Rõuge otsib iseloomulikku ruutmeetrit!

Rõuge rahvamaja kuulutab välja fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar lapselast Rõuge kooli saatva vanaema põsel, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.
Võisteldakse kahes vanuseastmes:
· lapsed kuni 16-aastased k.a.
· 17-aastased ja vanemad.

Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.
Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest.
Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.
Fotokonkurss kestab 01.sept. – 30.nov. 2012
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Arengukeskus Avitus käivitab septembris 2012 koolitusprogrammi „Terve mina – terve pere“, mis keskendub depressiooni ennetamisele ja leevendamisele ning vanemahariduse pakkumisele eesmärgiga leevendada vanemate stressi ja pakkuda teadmisi tervete ja toimetulevate laste kasvatamiseks. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital summas 44 763 EURi.

Projekti käigus tehakse koostööd avaliku sektoriga, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kohalikele elanikele suureneks. Partneriteks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Keila, Viimsi ja Valga kohalikud omavalitsused, Viimsi ja Püünsi kool.

Vastavalt 2006 aastal läbi viidud Eesti Terviseuuringu andmetele oli viimase kuu jooksul depressiooni esinenud 9% eesti inimestest. Depressiooniga seostub peale halva enesetunde ka halvem sotsiaalne toimimine – see on seotud pea kõigi olulisemate sotsiaalprobleemidega, sealhulgas töötus, kodutus, alkoholitarbimine, narkomaania, perevägivald, vaesus, suitsiidid jne. Psüühika- ja käitumishäired on püsiva töövõimetuse tekkimise otsese põhjusena Eestis teisel kohal.
Loe edasi: Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Võrumaal alustab esimene erakool

Foto: pikapk.edu.ee

3. septembril kell 10 toimub ava-aktus Võrumaa esimeses erakoolis Pikakannul, kus kooliteed alustab 20 last.

Tegemist on esimese omataolise, ehk siis kogukonnakooliga Eestis, kus pakutakse lastele turvalist ja sõbralikku keskkonda, kus hinnatakse väärtuskasvatust ja kogukonnatunnet. Kogu koolipäev, nii õppe-kui huvitegevused on lõimitud pärimuskultuuriga. Traditsioonilisele muusika-ja pilliõppele lisaks kõneldakse võru keelt, uuritakse kodulugu, tehakse teatrit, tutvutakse traditsiooniliste maatöödega ja peetakse rahvakalendri tähtpäevi.

Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskuses tegutseb lisaks 6-klassilisele koolile ka 8 lapsega lastehoid ning huvikool.

Kuigi juriidiliselt on tegemist erakooli seaduse alusel tegutseva kooliga, oli selle asutamise põhiliseks ajendiks pakkuda kodulähedast põhi-ja huviharidusteenust oma kogukonna lastele ning hoida seeläbi üht kaunist Eestimaa nurgakest elus. Kohalik omavalitsus toetab kooli, makstes vallas elavate ja koolis käivate laste pealt poole Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud pearahast. Ülejäänud raha tuleb leida lastevanemate ning annetajate abiga.

Lisainfo:
Ave Tamra
Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee

Avatakse Karula Kaugtöökeskuse ruumid

7. septembril kell 14.00 toimub Karula Kaugtöökeskuse ruumide avamine. Karula Kaugtöökeskus on rajatud kodanikualgatuse korras MTÜ Karula Kaugtöökeskus poolt ning selle ruumide renoveerimist ja mööbli ja seadmete soetamist toetas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu LEADER programm
meetme “Kogukonnaalgatused ja koostöö” raames. Ruumid asuvad Lüllemäe põhikooli hoones.

Kaugtöökeskuses on 6 töökohta, mis on ka juba kasutajad leidnud.

Pille Tomson
MTÜ Karula Kaugtöökeskus liige

Setomaa kõige suurem põhikool on Meremäel

3. septembril kell 10.00 saavad avaaktusel aabitsad kätte kooli suurim klass. Esimeses klassis hakkab õppima kaheksa last. Kokku õpib Meremäe koolis sellel õppeaastal 47 õpilast.

