Jaanipäev jõuab ka Ungarisse

Homsel jaanilaupäeval peetakse Budapesti kuulsas Millenárise pargis tõelist põhjamaade-stiilis jaanipäeva!
Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga seotud ühist kultuuritausta, sarnasusi, aga ka erinevusi tutvustavad Ungari publikule Põhja- ja Baltimaade kultuuriinstituudid ja saatkonnad.
Loomulikult ei puudu jaanituli ning sellega seotud maagilised tavad ja kombed, näiteks sõnajalaõie otsimine, pärgade punumine jms.
Juba aastaid Ungaris elav eesti sepp Anti Antik teeb koha peal ka sepiseid, mida kaasa osta.
Soomest saabub peopaika mobiilne disainsaun. Saunaskäimisest, saunajuttudest ning soome meeste hingeelust saab selgema pildi (muuhulgas ka Pärnu filmifesivalil auhinna võitnud) soome dokumentaalfilmist “Meeste kord” (“Miestern vuoro”).

Kavast ei puudu ka eri maade stilistiliselt kirju muusika – teiste seas lõbustab ungari jaanipäevalisi ansambel Svjata Vatra.

Ungarlaste jaanipäevaks häälestamine algas aga juba kolmapäeval, kui vabaõhukohvikus Fogas Kert sai vaadata kahte filmi: “Püha tuli”, mis räägib Svjata Vatrast ja “Talvine valgus” Lofoteni saartest.
Põhjamaine jaanipäev saab teoks EUNIC-i (Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühenduse) egiidi all.
Eesti programmi pani kokku Eesti Instituut Ungaris, üritust toetab Eesti Suursaatkond Ungaris.

Rõuge vald annab välja kirjandusauhinna

Rõuge vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi Juhan Jaigi nimelise kirjandusauhinna “Kaarnakivi” ja omaloominguauhinna “Väike Kaarnakivi” väljaandmiseks.
„Kaarnakivi“ auhind antakse igal aastal ühele autorile, kes on eelmisel aastal oma trükis ilmunud raamatuga andnud märkimisväärse panuse eesti lastekirjandusse.
“Väike kaarnakivi” auhind antakse valla oma autorile trükis ilmumata parima käsikirja eest olenemata kirjanduslikust žanrist.

Lastekirjanduse auhinna saaja kandidaate võivad Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjonile esitada nii era- kui ka juriidilised isikud 1. oktoobriks. 1. oktoobriks on oodatud ka omaloomingu konkursi käsikirjad. Omaloomingu konkursile saadetavad tööd varustatakse märgusõnaga ning lisatakse kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega. Märgusõna märgitakse ka ümbrikule. Käsikirja mahule nõudeid ei esitata.

Auhinna saaja valimiseks moodustab Rõuge vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon vähemalt 7-liikmelise toimkonna, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, vallavalitsuse, noortevolikogu, valla raamatukogude ja Rõuge
Põhikooli esindajad. Komisjoni töösse võib vajadusel kaasata eksperte väljastpoolt. Valitud kandidaadid esitab Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjon kinnitamiseks Rõuge vallavolikogule.
Auhinnad antakse pidulikult kätte Juhan Jaigi sünnipäeval 13. jaanuaril ja samas kuulutatakse välja järgmine konkurss.

Auhinna statuudiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel
http://avalik.amphora.ee/rougevv/document.aspx?id=276604

Haanjasse kavandatakse Euroopa meistrivõistlusi suvebiathlonis

Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.

Leppimatus vigade suhtes tõi bussifirmale MTG maavalitsuselt trahvi

Viljandi maavalitsus vähendab aktsiaseltsile MTG makstavat toetust ühekordselt 1000 euro võrra, sest bussifirma rikkus lepingut, kasutades reisijate teenindamiseks autobussi, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Maavalitsuse peamine eesmärk ühistranspordi korraldamisel on kindlustada turvaline ja tõrgeteta reisijate vedu maakonnas. “Ühistranspordi hea kvaliteet ning reisijate turvalisus ongi saavutatud tänu sellele, et oleme vigade suhtes leppimatud,” ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase.

