Täna, 15. mail, toimub Pokumaal laastumaalikool koos Anneli Kaasikuga. Maalitunnid algavad kell 12 ja 14. See on päev kogu perele.
17. mai toimub õiesoengupäev. Oodatakse lapsi Kogu päeva vältel oodatakse Pokumaale toredate soengutega lapsi. Fotod soengutest paneme üles Pokumaa kodulehele, võitja selgitame külastajate internetihääletusega. Toredamale soengule on vääriline auhind. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külstuspileti hinnas.
Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.
Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku
Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest
Järgmisel nädalavahetusel, 21.-22. mail peetakse Tallinna kesklinnas Skoone bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) Maaema kevadmess.
Messil müüakse tervise- ja loodustooteid ning kõikvõimalikku põnevat omamaist ja ehedat talukaupa. Päeva ilmestab meelelahutusprogramm, mille raames esinevad rahvatantsijad ja muusikud, jõudu demonstreerivad “Rammumehed”.
Lisaks toimub konverents “Energia meis endis ja meie ümber”, kus esinevad Anto Raukas, Aleksei Turovski jt Maaema messi külastajate lemmikesinejad. Maaema mess on avatud 21. mail kell 11.00 – 18.00 ja 22.mail kell 11.00 -15.00, sissepääs tasuta.
Maaema mess ühendab tänapäeva teadmised mineviku ja tuleviku vahel. Maaema messiks nimetatakse igal aastal toimuvat eluterve keskkonna ja teadmiste messi.
Maaema messi eesmärgiks on lähendada inimest loodusele, tugevdada rahva tervist ja elujõudu, arendada teadmisi ja tegutsemisvõimalusi eluterve keskkonna suunas.
Vaata lähemalt: www.maaema.ee
Pühapäeval, 15. mail algusega kell 12.00 avatakse Otepää Külastuskeskuse juures õhupallide lendulaskmisega suvine turismihooaeg.
Keskpäeval on Otepää Külastusekeskuse juures kohal kõik Otepää selle suve suurürituste korraldajad – Pühajärve Jaanituli 2011, Rally Estonia 2011 ning TriStar Estonia Triatloni festival, kellel on varuks nii mõnigi põnev üllatus. Otepää oma ettevõtjad – GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, teevad omapoolse suveüllatuse. Otepää Seikluspark avab ainult sel pühapäeval Tehvandi vaatetorni tasuta!
Talispordimuusem on avatud Muuseumiöö raames juba 14. mai öösel kell 18.00-23.00, samal ajal on avatud ka Tehvandi Staadionikohvik. Ka 15. mail ootab Talispordimuusem külastajaid tasuta. Loe edasi: Otepääl avatakse pühapäeval turismihooaeg
Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.
Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.
Allikas: Klaari Anne
Homme, 15. mail korraldab Sindi Muusikakool ülemaailmsele perekondade päevale pühendatud kontsert-peo, mis algab kell 15 Sindi
Seltsimajas. Perepäev on heategevusüritus, mille jooksul saab teha annetusi Sindi Muusikakooli uue tiibklaveri toetuseks.
Lisaks Sindi Muusikakooli ansamblile, viiulikoorile ja kitarriansamblile astuvad kontserdil üles külalised Pärnust – Pärnu
Linnaorkestri trio, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliansambel ja ansambel Rääma Blue. Sellele järgneb kogupere trall, kus Tori valla Selja küla ansambli Seljanka saatel saab õppida üheskoos seltskonnatantse ning lapsi ootavad muidugi ka üllatused.
Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus
Täna, 14. mai toimub Järva-Jaani kultuurimajas ja Järva-Jaani kinomuuseumis nostalgiliste India filmide päev. Filmipäev avatakse kl 10 ja programm lõpeb kl 23.30.
Filme näitab 51-aastase kinomehhaaniku staažiga muhe mees Vello Kolnes.
Järva-Jaani kinomuuseumis on täna pea 1000 filmi alates nõuk aegsetest vene multikatest ja dokfilmidest kuni nostalgiliste India hittfilmideni, mis veel mõni aeg tagasi vallutasid jäägitult kinokülastajate südameid. Järva-Jaani filmipäeva soojenduseks võib kaeda midagi siit.