Koolis on olemas kvalifikatsiooniga õpetajad. Meesõpetajate ridu täiendab sellest aastast Viktor Aleksejev, kes hakkab õpetama vene keelt. Lisaks traditsioonilistele ja setokultuuri huviringidele alustatakse juba septembrist uute põnevate tegevustega. Judoring, mida hakkab juhendama noortekeskuse praktikant-vabatahtlik Katja Becker Saksamaalt ning robootikaringi juhendajaks on Mainer Järvelill.

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Loe edasi: Sügistalgud ootavad talgulisi

Mart Saare 130. sünniaastapäeva tähistatakse püsinäituse ja kontsertidega

28.-30. septembrini 2012 tähistatakse helilooja Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontsertidega Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning helilooja majamuuseumis Hüpassaares avatakse uus püsinäitus.

Eesti Kontserdi korraldatav esinemiste sari kulmineerub 30. septembril ühislaulmisega helilooja kodupaigas Hüpassaares. Kontsertidel esinevad Estonia Seltsi segakoor, segakoor Huik!, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Kristel Aer orelil (Tallinnas), Kadri-Ann Sumera klaveril (Tartus ja Viljandis). Dirigendid on Heli Jürgenson, Kaspar Mänd ja Triin Koch. Esitamisele tulevad koorilaulud ja instrumentaalsed väikevormid. Mart Saare kirju loevad ette Tallinna Linnateatri näitlejad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Tallinnas ja Tartus algab kl 18 Tiia Järgi vestlusring Mart Saare elust ja loomingust.

Esinemised
R 28. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis
L 29. septembril kell 19 Tartu ülikooli aulas
P 30. septembril kell 13 Viljandi kultuurimajas
P 30. septembril kell 15 suur ühislaulmine Hüpassaares

Samuti korraldab Eesti Kooriühing 25. novembril kell 15 Estonia kontserdisaalis ligi kahekümne koori osavõtul piduliku kontserdi.
Loe edasi: Mart Saare 130. sünniaastapäeva tähistatakse püsinäituse ja kontsertidega

Viru malevat asub juhtima major Marek Laanisto

Alates 1. septembrist asub Kaitseliidu Viru maleva pealikuna ametisse Pärnumaa maleva staabiülem major Marek Laanisto. Seni Viru malevat juhtinud kapten Rein Luhaväli suundub tööle erasektorisse ja jääb edaspidi kodumalevas tegutsema vabatahtliku kaitseliitlasena.

Neljapäeval, 30. septembril toimus Viru maleva staabis pidulik maleva üleandmine kapten Rein Luhavälilt major Marek Laanistole. Uus ülem asub ametisse 1. septembrist. „Otsus ei tule minu peast, otsus tuli Kaitseliidu ülema peas ja Kaitseväe juhataja sulest“ selgitas seni Pärnumaa malevas staabiülemana töötanud major Laanisto. „Sõjaväelaste elukutse on selline, et tihtipeale sa võid nõustuda ja võid mitte nõustuda, aga sa pead täitma käsku,“ selgitas tänini Rakverest pea kahesaja kilomeetri kaugusel teeninud ovitser.

Major Laanisto seab ametisse asudes esmaselt eesmärkideks personali, kinnisvara, relvastuse ja infrastruktuuriga tegelemise. „Tänasel päeval seis on selline, et maleva staabi personaliga hakkan tugevasti tegelema. Ma tahaksin, et ametikohad täituksid, mis täitmata ja luua selle kollektiivi sellise, et me kõik tööd suudaksime ära teha,“ sõnas Laanisto.

„Lisaks sellele kindlasti pööran tähelepanu kinnisvarale. sõnas kõik Kevadtormid maastikul veetnud Laanisto. Kindlasti riskianalüüsist tulenevale relvastusele, mis on väga tõsine asi ja millesse tuleb väga tõsiselt suhtuda, kogu infrastruktuur ja seda kasutavad inimesed.“
Loe edasi: Viru malevat asub juhtima major Marek Laanisto

Võrumaal toimuvad rahvalaulu kursused

5-6. oktoobril ja 2-3 novembril 2012 toimuvad Võrumaal rahvalaulu kursused. Kursuse sihtrühmaks on folkloorirühmades osalejad, ringi- ja rühmajuhid, õpetajad, tantsijad, muusikud jt oma laulu huvilised mehed ning naised. Täpne toimumiskoht on veel selgumisel. Kursust õpetab ja juhendab Celia Roose.