Maavalitsusele laekus 30. aprillil politseilt info, et AS MTG bussil, mis sõitis liinil number 10, oli läbimata korraline tehnonõuetele
vastavuse kontroll. Busside tehniline korrasolek on esmane eeldus reisijate ohutuse tagamisel ning kõik kõrvalekalded tehnilise korrasoleku nõuete  täitmisest on potentsiaalseks ohu allikaks reisijate tervisele, öeldakse maavanema korralduses.

Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit premeeris parimate magistritööde autoreid

Kärt Kängsepp ja EMPLi tegevjuht Ott Otsmann. Foto: EMPL

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit andis sel nädalal üle kaks 500-eurost preemiat metsatööstuse teemalise lõputöö autorile Eesti Maaülikoolist ja puidutehnoloogia teemalise lõputöö autorile Tallinna Tehnikaülikoolist.

Parima metsatööstuse teemalise lõputöö eripreemia pälvis tänavu Lauri Sutt Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudist magistritöö eest „OÜ Reta Puit saeveski rekonstrueerimine“. Möödunud teisipäeval toimunud aktusel andis preemia üle EMPLi juhatuse esimees Ando Jukk.

Parima puidutehnoloogia-alase lõputöö eripreemia sai Kärt Kängsepp Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna puidutöötlemise erialalt magistritöö eest „Puidu omaduste mõju puidukaitsevahendite väljapestavusele“. Preemia andis möödunud kolmapäeval üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. „Mõlema töö suur pluss on nende rakenduslikkus. Loodetavasti leiavad mõlema magistritöö tulemused ka tööstuses kasutust,“ kommenteeris Ott Otsmann.

EMPL andis Eesti Maaülikooli parima lõputöö autorile preemia üle juba üheksandat aastat, Tallinna Tehnikaülikooli parima lõputöö autorile aga teist aastat.

Masinapäev-laat Sillaotsa talumuuseumis

Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

Sillaotsa Talumuuseumi maadel Märjamaa vallas toimub 7. juulil Masinapäev-laat. Korraldajatele teadaolevalt toimus esimene sarnane kokkusaamine aasta tagasi Pärnu Vallikäärus.

Huvitavamad autasustatavad kategooriad on lisaks mitmetele teistele kaunima “lauluhäälega” jõumasin (lauluhääle kauniduse otsustavad muusikutest komisjon), parim kaunistatud pulmaauto (valiku teeb rahvas), vanim traktor, parim autoga kostümeeritud ekipaaž.

Üritust vürtsitab kultuuriprogramm: ansambel Vanad Viisid, naisrahvatantsurühm Ülejala Sussisahistajad, naiskoor Lootus, eakate tantsurühm Valgu Vallatud, laste tantsurühm Märjamaalt.

Samaaegselt masinapäevaga toimub vanavara, vana tehnika, käsitöö ja koduloomade laat. Kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuuseumi mootorite varjualuse fondi.

Lisainformatsioon ja osalejate registreerimine: www.velise.ee

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tunnustas parimate magistritööde autoreid

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on väga pikka aega pakkunud metsanduse üliõpilastele võimalust oma teadmisi praktikas kinnitada. Igal aastal koostatakse Järvselja andmete baasil ka mitmeid lõputöid, millest parimaid Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on premeerinud.

Sellel aastal otsustas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu premeerida Lauri Aaviku magistritööd „Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna põhiteede rekonstrueerimise projekt“ ja Kristiina Pegolaineni magistritööd „Kasetaimede kasvatamine Eesti taimlates ja arukasel (Betula pendula) esinevad seenhaigused“.

Maaülikooli lõpuaktusel preemiaid üle andes ütles metsaülem Priit Kask, et need tööd on metskonnale väga suure praktilise väärtusega. Lisaks rahalisele preemiale said magistrid väärtusliku puiduga maarjakase istikud Järvselja taimlast.

Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

käsitsi heinaniitmise võistlus 2011, IV koha omanik Ats Mee

Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval juba 15. käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada, sest Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.

Igal aastal on võistlusel osalenud keskmiselt 20 niitjat üle Võrumaa ja kaugemaltki. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust. Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari. Loe edasi: Jaanipäeval on Plaanil XV käsitsi heinaniitmise võistlused

Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

Võru folkloorifestival

XVIII Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine. Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11  algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri  August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

XVIII Võru Folkloorifestival toimub 12.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Päivgi tands tsõõrin“.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.

Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Jahipidamise keelamise aktsiooniga on tänaseks liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Ülevaaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha aadressil http://www.jahiseadus.ee/home/liitunud

Eesti Erametsaliit on jätkuvalt seda meelt, et tänane maaomanike õigusi eirav jahiseadus euroopalikku õigusruumi ei sobi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta. “Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. “Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.” Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine. Loe edasi: Jahipidamise keelualad on nüüd nähtavad kaardilt

Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks saab Ants Varblane

Metsaomanike esindusorganisatsiooni Eesti Erametsaliit tegevjuhina töötav Ants Varblane asub Eesti Metsaseltsi meeskonda juhtima alates 1. septembrist.

„Metsandussektor tervikuna peab ühiskonna silmis omandama sellise tähenduse, mis tal ka tegelikult on majanduse, keskkonna, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas,“ sõnastas Ants Varblane oma peamise sihi metsandusorganisatsioone ühendava seltsi tegevjuhina. „Selle eesmärgini jõudmiseks on oluline kõigi metsandusorganisatsioonide ja eri põlvkondade tõhus ning järjepidev koostöö,“ lisas ta.

MTÜ Eesti Metsaselts ühendab metsandusorganisatsioone, kellel on ühised aated Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.

Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Jaan Lukas

Eestimaa üks vanemaid omavalitsusi, Jõgeva vald saab tänavu 145-aastaseks. Juubelisündmus toimub 18. augustil Kuremaal ja selle läbivaks teemaks on paikkonna keskkonnasõbralikuks.

Jõgeva valla 145. aastapäeva puhul korraldatava ürituse pealkirjaks on “Keskkonnasõbralik Jõgeva vald 145 “. Looduslähedust ja tervislikkust peetakse silmas erinevates ettevõtmistes. Keskkonnaametist tuleb jäätmekäitluse teemadel rääkima Tartu-Jõgeva regioonis jäätmespetsialist Tea Pärnik ja Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusest Taimi Eesmäe. Keskkonnaamet korraldab taaskasutusõpituba. Loe edasi: Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Selgunud on tänavused Viljandimaa kaunid kodud

Piret ja Andres Ahosepa Pupsi elamu. Fotod: Viljandi maavalitsus

2012. aasta Kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal kokku ligi 30 kandidaati, mille hulgast Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2012” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi Presidendile:

Piret ja Andres Ahosepp – Pupsi elamu, Välgita küla, Saarepeedi vald

Katrin ja Indrek Jõgisoo – Sakala 29, Viiratsi alevik, Viiratsi vald

Ireene ja Madis Olm – Konna kinnistu, Sinialliku küla, Pärsti vald

Viiratsi lasteaed Rüblik – Nooruse 3, Viiratsi alevik, Viiratsi vald Loe edasi: Selgunud on tänavused Viljandimaa kaunid kodud

Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus

20. juunil kuulutas Tartu Vaba Waldorfkooli Selts välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, mille tulemused selguvad hiljemalt käesoleva aasta detsembris. Võistluse eesmärgiks on leida Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus, mis loob tervikliku ja inspireeriva keskkonna keskuses õppijatele, töötajatele ja külastajatele.

“Loodame, et arhitektuurivõistlusest võtab osa rohkelt arhitekte nii Eestist kui teistest riikidest. Kuna terviklikkus on
waldorfpedagoogikas oluline nii sisulises kui vormilises mõttes, siis soovime Waldorfkeskuse ehitamiseks leida lahenduse, mis on orgaaniline tervik,” ütles Tartu Waldorfkeskuse rajamise projektijuht Katri Tammekand. Ta lisas: “Nii lapsed, nende vanemad kui ka õpetajad, kes ootavad pikisilmi uue maja valmimist, võivad täna rõõmustada mitmekordselt. Päev enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist selgus, et Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab Tartu linna projekti, millega lammutatakse endised militaarhooned krundilt ja selle ümbrusest, kuhu Waldorfkeskus kerkib. Vana teeb ruumi uue tulekuks.”

Waldorfkeskuses hakkavad ühe katuse all tegutsema lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool ja täiskasvanute koolituskeskus. Hilisemas etapis on kavas välja arendada ka terviklik sotsiaalkeskus, kus esialgsete plaanide kohaselt elavad koos eakad ja lastega pered. Keskuse rajamise eestvedajateks on Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi peetava Tartu Waldorfgümnaasiumi ning lastehoiu Meie Mängurühm lapsevanemad ja õpetajad. Loe edasi: Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus

Muhu saarel tuleb Tulevikumuusika Festival “JUU JÄÄB”

Saaremaa külje all väikesel Muhu saarel asutati festival Tulevikumuusika Festival juba aastal 1997 ning sel aastal toimub see juba 16. korda. Ettevõtmise esmane mõte ja eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda ka maailmakultuuriga sidudes.

Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad liiguvad klassika, džässi ja world music’u vahel, ent ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vaheline side kasvab pidevalt. Maailma on toonud väikesaarele enam kui 400 tunnustatud muusikut Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, USAst, Taanist, Austraaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Mongooliast, Hawailt.

Üritused toimuvad Muhu ajaloolistes paikades: Katariina kirikus, Nautse Mihkli taluõuel (siia mahub festivali jälgima 800 kuulajat-vaatajat) ja Rehetoas, Pädaste mõisas ja Koguva külas.

Festivali asutaja ja hing ning kunstiline juht on siitmailt pärit tuntud Eesti saksofonist Villu Veski.

Ülevaate festivaliaastatest annab 2004 ilmunud CD/DVD kollektsioon “8 aastat muusikafestivali Muhumaal”, mis sisaldab fotogaleriisid ning video- ja audiosalvestusi vabaõhu- ja kirikukontsertidest.

Täpsem info!

Eestisse jõuab veeraiskamise hävitavat mõju ilmestav plakatinäitus

Põhjamaade Ministrite Nõukogu toob koos Eesti Keskkonnaministeeriumiga Eestisse ÜRO korraldatud säästvat veekasutust propageeriva üle-Euroopalise trükireklaamide võistluse “Drop by Drop” (“Piiskhaaval”) tööde põhjal valminud plakatinäituse.

20 finalisti võistlustöödest koostatud väljapanek “Drop by Drop” on kõigile huvilistele vaatamiseks üleval Tallinna Teletorni esimesel korrusel 21. juunist kuni 5. juulini. Seejärel saab näitust näha Pärnus Raehoovis 9.-19. juulini. Eestist liigub näitus edasi Islandile.

ÜRO kuulutas välja üle-Euroopalise trükireklaamide võistluse eesmärgiga leida reklaam(id), mis kannustaks inimesi säästlikult vett kasutama ning mõtlema tarbimisharjumuste üle. Kui inimesed ja tööstus ei muuda veetarbimise harjumusi, elab umbes 15 aasta pärast 50% maakera elanikkonnast veevaestes piirkondades. Juba praegu sureb 5000 inimest päevas puhta joogivee puudumise tõttu.

Konkursile laekus 3500 tööd (sealhulgas 19 Eestist) nii professionaalidelt kui ka asjaarmastajatelt 45 Euroopa riigist.

Taani kroonprints Fredrik andis võitjale, Daniele Gasparile Itaaliast üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu 5000-eurose peapreemia rahvusvahelisel keskkonnapäeval, 5. juunil.

Näitus “Drop by Drop” on osa ÜRO säästva arengu juubelikonverentsi Rio+20 (20.-22. juuni 2012) teavituskampaaniast. Vesi on üks konverentsi seitsmest peateemast.

Konkursi veebileht: http://www.dropbydrop.eu/

Tõstamaa vald kutsub oma elanikke üles lemmikloomi kiibistama

Vastavalt Tõstamaa koerte ja kasside pidamise eeskirjale ja loomatauditõrje seadusele peab loomaomanik tagama oma lemmiklooma identifitseerimise. Selleks peab Tõstamaa vallavalitsus lemmikloomade kohta registrit. Koeraomanik on kohustatud üle kolme kuu vanused koerad vallavalitsuses registreerima! Soovitatav on registreerida ka kassid ja muud lemmikloomad, et võimaldada nende kaduma minemise korral teie kiiret tuvastamist leidja poolt (omaniku andmed on nähtavad Tõstamaa vallavalitsusele ja varjupaikadele).

Lemmiklooma registreerimine:
Kui teie lemmikloom on kiibistatud,siis on võimalik ta ka teil endil registreerida, kasutades selleks riigiportaali eesti.ee otselinki. Llemmikloomaregistrisse sisenemise nupp asub lehe all servas ja sisenemiseks peate te olem riigiportaali sisse logitud. Kui teie lemmikloom ei ole kiibistatud, kuid on mõnel muul viisil tähistatud (tätoveering, plekkmärk), siis peate te lemmiklooma registreerima Tõstamaa vallamajas. Lemmikloomi on võimalik registreerida vallamajas kohapeal või saates registreerimiseks vajalikud andmed e-mailile valdtostamaa.ee või posti teel Sadama tee 2, Tõstamaa alevik.Kui teie lemmikloom ei ole kiibistatud ega muul viisil märgistatud,siis annab teile vallavalitsus oma lemmiklooma märgistamiseks tasuta plekkmärgi. Lemmiklooma on võimalik registreerida vallavalitsuses kohapeal või saates registreerimiseks vajalikud andmed vallavalitsusele e-mailile valdtostamaa.ee või posti teel Sadama tee 2, Tõstamaa alevik.
Plekkmärk on võimalik kätte saada vallamajast või soovi korral toimetatakse see postiga koju.

Lemmiklooma märgistamiseks on teil samuti võimalik oma lemmikloom veterinaari juures kiibistada lasta, mille käigus saab veterinaar teie lemmiklooma kohe ka registreerida (küsige täpsemat informatsiooni kiibistamise kohta veterinaaridelt ja loomakliinikutelt).

 

Rõuge Avatud Noortekeskus kolib suveks ära randa Ideekohvikusse

Kõiki oodatakse randa aega veetma esmaspäevast neljapäevani 12-19, reedel ja laupäeval 12-20!
Ideekohvikus on avatud kööginurk endale ise kohvi ja söögi tegemiseks, kasutada ja laenutada saab rannamänge, lauamänge, rattaid,palle,  rannatarbeid, raamatuid – ajakirju, ristsõnu, värskeid uudiseid ……Ühesõnaga kõike seda, mis ühe suvepäeva mõnusaks teevad! Maailmaga suhtlemiseks arvutid ja WIFI ala!
Rõuge külastaja või kogukonna inimene – enne randa minekut astu läbi Ideekohvikust, võta kaasa meeldivat ajaviidet või tule keset sooja suvepäeva ideekohviku jahedasse varju uudiseid lugema. Kui ilm juhtub olema kole ja vihmane, siis on ideekohvik kinni ja tegutseme noortekas. Kaunist suve!

Loe edasi: Rõuge Avatud Noortekeskus kolib suveks ära randa Ideekohvikusse

Eesti maanteesõidumeistrid selguvad Rõuges

Pilt:Haanja rattaklubi

Tänasest kuni reedeni toimuvad Rõuges Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus. Kavas on nii eliitklassi kui ka juunioride eraldistardist sõit ja grupisõit.
Kuna võistlusel jagatakse rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) reitingupunkte ning võitjad saavad Eesti meistrisärgi kandmise õiguse, on tegemist tähtsa võistlusega, teatas Eesti jalgrattaliit.
Võistlusele on registreerunud kogu Eesti ratturite paremik. Väga huvitavaks tõotab kujuneda meeste eraldistardist sõit, kus kullajahile läheb äsja Šveitsi velotuuril head sõitu teinud Tanel Kangert koos Rein Taaramäe, Jaan Kirsipuu, Rene Mandri ja Gert Jõeäärega. Ägedat võistlust Eesti meistri lipuvärvides särgi nimel on oodata ka grupisõidus.

Võistluspäevadel on liiklus võistluste piirkonnas häiritud, liikluskorralduse muudatustest saab ülevaate Haanja rattaklubi kodulehelt. Võistluse korraldajad paluvad suhtuda võistlejatesse mõistvalt ja lugupidamisega.
Võistluste ajakava: Loe edasi: Eesti maanteesõidumeistrid selguvad Rõuges

Plaanil saab taas heinaniitmises mõõtu võtta

Pühapäeval, 24. juunil toimub Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sel aastal juba XV Käsitsi heinaniitmisvõistlus.

Ajakava:
Kell 12 saab osaleda käsivikatiga niitmise õpitoas. Õpetavad niitmisvõistluse meistrid ja õpivad kõik, kel soovi on.
Kell 13 alustatakse niitmisega. Niitmisvõistluse ajal toimuvad rahvalikud jõukatsumised pealtvaatajatele.
Kell 13.30 saab osa võtta saunavihtade õpitoast.
Kell 15.15 simman-tantsutuba. Esisuss on Kadri Lepasson,tantsime Anu Tauli ja Tarmo Noorma pilli järgi. Tantsutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi-ja töötubade programmi raames, mida toetavad Võrumaa Partnerluskogu, Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Orienteeruvalt kell 16 autasustamine.

Niitmisvõistluse juhend ja info!

Korraldaja: MTÜ Plaani Kotus

Haanja vallas toimub omanäoline jaanipäeva tähistamine

Tuleval reedel, 22. juunil 2012 toimub Haanja vallas Ruusmäel nostalgiline Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek, millele järgneb Haanja valla jaanituli.

Ajakava:
Kell 10-12 OÜ Loydes ja OÜ Meislis linnarahvale sovhoosiaegsed tööd (töösoovist etteteatamine tel +372 516 5728, Sirje),
kell 13-14 Rogosi mõisa õues sovhoosi kokkutuleku osalejate registreerimine,
kell 14 Rogosi mõisa pargis kokkutuleku ametlik osa,
kell 16 lõunasöök, ekskursioonid, jutlemised.

Oodatud on kõik endised Ruusmäe sovhoosi töötajad ja huvilised!
Soovitav eelregistreerimine tel +372 516 5728, Sirje.

Kell 20 Rogosi mõisa pargis Haanja valla jaanituli. Esinevad kohalikud isetegevuslased ja armastatud laulja Voldemar Kuslap, peaesineja Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Rõivastus ajakohane! Päevapilet 7 €.
Avatud on Rogosi mõisa kohvik, ööbimisvõimalus Rogosi Mõisa Külalistemajas (broneerimine tel +372 505 1547, Anneli).

Info: Sirje Pärnapuu tel +372 516 5728.
Toetajad: OÜ Loyde, OÜ Meisli, Haanja Vallavalitsus, OÜ Lilywhite.

Euroteabe vastu tundis Mulgi messil huvi ligi 250 inimest

Hiljutiste Viljandi hansapäevade ajal peetud Mulgi messil oli oma  messiboksiga väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada nii suusõnal kui trükiste näol teavet Euroopa Liidu kohta.

Viljandi maavalitsuse peaukse kõrval asunud ja pisikeste Euroopa Liidu lippudega kaunistatud messitelgist astus kahe päeva jooksul läbi hinnanguliselt kaks ja poolsada inimest, teatab Viljandi maavalitsus.

“Enam tunti huvi lastele ja noortele mõeldud trükiste ning keskkonnateemaliste ja üldinfot sisaldavate materjalide vastu,” ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo. “Samuti pakkusid huvi nii trükised, kus oli ära toodud Euroopa Liidu kaart, kui ka erinevad Euroopa seinakaardid, mida jagasime umbes poolsada.”

Osa messikülalistest olid Katrin Reimo sõnul ühtlasi regulaarsed teabekeskuse külastajad ning nemad tundsid huvi eeskätt just viimasel ajal ilmunud trükiste vastu, kuna varasemad olid enamasti juba olemas.

Euroinfo messitelgis said huvilised ühtlasi proovile panna oma teadmised 17 euroalasse kuuluva Euroopa Liidu riigi euromüntide tundmises. Oli
neidki, kes vastasid pikemalt mõtlemata kõik riigid õigesti, kuid enamikul vastajatest oli siiski mõtlemist ja kaalumist rohkem ning enamasti tuli paari-kolme riigi puhul ka eksimist ette. Eriti suureks “komistuskiviks” osutusid seejuures Slovakkia mündid, sest neil oleva kirja “Slovensko” tõttu peeti neid tihtipeale hoopis Sloveenia müntideks.

Vähemalt poolte õigete vastuste puhul said huvilised endale mälestuseks Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse sümboolikaga meene. “Eesmärk ei olnud ju välja selgitada võitjat, vaid tekitada messikülastajates suuremat huvi Euroopa Liidu ja euroala vastu ning teadvustada inimestele võimalust edaspidi meie teabekeskust külastada,” rääkis Katrin Reimo.