Kõik filmi-, foto- ja hea toidu sõbrad on oodatud. Muuseum asub Järva-Jaanis aadressil Tamsalu tee 1 (endise kutsekeskkooli töökoda), kultuurimaja aadress on Pikk tn 58. Loe edasi: Järva-Jaanis täna nostalgiliste India filmide päev
Laupäeval, 14. mail toimuva juba kolmanda ülemaalise muuseumiöö raames korraldatakse mitmeid ettevõtmisi ka Kreutzwaldi juures, Võrumaa muuseumis ja Mõniste muuseumis. Loe lähemalt ettevõtmiste kava ja tule kodust välja. Loe edasi: Muuseumiöö pakub Võrumaal põnevaid elamusi
Võrumaa Kääpa kandi rahvas valmistub juba jaanipeoks. Sellel aastal toimub taaskord ülevallaline jaanipäev 23. juunil Kääpa laululaval. Alustatakse sportmängudega ja õhtul toimub simman. Kes soovib jaanipäeva korraldamises kaasa aidata, andke teada. Loe lähemalt siit.
Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.
Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu
Tartu linnavalitsus kinnitas “Kaunis Eesti kodu 2011” juhendi ja hindamiskomisjoni koosseisu.
Konkursil hinnatakse lisaks elamutega hoonestatud kinnistutele ka ühiskondlike ja ärihoonetega hoonestatud kinnistuid ning avalikke rajatisi.
Tiitel “Kaunis Eesti kodu” antakse kuni neljale parimale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Kaunis Eesti kodu”. Tiitel “Kaunis Tartu kodu” ja tunnusmärk antakse silmapaistvatele kinnistutele Tartu linna tasandil.
Konkursile võivad kinnistuid esitada kõik linlased hiljemalt 10. juuniks, teatades sellest linnamajanduse osakonnale, telefonidel 736 1154 ja 561 57291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.
Võitjaid tunnustatakse aukirjade ja auhindadega Tartu linna päeval, 29. Juunil.
Konkurssi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜga Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Sel aastal valitakse Tartu linnas kõige ilusamaid kodusid juba 14. korda.
Tänavune seiklusvõistlus kannab kuulsa omamaise seriaali järgi pealkirja “Ühikarotid”. Võistlejatel tuleb läbida kuus seriaalist inspireeritud punkti, mis eeldavad huumorisoont, arendavad meeskonnatööd ning teadmisi looduses liikumisest, esmaabist jpm.
Võisteldakse 4-liikmeliste meeskondadena kolmes erinevas vanuseklassis: 7.-9. klass, 10.-12. klass ning tudengid.
Parimatele osalejatele on auhinnad. Eriti teemakohase väljanägemise ja olemisega meeskond saab eriauhinna.
Pealtvaatajad ja osalejad saavad korraldustelgist infot noorte suviste laagrite, linnalaagrite, töö ja noortekeskuste ürituste kohta Tartus ja Tartumaal.
Projektijuht Johanna Tikka: “Soovitan kaasa võtta paar sooja riideeset ja vihmakeebi, sest lubatakse hoovihma. Kaval on aga osaleda, sest kui mõni meeskond ilma tõttu loobub, on suurem tõenäosus võita.”
Kohapeal loovad ühikahõngu Noorteraadio ja päevajuht Ragnar Kekkonen.
Koostööpartnerid seiklusvõistlusel on Eesti Kaitseliidu Tartu Malev, Lille Maja Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tähe Noortekeskus, Politsei ja Päästekeskus ning Maanteeamet. Vinged auhinnad panevad välja: KEEN, Cinamon, A Le Coq, Kalev. Sündmust toetavad: Tartu linn ja Tartu Maavalitsus.
Alates eilsest saab Tallinna linnaruumis vaadata Rahvusraamatukogu näitust “KAART & kaart – ajareis Tallinnas”, mis valmis SA Tallinn 2011 toel Euroopa kultuuripealinna aastaks. Ekspositsioon tutvustab Tallinna vanadel linnaplaanidel ja postkaartidel ning on esmalt välja pandud Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval.
Näitus jutustab, kuidas on muutunud Tallinna roll, välisilme, valitsejad ja elanikud, aga ka see, kuidas on linna jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena on seda tahetud tutvustada külalistele.
Vanim esitletav Tallinna kaart on ilmunud 1856. aastal. Linnaplaane ilmestavad vaatepostkaardid, mis on sageli ainukeseks allikaks mõne omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.
Näituse on koostanud Tiina Kruup, Ivar Treikelder ja Robert Nerman. Väljapanekut eksponeeritakse Tallinna eri paigus septembrini.
Eile kuulutati Kuressaare Raegaleriis konkursile “Saaremaa suveniir 2011” laekunud kolmekümne kaheksa töö hulgast nii esikoha kui ka publiku lemmiku tiitli vääriliseks Margus Riisiku taies “Saaremaa pusle”.
Orissaarest pärit, ent praegu Tallinnas töötav võidutaiese autor ütles Meie Maale, et osales konkursil esmakordselt ning oli sel väljas ühe tööga. “Avastasin konkursikuulutuse enda jaoks nii pooljuhuslikult ja haarasin üleskutsest kohe kinni,” avaldas Riisik.
