Kas Sa tunned, et vajad muutusi, aga ei julge neid teha või lihtsalt ei tea veel milliseid?
Muutuste tegemisel vajameme tuge nendelt, kes sarnaseid muutusi teinud või parasjagu läbimas on. Oravarattalt maha hüppamise retkel aitavad korraldajad ja osalejad Sul näha selgemini oma tegelikku olemust ning võimendavad Sinu julgust vajalik muutus lõpule viia. Juhendavad Jaanus Viese ja Merit Raju.
Rohkem infot ja registreerimine : http://kikivarvul.wordpress.com/workshopid-ja-joogalaagrid/koolitusretk-endasse-huppame-oravarattalt-jaanuse-ja-meritiga/
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
