Külauudised

Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
Loe edasi: Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat

Haani rahvamajahn tüütäs väiku keelepesä-rühmäkene, kohn 2–7aastadsõ latsõ saava kõrd nädälihn kassu uma keele seehn.

Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.

Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.

Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.

Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.

Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja

Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast

Võidukas soomlane finišijoonel. Foto: Tarmo Haud

Vaatamata sellele, et SEB 33. Tartu Rattaralli esimeses 23-liikmelises pundis oli 21 eestlast, suutis kodukamaral pedaalinud ratturitele ninanipsu mängida soomlane Samuel Pökälä, kes Ivo Suure ja Henno Puu ees rattaralli esikoha noppis.

“Ei osanud täna hommikul väga midagi sõidust oodata. Eilne Tartu GP läks kummipurunemise tõttu katki ja tulin lihtsalt proovima,” rääkis esioha saanud Pökälä.

Pökälä sai 23-liikmelisest pundist lahti paar kilomeetrit enne lõppu, kui temaga läksid kaasa Ivo Suur ja Henno Puu. Kolmekesi tehti vahe sisse ja lõpusirgeks oli selge, et need kolm selgitavad tänase võitja.

“Lõpusirgel olid jalad päris head, olin õigel ajal õiges kohas ja suutsin võita,” rääkis Pökälä. Teise kohas saavutanud Ivo Suure sõnul polnud tal ausaltöeldes õrna aimugi, kui tugev võiks soomlane lõpus olla ja ilmselt alahindas teda. “Lõpp ei ole mul nii tugev. Polnud päris kindel, mida soomlane teha võib,” rääkis Suur.

“Teada oli algusest peale, et läheb paugutamiseks. Tartu Rattarallil on üldiselt nii, et kui mingi punt eest ära saab, siis need võivadki jääda ette. Täna oli tuulevaikne ja suur grupp püsis päris kaua koos,” rääkis Valgamaalt pärit Ivo Suur. “Pärast Otepääd ja enne Elvat saime väiksema pundiga eest ära ja tegime lõpuni hästi tööd.”
Loe edasi: Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee.

Vaata Vanamehe klippi:

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt. Loe edasi: Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Võromaa muusõum ots poodisaks Tiganiku fotot

Tiganik Adam — Poodisaks Tiganiku Adam. Pilt vanast aolehest.

«Haani miis läts’ Tiganiku puuti…» om rahvas laulnu joba pia 120 aastakka. Tuu laulu seen elläv Võro liina poodiherrä Tiganiku Adam (1854–1932) oll’ umal aol väega teküs miis.

Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti. 1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.

Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.

Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä. Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.

Uma Lehe toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.

Uma Leht

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Loe edasi: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ

Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».

«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.

Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.

Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».

Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.

Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.

Ruusmaa Arthur, Uma Leht

Pikäkannu kuul sai aho

10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.

Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.

Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.

Uma Leht

Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta.

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

4-6 juunini viibib Peterburis eesti muusikute delegatsioon, eesotsas noore dirigendi Sander Tammega, kes tutvustab rahvusvahelise koorifestivali raames toimuval meistrikursusel nii Eesti klassikalist koorimuusikat kui ka Eric Whitacre loomingut. Lisaks meistrikursusele leiavad kolme päeva jooksul aset rahvusvaheline dirigentide ümarlaud ning visiidi kulminatsiooniks on projektkoor Si Prega di Cantare pidulik kontsert Venemaa kuulsaimas Capella saalis.

Peterburi rahvusvaheline koorifestival ning Eesti kultuurikollektiivid on heas koostöös olnud alates 2007 aastast. Festivali raames on esinemas käinud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Voces Musicales ning tütarlastekoor Ellerhein. Festival toimub iga aasta Venemaa Kultuuriministeeriumi heakskiidul ning toetusel.

Projektkoor “Si Prega di Cantare” on professionaalse suunitlusega kollektiiv, mis on asunud olulisele kohale Eesti muusikamaastikul ja tutvustab publikule teoseid, mis on oma raskusastme tõttu paljude teiste Eesti kooride kavadest välja jäänud. Koor koosneb muusikaharidusega noortest ja ka väga pikaaegse koorilaulukogemusega lauljatest. Kollektiiv loodi 2013. aasta alguses üle-eestilise konkursi alusel, mil alustati Eric Whitacre’i autorikontserdi ettevalmistusega. Loe edasi: Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

Igareedesel uisusõpradele mõeldud üritusel Friday Night Skate, on kujunenud välja traditsioon – iga kuu viimane sõit pühendatakse algajatele, kes soovivad õppida õiget rulluisutehnikat oma ala professionaalide käe all ning seda täiesti tasuta.