Koolituse eesmärgiks on õppida tundma ja laulma oma kandi traditsioonilisi rahvalaule, leida endale oma isikupärane ja sobiv lauluvaramu. Rahvalaulu koolitus on abiks 2013. aasta rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica osalemisel.

Registreerimine: http://www.folkloorinoukogu.ee/Vorumaa_rahvalaulu_kursus_793.htm

Kursusel osalemine tasuta! Toetab Eesti Kultuurkapital.

Sännas avatakse taas noortetuba

Sänna noortetuba on avatud alates 3. septembrist esmaspäevast kuni reedeni kell 16-20. Noortetuba tegutseb nii raamatukogu ruumides (lauamängud, arvutid jne) kui ka noortetoas (piljard, koroona jne). Abiks, toeks ja muidu rõõmuks on Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Portugalist.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi Noor) või kultuurimois@kultuuritehas.ee

Võrus algab kooliaasta pannkoogipeoga

Esmaspäeval, 3. septembril algusega kell 13 toimub Kesklinna pargis esimese koolipäeva puhul pannkoogipidu. Tegu on pika traditsiooniga üritusega, kus Võru Naisteklubi eestvedamisel ja teiste organisatsioonide abiga küpsetatakse lastele tasuta pannkooke.

Üles on seatud erinevad töötoad. Lastel on võimalus saada vahva näomaaling või uhke punupats, meisterdada endale helkur, osaleda liiklusteemalistes mängudes või jalgratta teatevõistlusel. Lisaks demonstreerib Kuperjanovi jalaväepataljon oma lahingutehnikat. Meeleolu loovad Võru tantsu- ja
laululapsed ning noored pillimehed.

Üritus on kõigile tasuta!

Üritust toetavad: Kohalik Omaalgatuse Programm, Võru linn ja Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013, Hawaii Express, Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

Lisainfo:
Liis Tillmann, tel 521 1398

Esimesel koolipäeval on Võrus bussisõit tasuta

Võru linnavalitsus võimaldab esmaspäeval, 3. septembril Võru linna läbivatel maakonnaliinidel tasuta bussisõidu kõikidele ühistranspordi kasutajatele.

Linnapea Jüri Kaver rääkis, et Võru linnas on juba traditsiooniks kujunenud esimesel koolipäeval piletita bussisõit. „Sel päeval on terve linn olnud ikka sagimist täis ning meie soov on, et koolijütsid ja nende vanemad ei peaks sõidupileti pärast lisamuret tundma,“ lisas Kaver.

Tasuta sõidu õigus kehtib liinidel 1, 11, 14 ja 16.

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu eelarvesse makstud summa ning tunnistab individuaalsete kaalutlusotsuste alusel kehtetuks ettevõtjaile määratud üleliigse laovaru tasu nii suhkru kui muude põllumajandustoodete puhul.

„Viimased arengud on olnud positiivsed ning Eestil on alus taotleda tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Komisjonile makstud summa,“ ütles
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meil on olemas kohtuotsus, mis ütleb, et Euroopa Liidu administratsioon ei täitnud kohustust õigusaktide avaldamise kohta eesti keeles. Kuigi see konkreetne otsus käib muude põllumajandustoodete kohta, on analoogia olemas ka suhkruga ning põllumajandusministeerium pöördub komisjoni poole, et ka suhkrutrahv meile tagastataks.“
Loe edasi: Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi

Seiklusrikkale reisimängule saab registreeruda vaid selle nädala lõpuni

Selle nädala lõpuni, 2. septembrini, on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda sügisesel reisimängul „Eile nägin ma Eestimaad“, mida korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus.

Mängu oodatakse paare, kes naudivad Eestimaal puhkamist nii looduses kui linnas ja on valmis oma reisikogemusi video- ja tekstiblogi vahendusel teistega jagama. Mängus osalemiseks tuleb leida endale reisikaaslane –tuttav, sõber, sugulane või elukaaslane ning täita elektrooniline osalusankeet http://www.surveymonkey.com/s/5SKDBDY hiljemalt 2. septembril. Ankeetide põhjal valib žürii välja kümme paari, kellel palutakse teha proovivideo ja vajadusel viiakse läbi ka vestlus. Loodavad proovivideod lähevad avalikule hääletamisele „Puhka Eestis“ Facebooki lehel, mängus saavad osaleda viis enim hääli kogunud paari.
Loe edasi: Seiklusrikkale reisimängule saab registreeruda vaid selle nädala lõpuni

Muhu uudis: Sui akkab läbi soama

Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.

Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.

Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.

Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.

Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.

Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.

Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!

Autor: Irena Tarvis

Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.

Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked. Loe edasi: Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Põllumajandusamet tuvastas neli uut viljapuu-bakterpõletiku kollet

Nakatunud viljapuu.

 

Põllumajandusamet tuvastas  ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora) Juhani Puukooli õuna- ja pirniistikutel, kevadel ostetud pirnipuudel kahes eraaias Viljandimaal ja Lääne-Virumaal ning õunapuudel tootmisaias Jõgevamaal.

Ohtlik taimekahjustaja tuvastati  korralise monitooringu ja eraisikute pöördumiste alusel läbi viidud kontrollimiste käigus. Kõikides kolletes on rakendamisel kohustuslikud tõrjeabinõud.
Lisaks tõrjemeetmetele tegeleb põllumajandusamet edasi kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega ning palub kõigil, kes on ostnud Juhani Puukoolist (Plantex AS) pärit õuna- või pirnipuu istikuid, teavitada sellest oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletik tuvastati esmakordselt käesoleva aasta juulis ühes eraaias Viljandimaal. Kõikide riigis võetud proovide analüüsivastused ei ole veel laekunud.
Neil, kes ostetud taimedel seni viljapuu-bakterpõletikule omaseid tunnuseid märganud ei ole, tuleks puid tähelepanelikult jälgida ka järgmistel kasvuperioodidel ning teavitada kahtluse korral koheselt oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimedel muutuvad õied, lehed ja viljad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise.

Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt

 

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist  2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

Kõikidel noortel vanuses 7-26 on võimalus osaleda Tallinna Noorsootöö keskuse korraldataval noortefilmide konkursil „Filmid õue“. Filmide saatmise tähtaeg on 21. september 2012.

Konkursile oodatakse osalema filme teemal noorte vaba aeg ja hobid. Parimaid filme näidatakse septembrikuu jooksul erinevates noortekeskuste juures toimuvatel välikino üritustel. Esitamisele tulevad ka erineva sisuga maailmahariduslikud, Tallinna Ülikooli Balti Filmi– ja Meediakooli tudengite filmid ning noortefilmid.

Filmi pikkus peab jääma vahemikku 3-15 minutit, kuid oodatud on ka kõik need filmid, mis on juba valminud. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka grupiga Filmid tuleb toimetada plaadil või mälupulgal Vabaduse väljakul asuvasse Tallinna noorte infokeskusesse või Järve noortekeskusesse (Alajaama 1) hiljemalt 21.septembril 2012 aastal. Samuti võib filme esitada interneti kaudu, saates selleks link e-mailile jarvenk@gmail.com.
Loe edasi: Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?


Impeeriumi lõpp
Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid
Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Laupäeval sea sammud Uue Maailma Tänavafestivalile

Ka sel aastal on septembri esimesel nädalavahetusel tulemas Uue Maailma Tänavafestival, mis sel korral kannab nime “Elu pole kunst”. Nii Uue Maailma Seltsi sõbrad ja tuttavad kui kõik teised huvilised on oodatud sel laupäeval ja pühapäeval, 1.-2. septembril Tallinna kesklinna, täpsemalt Uue Maailma kvartalisse, et osa saada juba legendaarseks kujunenud tänavafestivalist.

Festival algab rattaparaadiga kell 12.00 Uue Maailma platsilt, seega ratas kaasa ja paraadile. Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Tegelikult on üsna kindel, et midagi ikka muutub. Aga kõike seda antakse teada Uue Maailma festivaliraadio vahendusel, seega 1.-2. septembril kõik raadiod sagedusele 92,4.

Kava asub siin: http://www.uusmaailm.ee/cmtls/7173

Järelpeole saab minna Hoovi. Loe Uue Maailma tänavafestivali afteka kohta siit
https://www.facebook.com/events/398985436821241/

Allikas: Uue Maailma Selts

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium