Mälestuspinki Haapsalus on võimalik tellida Haapsalu linnavalitsusest.
Pingi hind on 200€ ning see sisaldab avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipinki koos graveeritud tahvliga. Pink paigaldatakse isiku poolt soovitud asukohta vähemalt viieks aastaks.
Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja heakorra eest.
Lisainfo:
Tõnu Parbus
Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
53000042
tonu.parbus@haapsalulv.ee
14.-20. augustini mängitakse Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu lavastust „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”. 
Teatrikunstniku Kristiina Põllu ja looduse koostöös on Raadile valminud looduskaunis koht. Muidu kõleda ja tühja lennuvälja üks kaponiir on saanud täiesti uue näo. Sinna on kerkinud Kristiina Põllu idee järgi väga erakordne etenduspaik. Koostöös loodusega on tehtud mahajäetud paika looduskaunis koht. Seal voolab vesi, kasvab muru, laulavad linnud. Lisaks on sellese omapärasesse naiste külla kerkinud ka savikrohvitud saunake ning okstest ning samblast ehitatud onnid nii maa peale kui ka puu otsa. Kõik on naturaalne.
Raadi lennuväli on aastakümnete jooksul läbi elanud väga erinevaid ja enamasti raskeid perioode. Alles hiljuti tegeleti seal veel aastatega tekitatud lennundussaaste eemaldamisega. Nõukogude Liidu võimu ajal aeti ära sealt kõik tsiviilisikud, lõhuti majad, kuna lennuvälja laiendati kokku ligi 750 hektarile. Anto Raukas raamatus „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” avaldab lootust, et nüüd, kui vana lennuvälja maad on enamasti jõudnud taas vanade omanike valdusesse, kerkib sinna tulevikus kaunis linnaosa. See ei pruugigi vaid unistuseks jääda. Praeguseks on seal üks kaunis naiste külake, kus tegutsevad seitse vapustavat naist – Ragne Pekarev, Maria Soomets, Malle Pärn, Katrin Pärn, Piret Simson, Kristel Leesmend, Maarja Jakobson ja viis meeletut meest – Madis Kalmet, Evald Aavik, Robert Annus, Helgur Rosenthal ja Janek Joost.
Lavastaja Ivar Põllu, muusika Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu.
Lavastus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös.
Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa ja Aadu Jõgiaasa kirjutatud raamat „Leegitseval piiril” käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.
Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu
kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.
Raamatu esitlus toimub 20. augustil 2012.a. kell 14:00 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.
Peipsi koostöö keskus korraldab juba seitsmendat korda piiriülest koostööd käsitleva suvekooli, mille teemaks sel aastal on piirialade areng haridus-, keskkonna- ja kohaliku ettevõtluse koostöö kaudu.
Suvekool toimub 13.-17. augustil Tartus koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi 25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.
Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenesi-Murmanski (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid-probleemvaldkondi.
Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus- jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.
Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.
Projekti toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu, välisministeeriumi arengukoostöö programm ja hasartmängumaksu nõukogu
Pühapäeval, 19. augustil kell 12 avatakse Põlvamaal Ihamaru külas ajaloolise Postitee tunnusfiguur “Rändaja”.
“Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp. Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autoriks on kunstnik Mati Karmin.
“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin pressiteates, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.
Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.
“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.
Kork usub, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.
“Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga,” lisas Kork.
“Rändaja” kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.
Kala om? Suvine järv 2000 m kõrgusel. Slovakkia, Kõrg-Tatrad. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Mõnusate Mõtete mess läks kenasti korda, osales 26 ühendust ja ilm püsis ilus. Messi ajal toimusid teematoad, milles kirjapandust koostati Mõnusate Mõtete memorandum, mis saadeti osalenud seltsidele, kohalikku ajakirjandusse ning riputati kodulehele. Kokku sai soovitusi, mõtteid ja väärtusi noortest vallajuhtideni lugemiseks. Memorandumisse pandud mõtteid võivad kõik lugeda, edasi mõtelda ja hea eesmärgi nimel jagada.
Mõnusate Mõtete memorandumit loe siit: www.juula.ee
Mõnusate Mõtete Mess on vabaühenduste kokkutulek, mis toimus Tabivere valla 8. Küladepäeva ajal 4. Augustil 2012 Juula külaplatsil. Eesmärgiks oli tuua häid mõtteid ja positiivseid näiteid juurde Jõgevamaa küladesse, tutvustada üksteisele oma tegemisi ning näidata oma tooteid ja teenuseid.
Täna, 12. augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mille 48 kilomeetri pikkune distants sõideti Jõgevalt Tartusse. Finišiheitluses jäid peale Poola rulluisutajad – esikoha võitis Chojnacki Bartosz, teine koht läks Baran Wojciech’ile ning kolmanda koha saavutas Tartu Inline Team liige Vahur Valvas. Parima naisena jõudis esimesena finišisse ka eelmisel aastal esikoha saavutanud ukrainlanna Anna Pletenetska.
Finišiheitluses peale jäänud Chojnacki Bartoszile oli see esimene SEB Tartu Rulluisumaratoni võit ning ta on tulemusega väga rahul: „Eelmisel aastal olin seitsmes ja seekord parim! Võistlus oli tegelikult raskem, kui ma arvasin – viimased 5 km olid eriti rasked, kuid ma tahtsin seda võitu,“ sõnas Bartosz. „Kutsun kõiki teisi samuti üles tulema Tartusse rulluisutama, sest võistlus ning võistlusrada on väga põnevad.“
Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni kaksikvõit läks Poola
Kahe nädala pärast, 23.–25. augustil leiab aset agentuuri Corelli Music suvelõpufestival „Tallinna tornid“, kus eri ajastutest pärit tornides kõlab vastav muusika. Festival avatakse kontserdiga Tallinna Teletorni 21. korrusel, 170 meetri kõrgusel.
Avakontsert Tallinna Teletornis on ühtlasi ainus „Tallinna tornide“ kontsert, kuhu pääsemiseks tuleb lunastada pilet. Teised festivali kontserdid on tasuta, mitmed neist eelregistreerimisega piiratud mahutavusega kontserdipaikade tõttu. Eelregistreerimine algas Corelli sõpradele ja Corelli Metseenide Klubi liikmetele, kuid on nüüd avatud kõigile soovijatele. Kontsert Radisson Blu hotell Tallinnas ongi juba broneeritud ning mitmed teisedki kontserdipaigad iga hetk täitumas.
Eri ajastute ja stiilide muusika kaudu linna „kilukarbisiluetti“ ja ajalugu tutvustav festival „Tallinna tornid“ toimus esimest korda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames, olles üks augustikuu programmi tähtsündmusi ning saades publiku sooja vastuvõtu osaliseks. „Tallinna tornid“ on üks väheseid spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aasta puhul alustanud projekte, mis on juba jätkufestivalini jõudnud. Festivali „Tallinna tornid“ idee autor on agentuuri Corelli Music produtsent Birgit Kraas.
Suvi on tänavu olnud nii vihmane, et isegi vanemad inimeste jaoks on see tavatu. Mäletan oma lapsepõlvest vaid üht sellist suve – see oli suvi, kui kõik mu suvekleidid uhiuutena lastele pärandusid, muidu olid nad ikka puude otsas ronimisest kolmnurkseid paranduskohti täis.
Vihma on tõesti tulnud otsatult. Kuid on olnud ka põualeitsakut, alalõpmata põrkavad kokku hiigelsuured sooja ja külma õhu massid ja käristavad taevast kõue.
See on olnud ka suvi, mis pakub kõige imelisemaid vaatepilte säravast päikesest, punasest äikesest, vikerkaaresildest ja vesipükstest.
Põnev on vaadata, kuidas tormituuled keerutavad taevavõlvil kokku kõuealasi. See on hiigelkõrge pilv, mis äkki suvetaevasse valgete pilvenupsukeste vahele tekib, enamasti vahtvalge ja hirmuäratav, siis äkki tõuseb kohutav tuul, mis vajutab maani sünksinised pilved, neist ripub keerlevaid pilvelonte, mis aegajalt vesipüksina maale ulatuvad ja kõike endasse imedes oksad ja heinapebred tantsima paneb. Mõnikord keerutatakse kaasa terve puu, lapsevanker või majakatuski. Tõsi, sel aastal on purustavaid keeristorme olnud siiski vähe.
Aga sest sünksinisest kõrgest kõuepilvest vaatab vahel välja Kõuetaat ise. Nii oli ka paar nädalat tagasi Tartus, õhtu eel, kui lillepeenraid kastsin. Äkki oli õhtutaevas kõrge sinine pilv, mille alasist kasvasid päikesekumas välja punased sarved. Sel sarvikul olid isegi silmad ja suu. Pikk pahem käsi sirutas end Rakvere suunas, kuhu Euroopa äikesekaart oli lubanud ööks suurt äikesetormi. Ilus oli kõuejumal ja õige ka tema sõnum, Pandiveres läks öösel kõvaks mölluks. Loe edasi: Kõuejumala näpuviibutus
11. augustil, päev enne SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni toimus Tartus Salvesti logistikakeskuse juures hoogne 2. Tartu Rulluisusprint, mille võitis valitsev Eesti meister 500 m rulluisusprindis Mart Markus (Albe Team/Bont). Teisele kohale kiirendas ennast Jaan Saks Rullibaasi meeskonnast ning auhinnalise kolmanda koha sai Kert Keskpaik Albe Team/Bont meeskonnast. Naiste arvestuse parim oli ukrainlanna Anna Muzyka. Parim eestlanna oli teise koha saavutanud Enel Kõrva.
„Tänane võit teeb igati rõõmu, eriti kuna konkurents oli tihe!“ sõnas tänane parim sprinter Markus. Homme lubab ta aga endast taas parima anda: „Mul on kindlasti hea meel, kui keegi meie meeskonnast võidab. Kui finišis on teravat jalga vaja, siis seda mul kindlasti on,“ lisab Markus. Tänase päeva teine mees Jaan Saks tõdes samuti, et konkurents oli tihe:„Kõige tähtsam oli hea start saada ja nii ka läks! Homme plaanin kindlasti endast parima anda ja eks vaatame, mis päev toob,“ sõnas Saks.
Eile juba kuuendat aastat järjest toimunud SEB Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud pakkusid rõõmsaid elamusi enam kui 300-le lapsele ning andsid võimaluse rajal särada just kõige pisematel rulluisutajatel.
Enne sõitu oli 8-aastane Eliise ootusärevuses: “Kui lähen rajale, siis mõtlen, et võiks tulla hästi välja. Ja täna sõitma minnes mõtlen ma, et ma ei kukuks mitte ühtegi korda maha!”. Sama vana Greete-Lisette kutsub kõiki lapsi Klubi Tartu Maraton üritustest osa võtma: “Tegelikult on see väga lahe, kõik saavad medali ja kingitused!”
Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudel särasid kõige väiksemad
Järgmisel esmaspäeval, 20. augustil kell 18:00 toimub Obinitsa Seto Seltsimaja puukuuris kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” kordusetendus. Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja
teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat.
Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.
Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.
Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.
Kahe liidri finišiheitlus oli äärmiselt tasavägine. Finišisirgele tulid liidrid Austa vedamisel koos. Lõpumeetritel tõusis koduradadel pedaalinud Pütsep Austa kõrvale ning oli kohtunikekogu otsusega finišijoonel siiski esimene.
Loe edasi: Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa
Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.
Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.
Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.
Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.
Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee
Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lääne-Virumaal taaselustub külalaatade tava. Kohalikud laadad on muutunud kogukonna jaoks tähtsateks üritusteks ja koguvad tuntust ka väljaspool. Loe edasi: Külalaadad koguvad elujõudu
11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis
rukkimaarjapäeva.
Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.
«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.
Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Loe edasi: Rukkimaarjapäev
Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.
Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust
Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.
„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.
Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest
Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.
Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.
Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.
„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas
Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd, kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.
Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.
Eesti hobusekasvatajate seltsi korraldatud Eesti hobuse päeva raames peeti eile Karujärvel maha Saaremaa esimene kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”, täna jätkub üritus noorhobuste üleriigiliste jõudluskatsetega.
Kestvusratsutamisel on ühtaegu olulised nii distantsi läbimise kiirus kui ka hobuste heaolu. Pauside ajal ja võistluse lõppedes mõõdetakse loomade pulssi, mis ei tohi ületada kindlaks määratud arvu.
20. augustil kell 16 toimub Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus Eesti Vabariigi 21. taasiseseisvuspäeva kontsert. Esineb kammerkoor Maarja, dirigent Ester Liblik. Häid mõtteid ja soove jagab Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola.
Kontsert on kõigile tasuta!