Uisutajad hakkavad Tallinnas Vabaduse Väljakule kogunema alates kella 19.30st ning uisuring läheb liikvele 20.00. Seekordne teekond viib mööda mereäärset kergliiklusteed Piritale.

Vahepauside ajal õpetavad staažikad uisutajad erinevaid nippe ja harjutusi, mida peab iga liiklev uisutaja teadma. Nende seas vaadatakse üle uisusammud, veeremine, tõusud, laskumised, pidurdamine, pööramine, äärekivide ületamine ja treppidest alla sõitmine. Seega ongi reedene skeit mõeldud neile, kes küll sõita mõistavad, kuid soovivad sellele lisaks õppida või lihvida oma rulluisutehnikat.

Loe edasi: Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

Lastekaitsepäeval korraldatakse Holstre-Pollis orienteerumismäng

Europe Direct’i Viljandimaa teabekeskus korraldab koostöös Viljandi vallaga juba kolmandat aastat Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses lastekaitsepäeva, 1. juuni raames orienteerumismängu, mis keskendub teadmistele Euroopa Liidu teemal.

“Kui eelmistel kordadel on olnud võistlus aja ja teadmiste peale, siis sel korral paneme rõhku teadmistele ja laseme peredel rahulikult raja läbida ja proovida kätt ka uuel disc golfi rajal” rääkis mängu korraldaja Katrin Reimo. Perepäeval saab lisaks orienteerumisele ja disc golfile end proovile panna rannatennises, ergomeetritel, ronimisseinal ja ziplinil.

Kõige pisematele osalejatele on atraktsioonid Mulgi Madinalt. Natuke rahulikumat tegevust pakuvad viltimise, portselanimaali ja kandle töötoad. Kohal on Kaitseliit, Punane Rist ja Politsei- ja piirivalveamet. Osalejatele on atraktsioonid tasuta.

Paari aasta jooksul on Holstre-Polli perepäev palju poolehoidjaid kogunud, esimesel toimumisaastal osales sellel ligi 300 inimest.

Otepääl tähistatakse lastekaitsepäeva koguperepäevaga

IMGP5090 — Lastekaitsepäev Otepää keskväljakul 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Pühapäeval, 1.juunil, toimub lastekaitsepäeva puhul Otepää Gümnaasiumi staadionil kell 14.00-17.00 koguperepäev.

Päeva teemaks on “Kõik me oleme lapsed”, et rõhutada lapseks olemist, et päeva veelgi lõbusamaks muuta, võib kohale tulla kostümeerituna.

Otepää Kultuurikeskuse administaatori Karin Salloki sõnul tervitab lastekaitsepäeva puhul lapsi ja täiskasvanuid kõnega laste nimel Pühajärve Põhikooli õpilane Sonja Nämi. Laulavad Meeli Rammuli laululapsed.

Kõik on oodatud vaatama Elva noortegrupi Exit etendust “Kahe poja lugu”. Mängitakse vanaaegseid peremänge ning nii suuri kui väikeseid ootab magus üllatus.

Laste rõõmuks on väljas batuudid, pallimeri, näomaalingud, Pipi ning ponid, tantsutöötuba Mari Venski (JJ-Street Dance Company) juhendamisel. Trikke tõukeratastel õpetab Imre Arro (Loodusturism OÜ). Väga halva ilma korral jääb pidu ära. Koguperepäeva juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.

Perepäeva korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Otepää Avatud Noortekeskus ja Otepää
Palveränduri kirik.

Puhta vee teemapargis avatakse nimelised pargipingid

Homme avatakse nimelised pargipingid koos messingist siltidega lugupidamisest inimeste vastu, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Puhta Vee Teemapargi rajamisel ja idee elluviimisel.

Puhta vee teemapargi rajamisel on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Fred Jüssi, loodusmees, kelle huvi looduse vastu kinnistus Metsamõisas. Fred Jüssi on ise öelnud, et tema lapsepõlves saadud arusaam looduse toimimisest ja selle mõistmine toimus Metsamõisas taluperemehe Arnold Adler tegemisi jälgides ise talutöid kaasa tehes ja perepoeg Tiiduga loodust avastades.

Tuntud psühholoog Tõnu Ots on olnud üheks idee andjaks ja kaasa aitaks Puhta vee teemaparki “Meelteaed” rajamisel. Tõnu Ots on öelnud:” Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need leida ja kasutada.”

