Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad: Rahvarõivapäev 2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail kell 12.
Kavas o:
Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“
Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus
Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine
Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.
Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised. Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine. Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks on oma ala spetsialistid. Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud kostüüme.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.
Lisainfo: tel 7350 445 (ERM) või tel 5106 341 (Janne Vaabla, Rahvarõivakooli projektijuht), kostymix@gmail.com.
21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.
Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”
Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.
Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee
“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”
Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.
“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.
Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”
Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.
Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.
Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.
Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.
Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.
Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.
Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.
“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”
Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.
Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.
Pühapäeval esitlesid rakverlase Neeme Plutuse (8. veebruar 1972-5. märts 2009) sõbrad ja loomekaaslased Rakveres Hagari kohvikus tema teist CD-plaati “Majakas” ja koondluulekogu “Päikesepistesonaat.”
Esitlusel kõlas valik laule uuelt plaadilt. Neid esitasid solistidena Bonzo, Sven Randoja, Ahti Bachblum, Sergei Klaasen ja Heiki Kübar. Pillimeestena olid kaastegevad Peep Pihlak, Tiit Korsar, Remi Nukke ja Vallo Vildak. Kammerkoor Solare laulis Neeme Plutuse ja Jaanus Nurmoja kahasse sündinud laulu “Looda ja armasta”. Samuti tuli esiettekandele Nurmoja poolt Plutuse tekstile loodud laul “Rahu”, mida esitas Ahti Bachblum.
Neeme Plutuse luulet kandsid ette luuleklubi Eos liikmed Katrin Vaarik, Ella Kraav, Enn Parve, Elina Kononenko ja Anneli Kononenko ning Neeme sõbrad Rene Leiner, Jaanus Nurmoja ja Peep Pihlak. Luuletusi “Eoseid on igal pool Eestis” esitas põnevalt kammerkoor Solare.
Neeme Plutus sai poeedina Rakveres tuntuks 1990ndate keskpaigas, kui tema loomingut hakkas ilmuma ajalehes Virumaa Teataja. Samal ajal asus ta ka lauljana tuntust koguma ning alates 2002. aastast salvestas ta järjekindlalt stuudios oma muusikat. Peaaegu kõikidele oma lauludele oli Neeme kirjutanud nii sõnad kui ka teksti. Raadiojaamades on viimastel aastatel kõlanud kõige enam bossa nova rütmis “Tuldud tee”tema esimeselt autoriplaadilt “Lumm ja luul”.
Kui muusikutest sõbrad viisid lõpule CD-plaadi “Majakas” välja andmise – kõik lood oli Neeme jõudnud stuudios linti laulda – , siis luuleklubi Eos publitseeris omakorda koondluulekogu Neeme parimate luuletustega. Pealkirja “Päikesepistesonaat” oli mees juba ise jõudnud välja valida. Raamatu toimetas Meelis Lainvoo ning suurepärane kaanekujundus pärineb Hispaania – Neeme lemmikriigi – kunstnikult Daniel Torrentilt.
Neeme Plutuse sõbrad-loomekaaslased pärast pühapäevast kontserti Rakveres. Foto: Merle Leiner
Plutuse luules kohtab nii romantilise unistaja uitmõtteid kui ka naljatlevaid sürrealistlikke kujutelmi, galaktikates rändamist ja räiget maapealsust. Muusikasse on põimitud õrn-tundeline bossa nova ja karmima kõlaga rokk.
Sõbrad ja tuttavad on Neemet iseloomustanud kui vastuvoolu ujujat, kes ei soovinud olla keegi teine või tingimata kellegi moodi ja trendides kinni, vaid kes lõi ja esitas just seda, mis talle meeldis ja midagi pakkus.
Nii plaati kui ka raamatut saab igaüks koju tellida hinnaga á 12 eurot (Hind sisaldab postikulu). Tellimissoovist teatage meiliaadressil elinaallas@gmail.com. Raamat on juba müügil ka Rakvere turuplatsil asuvas Matsoni raamatupoes (endine Tammeri raamatupood).
Kogu raamatu ja plaadi müügist saadav tulu läheb 100 protsenti peagi nelja-aastaseks saava varakult isata jäänud Neeme tütrele Maarjale.
Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.
50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.
Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.
Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).
Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.
Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.
SA Erametsakeskus korraldab Vihterpalus pühapäeval, 22. mail õpperetke, kus räägitakse loodusest ja tulekahjudest. Retk on osa Life-projektist, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust metsas valitsevast tuleohust.
Kavas on arutleda Eesti Maaülikooli noore doktorandi Kristi Teppo`ga metsadest, looduslikust mitmekesisusest ja peamistest metsatulekahjude põhjustest Eestis. Arutatakse, mis on tulekahju hind ja mis metsatulekahjude tagajärjed. Vihterpalus tutvustab metsatulekahjusid erametsaomaniku
seisukohalt Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
Jalutatakse metsas ringi ja jutustatakse ka metsamaastikust ja ökosüsteemist pärast metsatulekahju toimumist.
Retk algab kell 11 Tallinnast Vene kultuurikeskuse eest ja kestab umbes kella 16ni. Ettevõtmist toetab Euroopa Liit Life+ programmi raames ning osavõtjatele on see tasuta. Pakutakse ka lõunasööki.
Eile, 15. mail avati Otepääl suvine turismihooaeg. Kohal olid Otepää ettevõtjad, kes tutvustasid oma tooteid-teenuseid ja suuremate suveürituste korraldajad.
Kokkutulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol, kes soovis ettevõtjatele jaksu ja edu suvisel hooajal ning kutsus kõiki otepäälasi üles muutma oma kodupaik veelgi meeldivamaks, sõbralikumaks ning külalislahkemaks. Samuti rõhutas ta, et Otepää on ainulaadne paik Eestis, kus on kaks turismihooaega – talv ja suvi.
Oma ettevõtet tutvustasid GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, oma kümblustünne OÜ Lemmik Mees, kohvik l.u.m.i, Otepää sepp Mart Salumaa, Sangaste Rukkirestoran, Nuustaku Käsitööseebid, Arco Vara. Otepää Seikluspargi poolt oli võimalik Tehvandi vaatetorni tasuta külastada, tasuta oli avatud talispordimuuseum. Tehvandi Staadionikohvik ootas külastajaid enda juurde kuuma tee ja kohviga.
Suviseid suursündmusi tutvustasid TriStar 111 Estonia, Pühajärve jaanitule esindajad ning Pühajärve puhkpillipäevade korraldajad. Anti ülevaade tulevastest kultuurisündmustest Leigo talus ja Kiisatamme kultuuritalus.
Lapsed said kätt proovida tänavajoonistuse võistlusel. Esinesid noored tantsijad Otepää noortekeskuse tantsugrupist FeelingGood.
Suvehooajal on Otepää turismiinfokeskus avatud seitse päeva nädalas. Turismiinfokeskusest saab infot nii kohalik inimene kui ka Otepää piirkonna külaline.
“Meil on täielik ülevaade Otepää majutus- ning toitlustusvõimalustest,” rääkis SA Otepää turismiinfokeskuse juhataja Ene Reedi. “Samuti oskame soovitada huvitavaid tegevusi ja põnevaid kohti, kuhu minna ja mida oma külalistele näidata.”
Otepää turismiinfokeskusest on võimalik osta Piletilevi kaudu pileteid kõigile Eestis toimuvatele üritustele. Suvehooaja avaürituse korraldas SA Otepää Turism koostöös ettevõtjatega, Otepää avatud noortekeskusega ning Otepää kultuurikeskusega.
Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.
Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.
Nõidade suvelaager toimub tänavu 16. ja 17. juulil Piusa jõe ürgorus Võrumaal Rukõmäel KAART.SATELIIDIPILT.
Oodatud on kõik nõiad, nõiaõpilased ja muud huvilised. See on koht, kus Eesti nõiad saavad oma kogemusi vahetada. Laagri teemade sisu ja ajakava ei ole võimalik teatada, kuna kõik on niikuinii pidevas ja aina kiiremas muutumises. Tuleb koha peal improviseerida. Info jagajaks on Aigar Säde. Üllatusesinejaid selguvad hiljem.
Põhiteema: Viimase aja muudatused kosmoses. Kuidas ennast kaitsta energeetiliste rünnakute eest ja kuidas ennast kehtestada. Keha puhastamine ja taastamine nii füüsiliste kui vaimsete meetoditega. Ja palju muud põnevat… Ööbimine telkides.Toitlustamine kohapeal (ei kuulu pileti hinna sisse). Pääse 13 eurot (maksmine koha peal), alla 18 aastased tasuta.
Vajalik on eelregistreerimine. Vajadusel helistada Argole (557 5868), Annelile (5615 8847). Eelvestlused foorumis
Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.
Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:
– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine
– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?
– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?
– mida on võrokestel setodelt õppida?
– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus
Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.
Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.
“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.
Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.
Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:
Täna algavad Tartus Karlova linnaosa päevad, mis kestavad 22. maini. Karlova linnaosa päevadel Tartus saab kiigata linnaosa elanike kodudesse, avastada kirjanduslikku Karlovat, osaleda perega muinasjutuhommikul, arutada ettevõtliku Karlova tuleviku üle ning
pidada aaretejahti. Esmakordselt tunnustatakse “Karlova ehe” tiitli väärilisi hooneid.
Täna kell 18 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval,
kolmapäeval ja neljapäeval kell 19 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.
Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).
Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt.
Nädala põhiüritus, laupäeval toimuv Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Peoplatsil TÜ Füüsikahoone ees (Tähe 4) saab päeva jooksul osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, pilliõpitoas, fotoorienteerumises. Akende restaureerimise töövõtteid saab õppida Anna Edasi kohviku ees. Esinevad Karlova laste ja noorte laulu- ning tantsurühmad, päeva peaesineja on ansambel “Kasemahlake”. Külastada saab Tartu Kunstikooli uut maja ja uusi näitusi Mikkeli galeriis ja Loomemajanduskeskuses.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos partneritega, üritust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Sisustus E Kaubamaja.
Karlova päevade täpsema kava leiab veebilehelt www.karlova.ee
Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama
Kui silmad on pärast ühe leheloo luubiga läbilugemist väsinud, võiks olla abi digitaalsest luubist või lugemistelerist. Kui ei näe kellalt õiget aega, oleks abiks rääkiv kell. Kõnelevad ka vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaal, saunakaal ja mõõdulint. Populaarseim nägemispuudega inimeste abivahend on DAISY-pleier. See on seade CD-plaatidel heliraamatute kuulamiseks, millel on hästi tuntavad suured ja reljeefsed nupud ning neile vajutamist saadab hääljuhendamine.
Nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed saavad heliraamatuid laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Telefoni teel, e-postiga või raamatukogu kodulehe e-teeninduses tellitud CD-del heliraamatud jõuavad viiekaupa ümbrisesse pakituna iga kahe nädala tagant lugejate kodupostkastidesse. Plaate ei ole vaja tagastada. See teenus on lugejatele tasuta ja postikulud tasub pimedate raamatukogu. Valida võib enam kui 1400 nimetuse hulgast.
Täpsemat informatsiooni leiab abivahendikeskuse Silmalaegas kodulehelt www.silmalaegas.ee ja telefonilt 53 838 129 ning Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehelt www.epr.ee ja telefonilt 6 748 212.
Tänavu on abivahendikeskus ja raamatukogu tutvustanud pakutavaid võimalusi ühiselt mitmes paigas – Väike-Maarjas, Haapsalus ja Imaveres. Paljud inimesed on leidnud neilt üritustelt endale sobiva abivahendi ja selle kohe ka tellinud. Eriti meeldiv on olnud, kui inimesed, kes seni abivahendikeskusest ja raamatukogust midagi ei teadnud, on kokkusaamisel saanud selgeks DAISY-pleieri kasutamise ja ka pimedate raamatukogu lugejaks hakanud.
Järgmine tutvustusüritus toimubteisipäeval, 17. mail kell 12-14 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas – Kuressaare, Pikk 39. Oodatakse puuetega inimesi, nende sugulasi ja sõpru ning sotsiaaltöötajaid.
Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes seda sõnumit lugeda ei näe, palun rääkige neile toimetulekut hõlbustavate abivahenditega tutvumise ja kirjandusega kursis olemise võimalustest.
Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.
Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.
Läheneva lastekaitsepäeva raames ning suunamaks lapsi oma õigustele mõtlema kuulutas õiguskantsler kui lasteombudsman mai alguses välja laste joonistusvõistluse teemal „Minul on õigus…“
Joonistusi hindab õiguskantsler Indrek Teder koos laste õiguste osakonnaga. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad iga vanuserühma kolmele vahvamale joonistusele antakse üle 1. juunil – lastekaitsepäeval lastele korraldatud avatud uste päeval õiguskantsleri kantseleis.
Laste joonistusi oodatakse 20. maiks (viimase postituskuupäevaga 18. mai) aadressile Kohtu 8, Tallinn 15193 märgusõnaga „Lapse õigus“. Soovituslikult A3 või A4 formaadis joonistused palume allkirjastada, lõpetades lause „Minul on õigus…“, ning märkida joonistusele autori nimi ja vanus. Töö tagaküljele palume kirjutada lapse kool ja klass või lasteaed ja rühm. Kui lapse tööl on olnud juhendaja, siis ka juhendaja nimi.
Täiendav info ja küsimused joonistusvõistluse kohta: Andra Reinomägi, Õiguskantsleri laste õiguste osakonna nõunik, e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee
Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.
Eile õhtul avati Lauluväljakul heliskulptuur Cromatico, kus huvilised võivad proovida oma lauluhäält. Betoonist kõlakoja iga kamber kõlab eri helikõrgusel. Lauluväljaku nõlval asuval betoonist kõlakojas on 12 kambrit. Igas kambris õigel kõrgusel ümisedes kaigub kõlakoda valjult vastu. Skulptuuri autor on Lukas Kühn.
15. mail peetakse Koigi spordi- ja mänguväljakul (Mõisavahe tee 2, Koigi) Eesti meistrivõistlused saapaheites. Parimatel avaneb võimalus osa võtta suvel Viljandis toimuvatest maailmameistrivõistlustest.
Heited sooritatakse Itaalia firma Siil võistlussaapaga, millel on rahvusvahelise saapaheite liidu IBTA logo. Mõõduvõtul peetakse eraldi arvestust erinevas vanuses lastele, noortele, naistele, meestele ning kolmeliikmelistele mees- ja naiskondadele. Vanuseklasside kolm paremat ja võitja nais- ja meeskond saavad kaela medali. Heitesektor märgitakse maha heitesuunaga alla tuult. Heiteks on aega 30 sekundit ja heitestiil on vaba. Heitesaabast ei tohi rulli keerata.
Heitel võib kasutada kinnast. Sooritus loetakse kehtivaks, kui saabas maandub sektorisse või sektori piiri peale. Võistlejal on kolm heidet. 12 paremat pääsevad finaali, kus neil on veel kolm heidet.
Tapa valla V rahvajooks toimub pühapäeval 15. mail algusega kell 12. Start antakse Tapa linnastaadionilt, jooksma kutsutakse kõiki jooksuhuvilisi alates päris pisikestest jooksjatest kuni tublide memmede-ja taatideni välja. Rada kulgeb Tapa linnastaadionilt Roti metsa ja tagasi, põhijooksu distants on 8 km (4km ring joostakse 2 korda). Lapsed saavad turvaliselt joosta linnastaadionil, noored alates 11 aastat jooksevad 4 km Roti metsas.
Lisaks toimub ka kepikõnnimatk, kus aega ei võeta, seda korraldab MTÜ Seenior eestvedaja Anu Jonuks.
RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.
