Külauudised

Kabala rahvamajas toimub augusti alguses VII rahvusvaheline kartulitrükifestival

10.-12. augustini toimuva festivali teema on “JÄLG” – jäljed looduses, kultuuris ja meie peades.
Kartulitrükifestival on väike kunstiüritus, mille põhieesmärkideks on arendada ja propageerida kartulitrükki, kui lihtsat ja ökoloogilist graafikatehnikat ja elavdada maapiirkondade kultuurielu.

Festivali raames toimuvad jälje teemalised loengud ja töötoad, kus mõtiskletakse jälgede, nende jätmise ja kulumise üle. Lisaks trükitakse ohtralt kartuliga paberile ja kangale, kasutades selleks erinevaid tavalisi ja tavatuid värve kohupiima- ja siiditrükivärvist tindini.

Festivalile trükkima ja vaatama on oodatud kõik huvilised olenemata soost, rahvusest, haridustasemest ja varasemast kunstikogemusest.
“Võtame vastu 30 osalejat, kes peavad end eelnevalt kodulehel www.printpotato.pri.ee registreerima,” ütles Katri Kuusk. Registreerunud osalejatele on organiseeritud öömaja ja toitlustamine, kuid trükkima ja vaatama on oodatud ka kõik teised, lisas ta.

Loenguid ja töötube viivad läbi järgmised head inimesed: „Kaduvad kultuuri jäljed eesti maastikes“ Valdur Mikita (EST) ja „Kauge ja vaikse heli jälg“ Tuule Kann (EST). Korraldajate sõnul ei ole loengute nimekiri veel täielik ega lõplik ning kavas võib tulla muudatusi.

Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib enda materjale ka kaasa võtta. Olemas on tekstiilivärvid, võta kaasa ka oma rõivaid/kangaid, millele trükkida.
Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite, jälgede ja keskkonnaga.
Festival toimub Kabala Rahvamajas, Kabala alevikus, Türi vallas, Järvamaal. Kabala jääb Imavere-Viljandi maantee äärde, Türilt ca 20 km Viljandi poole. Osalejate käsutuses on rahvamaja koos köögi ja hooviga.
Ööbimine on suures saalis võimlemismattidel, osalejad peavad magamiskoti kaasa võtma. Kes tahab, võib ka telkida.
Üritus on tasuta, osalejad maksavad vaid söögiraha 19 €.
Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald.

Lisainfo www.printpotato.pri.ee
MTÜ Potatoprint – printpotato@gmail.com
Katrin Soomets

Paides toimuval kreisilinnapäeval jätkub lustimist kogu perele

KaunimKoer2011_12 — Kreisilinnapäeval 14 juulil kell 11 toimuvad Paide kultuurikeskuse esisel platsil Paide kauneima koera valimised. See on mitteametlik meelelahutuslik koertenäitus, kus võivad osaleda kõik segaverelised koerad ja tõukoerad, kes on marutaudi vastu vaktsineeritud.

Kreisilinnapäeval on kõik lapsed oodatud Paidesse Lembitu parki laste mänguväljakule mängima. Toimub palju põnevat. Kõigil, kel kodus oma lemmikloom, võtke ka tema kaasa – valime neist välja armsaima. Kreisilinnapäev toimub Paide Lembitu pargis 14. juulil kella 10-16. Sel päeval saavad laste käsutuses olema lisaks mänguväljaku atraktsioonidele ka batuudid. Osaleda saab taaskasutuskarnevali töötoas, kohtuda klouniga ja Kadriorust küll tulnud Miia-Milla-Manda muuseumiga, mängida murumänge, süüa jäätist ja pannkooke. Igaüks, kel ideid ja tahtmisi võib tulla lastemaailma oma tegevusega, mis lapsi võiks köita ja arendada. Lasteala kõrval on selleks päeval tehtud loomaaed, kuhu tuuakse loomi. Kindlasti on seal üks väike hobune, kellega lapsed saavad sõita, kits ja võib-olla veel loomi, kes aitavad muru pügada. Aga tooge kodust kaasa lustima ka oma lemmikloomad – tule ja näita oma koera, kassi, siga või krokodilli! Lemmiklooma tuues hoolitse ka tema ning teiste turvalisuse eest – vajadusel kasuta puuri, rihma või suukorvi ja loomale võta kaasa jooki-sööki.

vabakohvik_2012 — Kreisilinnapäevale oodatakse vabas vormis kohvikuid korraldama ja omatehtud toitu-jooki pakkuma.