Müüsleri-Mündi talus sündinud Kuno Areng on omakandi koorijuht Järsi külast, kus paikneb ka Puhta vee teemapargi keskus. Kuno Areng on eeskujuks koorilauljatele ja andnud palju Eesti koorimuusikale ning Laulupidudele.

Mälestuseks Metsamõisa talu viimasele perekonnale paigaldatakse pargipink Ida-Hermiine ja Arnold Adler, lapsed Liina, Malle ja Tiit, lapsed üles kasvatanud vanaema Julie-Vilhelmiine Leimann, kelle traagiline saatus meenutab võõrvõimu vägivalda ja edukate talude hävitamist okupatsiooni ajal.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post priit@okokratt.ee, tel 513 2149, www.okokratt.ee, www.keskkonnatelk.ee, www.metsamoisa.ee

Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.

Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.

Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:

ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;

NOORED – vanuses kuni 20 aastat;

TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;

ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Imeline jäälind kutsus joonistama üle 3000 huvilise

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt veebruaris välja kuulutatud aasta linnu joonistusvõistlus on lõppenud. Jäälinnu joonistusvõistlusele kogunes üle 3000 pildi. Neid saadeti nii Jaapanist, Itaaliast, Norrast, Hispaaniast kui ka Eestist ja Soomest. Tööde iseloom oli väga erinev, mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni. Oma lemmikud valisid nii rahvas kui žürii viies vanuseastmes. Noorim osaleja oli 1-aastane ja kõige vanem üle 80-aastane. Peapreemia võitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnatseremoonial, mis toimub neljapäeval, 29. mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10.

Tänuüritusel jagatakse auhindu ja tänukirju, musitseerib Mari Kalkun. Samas saab tutvuda ka rändnäitusele minevate töödega. Näituse moodustavad iga vanuseklassi kümme parimat joonistust, millele lisanduvad publiku lemmikud ning mõned eriauhinna saanud tööd. Töödega saab tutvuda ka joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel võidutööde albumis. Samuti on parimate tööde autorite nimed ära toodud aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlikul koduleheküljel. Juba 1. juunil avatakse võistluse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, kus võib töid näha 20. juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja keskusesse, AHHAA keskusesse.

Joonistusvõistluse auhinnafondi toetavad OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Vudila, Jääaja keskus, Taevaskoja Salamaa, Vembu-Tembumaa, Alaveski loomapark, AHHAA keskus, Jaaniraotu linnupark, Eesti põllumajandusmuuseum, Räpina paberivabrik, Lexplast, Otepää seikluspark, Eesti vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Tartu seikluspark, Lõunakeskuse seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.

Kõiki aasta linnu tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu. Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus pidas meeles Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Loe edasi: Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Külastusmäng Unustatud Mõisad algab taas

Hõiva

Külastusmängust Unustatud Mõisad on saanud teismeline. Mõisakoolides tehakse ettevalmistusi üheteistkümnendaks hooajaks. Möödunud kümne aastaga on kogunenud üle 150 000 külastuse.

Kultuuriministeeriumi toel on ka sel aastal kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Mängu formaat pole muutunud: huvilised saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale lõpupeole. Sel aastal on võõrustajaks Räpina mõis. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Külastusmängust saab ülevaate www.unustatudmoisad.ee

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane. Loe edasi: Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Tule Arvamusfestivalile vabatahtlikuks!

15.-16. augustil peetakse Paides Arvamusfestivali, kuhu inimesed igast Eesti kandist olulistel teemadel arutlema tulevad. Selleks, et festivali korraldus sujuvalt läheks, on sinna vaja inimesi, kes vastutavad selle eest, et kõik asjad ja osalejad oleksid õigel ajal õigel kohal.

Miks tulla vabatahtlikuks? Saad lähedalt näha, kuidas tehakse üht nii suurt üritust. Rääkimata sellest, et saad olla osa Eesti kõige ägedamast korraldusmeeskonnast. Uued tuttavad ja kasulikud kontaktid veel pealekauba! Saad enne festivali osa meeskonnatöö ja avaliku esinemise koolitustest Eesti parimate näitlejate ja koolitajate käe all. Arvamusfestivali särgi saad selga, kõhu saad täis ja pärast teeme korraldusmeeskonnaga vinge lõpupeo ka.

Kõlab hästi? Siis anna endast märku aadressil piiauuspold@gmail.com ja räägime edasi.

Lisainfo: facebook.com/arvamusfestival