Loe lähemalt Meie Maast
14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.
Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.
ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.
Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.
Homme, 14.mail peab Otepää Avatud Noortekeskus oma sünnipäeva. Sünnipäevapeole tulevad külla ka teised Valgamaa noortekeskused.
Otepää Avatud Noortekeskus “Karm jänes” avati 5. septembril 2003. Kuid kuna vahepeal oli noortekeskus kinni, siis tähistatakse noortekeskuse taasavamise sünnipäeva maikuus.
Noortekeskuses käib päevas keskmiselt 25 noort. Koos mängitakse piljardit, tehakse ühiselt erinevaid tegevusi, korraldatakse filmiõhtuid, kokkamispäevi, veedetakse aega sõpradega jne.
Otepää ANK sünnipäeva kava 14.mai:
15:00 Võistlused, seltskonnamängud Valgamaa noortekeskustega
17:00 Kontsert- esinevad noorteka noored ja nende sõbrad. Võimalus näha ja kuulata Otepää Noor Talent 2011 võitjat Imre Leopardi.
18:00 Õnnitlejad ja tort
18:30 Esineb noortebänd Les 3,14
19:00 Disko
Lisa loe SIIT
Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.
Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.
Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.
Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Allikas: Laanlane.ee
Mul on rääkida üks lugu. Uhtna Põhikoolis õpib tubli noormees David, kellega juhuts kolm aastat tagasi väga raske liikusõnnetus. Nimelt tuli see noormees oma vendadega pimedal detsembriõhtul kelgutamast ja neile sõitis otsa purupurjus lubadeta autojuht. Õnnetuse tagajärel hukkus üks noorematest vendadest, kes õppis alles esimeses klassis. Teine kaksikvenddest pääses küll kehaliste vigastusteta, aga psüühilised – emotsionaalsed haavad on väga suured.
Davidil diagnoositi raske ajutrauma, vasaku reieluu murd ja parema kehapoole halvatus… Ta lebas väga raskes seisundis neli nädalat koomas.
Tänaseks on poiss uuesti õppinud kõndima , sööma, kasutama oma vasakut kätt (parem käsi on avariist põhjustatuna abitu), õppinud õppima, naeratama…..Tema taastumine on olnud väga suur IME. Just niimoodi ütles Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses Davidi raviarst. Tema töötatud aastate jooksul pole ta sellist imet kogenud. David on võitleja ja ellujääja.
Nüüd asja juurde. Nimelt elab David suures peres, kus peale tema on veel 13. a õde, 11. a vend ja 5. a. väike õde ja loomulikult töökad ja hoolivad vanemad. Neil on kahetoaline korter, kus elamistingimused suure pere jaoks on väga kitsad. Davidi jaoks pole oma tuba, et puhata päevaväsimusest, mida ajutraumaga laps kindlasti vajab, et taastada oma energiat järgmiseks päevaks. Samuti vajaks rohkem ruumi teised pereliikmed.
Nende korteri kõrval on müügis üks sama suur korter, mille ostusummaks oleks tarvis 3200 eurot.
Kuna ema-isa niigi napist sissetulekust kulub osa ka ravimite jms. peale, ei ole perel olnud võimalik oluliselt midagi säästa. Samuti on pangad keeldunud neile laenu andmast.
Et pere elamistingimusi parandada ja panna alus korteriostuks vajalikule stardikapitalile, korraldabUhtna Põhikool koos Sõmeru Põhikooli ja Sõmeru Vallavalitsusega 20. mail kell 18.00 Heategevusliku kevadkontserdi, mille tulu läheb Davidi unistuse, saada oma tuba, tarbeks.
Hea algab väikestest asjadest, see algab õlatundest….
Minu palve on, kui igaüks , kes seda kirja loeb, saaks annetada kasvõi 5 eurot, saab väikesest summast kokku suur summa.
Raha saab annetada
SEB kontole 10502018080005, Sõmeru Vallavalitsus. Märgusõna „Oma tuba“
Lugupidamisega
Margit Lichtfeldt
Uhtna Põhikooli sotsiaalpedagoog
16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell 17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);
3) tööealisele 15-64 aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.
Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.
Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.
Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 17. mail Tallinnas ja 18. mail Tartus. Täpsem info: www.innove.ee/struktuuritoetused/registreeriminehttp://www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev
Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.
Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.
Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.
Festival kestab 15. maini.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Lisaks on 22. mail tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.
Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.
Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.
Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.
Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.
2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.
Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.
Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.
Allikas Märjamaa Nädalaleht