Kreisilinnapäeva korraldajad ootavad ka huvilisi, kes oma vabakohviku Paidesse Lembitu parki püsti seavad. Kuna Lembitu pargis kohvikut ei ole, siis teeme selle ise! Igaüks on oodatud pakkuma omatehtud kohvi, morssi, kooke, võileibu, vahvleid, pannkooke või mida iganes suupärast. Kas raha eest või niisama, täitsa oma asi. Kohvikus võib istuda laudade taga, lebada murul või tsillida võrkkiikedes. Võibolla saab isegi grillida. Lisaks on meil P.A.I.-kohvik. See on koht, kus saab süüa ja juua teenitud P.A.I.de eest. Nii saab toetada kõiki neid, kes on vabatahtlikena aidanud kaasa sel päeval peo korraldamisel või muul ajal kogukonna heaks vabatahtlikuna tööd teinud.

Vabakohviku korraldajal on oluline heade tavade järgimine: toit peab olema värske, valmistatud toidukõlbulikust toorainest, toidu pakkuja terve jne.

Vabakohviku püstipanekus või mistahes oma idee või tegevusega väljatulemiseks anna palun teada kas meiliaadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 53 56 46 23.

Maive Premet
Paide kogukonnakeskus

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Juulis algab teavitusprojekt rahvusvahelisest sundrändest

Alates 1. juulist alustas Eesti Inimõiguste Keskus teavitusprojekti “Rahvusvahelise sundrände suhtes teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas” läbiviimist. Projekt kestab kuni 30. juunini 2013 ja seda kaasrahastab Euroopa Liitu Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Projekti vältel toimub palju erinevaid tegevusi – näiteks pühendatakse üks päev suvisest Tartu Armastusfilmide Festivalist tARTuFF migratsiooni teemadele, samuti on selleaastane PÖFFi inimõiguste eriprogramm samal teemal. Ajakirjanikele korraldatakse õppereis, kus nad saavad ülevaate lisaks Eestis sundrände valdkonnas toimuvast kui ka võrdlusmomendi teise riigiga. Ühtlasi korraldatakse ajakirjanikele kaks rahvusvahelist seminari, kus esinevad näiteks Belsat TV, aga ka ECRE esindaja.

Jaanuarist kuni juunini 2013. aastal toimub Postimehes igakuine online väitlus sundrände ja inimkaubanduse teemadel. Kevadel toimub ka suurem üleriigiline teavituskampaania.

Pagulaste ja varjupaigataotlejatega seotud loeng lisatakse nelja ülikooli õppekavva vabaainena, mille eest on võimalik teenida 6 EAP’d.

Täpsemad tegevused lisatakse projekti alguseks inimõiguste keskuse kodulehele.

Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kohtus vabaühenduste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks korruptsiooniennetuses.

27.06 aset leidnud kohtumise käigus arutleti, kuidas saaks kodanikuühiskond senisest tõhusamalt ühiskondlikel arengutel silma peal hoida ja oma seisukohti koordineeritumalt väljendada. Arutleti ka kodanikuhariduse teemadel ja käsitleti ühiskonna läbipaistvuse ning aususega seotud küsimusi üldisemalt. Näiteks leidsid osalejad, et probleemid püsivad jätkuvalt kohalikes omavalitsustes, kus tuleks senisest enam tähelepanu pöörata valimiskampaaniate läbiviimisele. Pikemalt peatuti ka kodanikuühiskonna enda eetiliste standardite tugevdamisel ning leiti, et kodanikuühiskonna eetikakoodeksi juurde oleks tarvis luua seletav-kommenteeriv täiendus, mis aitaks lahti mõtestada koodeksis sisalduvaid põhimõtteid. Loe edasi: Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Maidla mõis avab veinikeldri

Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Parimad päästjad töötavad Viljandis

Viljandi päästjad said reedel lõppenud kutsemeisterlikkuse võistlusel «Eliitkomando 2012» esimese koha. Eelmise aasta võitjad Kuressaarest jäid teiseks.

Peakorraldaja Tarmo Terepi sõnul käis esikoha nimel tihe rebimine võistluse lõpuni. «Viljandi võitis kõigest 18 sekundiga,» täpsustas ta. Terepi hinnangul oli Viljandi meeste võidus oma osa nii meisterlikkusel kui õnnel.

Viljandi päästekomando operatiivkorrapidaja Rainis Liir ütles pärast autasustamist, et võistkonna rõõm oli piiritu. «Pisar tuleb lausa silma,» tunnistas ta võidujoovastuses ja lisas naerdes, et vanajumal on ilmselt mulk. Liir tõdes siiski, et võit tuli tänu raskele tööle. Loe edasi: Parimad päästjad töötavad Viljandis

Assamalla saab külakivi

Täna avatakse Assamallas külakivi, ühtlasi tähistatakse 770 aasta möödumist Assamalla esmamainimisest.

Korraldajad ootavad keskpäeval algavale üritusele, kus esinevad kohalikud taidlejad ning külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endisi ja praegusi elanikke, kellel palutakse kaasa võtta piknikukorv, hea tuju ja võimalusel ka vanu fotosid.

Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

pärl1 — Tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Kunstiajalugu läbi fotolavastuste

Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali.

Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi.

Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga. Loe edasi: Kunstiajalugu läbi fotolavastuste

Äksis peetakse homme XX kihelkonnapäeva

Homme laupäeval Tabivere vallas Äksis toimuval XX kihelkonnapäeval võisteldakse esmakordselt kiikumises “Äksi võll”, samuti kiiruse ja lõnga kerimises. Sündmuse lõpus mängib Komöödiateater Andrus Kivirähki näidentit “Meri ja Orav”.

Jõgeva-Tartu maantee ääres Äksi Andrease kiriku ja Äksi motelli ümbruses toimuval kihelkonnapäeval on seni populaarseim spordisündmus olnud kiviviskevõistlus “Äksi äss”, mille korraldamisidee algatas tuntud ühiskonnategelane ja spordimees Ants Paju. Idee tuli sellest, et Saadjärve ääres võistles koos vendadega kiviviskamises ka Kalevipoeg ja teenis parima tulemusega välja kuningaks saamise.

Juubelinumbriga kihelkonnapäeval korraldatakse aga esmakordselt kaks võistlust. “Leader-rahade toetusel muretsetud külaliik võimaldab läbi viia kiikumisvõistlust “Äksi võll”,” ütles üks korraldajaid Tarmo Raudsepp. “Äksis asuv villababrik võimaldab aga osalejatel proovida kiirust ja osavust lõnga vihust kerra kerimisel.” Äksi motelli koostööpartner Vudila mängumaa toob kohale lastele batuudi.

Kihelkonnapäeval esinevad paikkonna isetegevuslased. Õhtutundidel etendab Komöödiateater Andrus Kivirähki näidendit “Meri ja Orav”, kus peaosades on Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

20 aastat tagasi tekkis idee Äksi kihelkonnapäeva korraldamiseks kohalikul elanikul ja kultuurielu edendajal Aune Sepal ja taasiseseisvunud Eesti ühtedel esimestel ettevõtjatel Kalev ja Marje Raudseppal, kes on turismiettevõtte Äksi motell rajajad. Omaaegsest tippjalgratturist ja tuntud jalgrattatreenerist pereisa ja usin pereema löövad organiseermisel kaasa nüüdki, kuid suurema vaeva nägemise au on nad üle andnud ettevõtlikele poegadele Tarmo ja Priit Raudsepale

Kihelkonnapäev algab Äksis kell 12.

Jaan Lukas

Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Caspar Austa Rakke rajal 2011. Foto: Jaanus Ree

Eeloleval pühapäeval, 8. juulil antakse start Samsung Estonian Cuprattamaratonide sarja neljandale etapile Fuji Rakke Rattamaratonile. Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgeva 59-kilomeetrise põhisõidu start antakse Rakke Linnamäe staadionil pühapäeval kell 12:00. Gutta lastesõidud algavad sealsamas kell 12:10 ning 37 kilomeetri pikkusele AXA poolmaratonile lähetatakse osalejad kell 13:00. Gutta lastesõitudes osalemine on kõigile lastele tasuta.

Fuji Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on rajale võrreldes varasemate aastatega lisatud rajameistri poolt ka mitmeid täiesti uusi lõike. “Kokku ootab põhisõidu trassil võistlejaid neli joogipunkti ning lisaks üllatuspunkt Emumäel, mis on mõeldud eelkõige nendele osalejatele, kelle jaoks ei ole esmatähtis mitte niivõrd raja läbimise kiirus, kui rõõm ja nauding üheskoos looduses rattaga liikumisest,” ütles Eilo.

Raja raskeim osa jääb 18-27 kilomeetri vahele kui ratturid jõuavad Emumäele. Premium7 vahefiniš, kus võistluse neli liidrit teenivad preemiapunkte asub raja 22. kilomeetril ning Everesti kiirenduslõik, kus fikseeritakse 800-meetrisel rajalõigul kõigi osalejate läbimise aeg, algab kolm kilomeetrit pärast seda. Raja 49-ndal kilomeetril ootab rattureid veetakistus. Loe edasi: Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Virumaa suurim fotokonkurss „Ilus oled, Virumaa!“

Foto: Triin Õim — Foto eelmise aasta konkursilt, autoriks Triin Õim

Juba teist korda korraldavad Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja Jõhvi Kontserdimaja (JKM) Virumaale ja siinsetele inimestele pühendatud fotokonkursi. Algatuse eesmärgiks on propageerida Virumaa ilu ja selle omanäolist rolli Eesti riigi elus. Seega on suvel Virumaad avastama tulles kindlasti vaja kaasa võtta fotoaparaat!

Konkursile esitatud pildid peavad olema tehtud konkursi perioodil 20. veebruar – 1. november 2012 Ida- või Lääne-Virumaal ning teemadeks on sellel korral:

* Põnev ja sündmusterikas Virumaa – reportaažfotod;
* Kontrastiderikas Virumaa –Virumaa omanäolisust kajastavad fotod;
* Virumaa inimesed – portreefoto kategooria, kus piltide juurde on oodatud ka lühilood pildistatud inimestest;
* Virumaa on imeline – loodusfotod, mis toovad esile Virumaa ilu ja mitmekesisust.

Konkursi žüriisse kuuluvad: Evelin Ilves, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, Jõhvi Kontserdimaja direktor Piia Tamm, disainer ja fotograaf Oliver Oberg, fotograaf Matti Kämärä ning üks 2011. aasta konkursi võitjatest, fotograaf Karel Kravik. Žürii esimeheks on Kaupo Kikkas.

Eelmise aasta fotod ja täpsem info konkursi kohta: http://www.vkgsoojus.ee/konkurss/tutvustus

Ruhnus on tulemas suvelaat

Aeg on sealmaal, et saab hakata tegema ettevalmistusi üheteistkümnendat korda toimuva suvelaada jaoks. Aset leiab see 14. juulil, algusega kell 11. Kohalikud teavad, millega laadal kaubeldakse.

Teistele huvilistele teadmiseks, et Ruhnu suvelaadal kaubeldakse omavalmistatud suveniiridega, toitudega, käsitööga ja muu sellisega. Näiteks naela otsa torgatud parmudega spekuleerimine ei ole midagi erilist. Sellel aastal esineb laadal rahvatantsugrupp Riikarid Järvamaalt.

Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

Tänasest käivitas võrguettevõtja Elektrilevi teenuse, millega hakkab kliente elektririkkest ja selle eeldatavast lõpuajast mobiilisõnumiga teavitama. Uus teavitusviis laieneb ligikaudu 330 000 Elektrilevi kodukliendile üle Eesti. Teenuse piirkonnast jääb esialgu välja Tallinn, kus keerulisema elektrivõrgu tõttu plaanitakse lahendus välja arendada järgmises etapis.

„SMS-teavitus on klientidele igapäevaselt mugav, kuid eriti suurt abi näeme sellest tormiolukordades. Siis on rikketelefon ülekoormatud ja inimesed ootavad infot oluliselt kiiremini, kui seda seni pakkuda oleme suutnud,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere. Loe edasi: Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

7 linna muusika 2012 alustab

Täna alustav festival “7 linna muusika” ühendab põnevate kontsertide abil Ida-Virumaa ühtseks kultuuriliseks tervikuks. 14. korda toimuv festival viib kuulajad põnevatele maastikele nii muusikalises kui ka geograafilises mõttes.

Algsest ideest korraldada 7 kontserti seitsmel järjestikusel päeval seitsmes Ida-Virumaa linnas on tänu koostööle kohalike omavalitsustega arenenud palju mahukam festival. Tänavu tuuakse kuulajateni 17 suvist kontserti Ida-Virumaa linnades ning looduskaunites paikades. Festivali peakorraldaja, Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul on just koostöö kohalike omavalitsustega viimastel aastatel olnud “7 linna muusika” peamiseks käivitavaks jõuks. Loe edasi: 7 linna muusika 2012 alustab

Filatelistlik näitus Haapsalus

Järgmisel reedel, 13. juulil kell 11 avatakse Haapsalus filatelistlik näitus ESTONIA 2012. Näitus leiab aset Eesti Raudteemuuseumis ja on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale. Näitus toimub koostöös Eesti Raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.

Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, Olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki. Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on kasutusel eritempel. Näitus toimub aadressil Haapsalu raudteejaam, Raudtee 2.

Seeniortantsu suvekool

1. ja 2. augustil toimub seeniortantsu suvekool Pikakannul, kuhu oodatakse seeniortantsu juhendajaid küladest ja valdadest, et õppida uusi liikumis- ja toolitantse. Igasugune tants annab eakatele inimestele elurõõmsuse ja toetab nende head tervist. Suvekoolist osavõtnud saavad tantse edasi õpetada oma
kodukohas.

Täpsem info: Astrid Hurt vppk@hot.ee 53933109

Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.

Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell 11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Jätkub vägikaikavedu Pikakannu kooli ümber

Pikakannu pärimuskooli eestvedajaks on Ave Tamra. Foto: FB

13. juulil algusega kell 16.00 toimuvad Võrumaal Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Lasva Vallavolikogu andis pärast Pikakannu Põhikooli sulgemise otsust garantii, et kinnistu koos ajaloolise koolihoonega antakse rendile sealsamas juba 12 aastat tegutsenud MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng. Nüüd soovib Lasva vald tühistada oma rendile andmise garantii otsuse.

Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.

Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.

Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

mahetoit1 — Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused

Neljapäeval ja reedel, 5. ja 6. juulil peetakse Viljandis kahed üleriigilised tuletõrjevõistlused, mille käigus selgitatakse välja Eesti meister tuletõrjespordis ning parimate kutseoskustega päästekomando ehk Eliitkomando 2012.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.

Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Loe edasi: Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused

Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

7. – 20. juulini astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige klassikalist muusikat – teiste seas näiteks Siiri Sisask ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Loe edasi: Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival