Külauudised

Riga sääreväristajate 24 tunni kestvussõidul sõideti kokku 31 228 km

Üle-eelmise nädala reedest laupäevani toimunud Eesti motoajaloo teisel 24 tunni kestvussõidul osales 57 meeskonda 219 sõitjaga. Võisteldi retrohõngulistel Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Võistlus toimus sel aastal Eesti väikseimas linnas Mõisakülas, mis asub Lõuna-Eestis Viljandimaal ning kandis nime 24h Mõisaküla Le Mans.

Tehnikute klassi võit läks Lätti Romans Valtinõ meeskonnale, kes läbis 24 tunni jooksul 641 ringi ehk 897,4 km. Nad edestasid teiseks tulnud Patrick Põldmaa meeskonda 6 ringiga ning kolmandaks tulnud Ragnars Gabranovsi meeskonda 11 ringiga. Võit tuli napilt, kuna pool tundi enne võistluse lõppu purunes liidrite võrril raam, mida tuli kiiresti kokku keevitama hakata. Õnneks saadi masin kiiresti korda ja võit vormistati kindlalt.

Retro klassi võit tuli Eestisse, kus võidutses Janek Filippovi meeskond, läbides 635 ringi ehk 889 km. Filippovi meeskond edestas Heigo Olu ja Tenno Alamaa meeskondi, kes läbisid vastavalt 521 ja 618 ringi. Kokku läbisid kõik võidusõitjad summeritult 31228,4 km.

“Punnvõrr on üks vägev sõiduriist, millega võib vabalt 3/4 maakerale tiiru peale teha”, kommenteeris läbitud kilometraaži Punnvõrride kestvussõidu karikasarja peakorraldaja Aimar Parm.

Korraldajate sõnul katkestas võistluse tehnilistel põhjustel kuus meeskonda. “Suurem katkestajate hulk ja lühem summeritud kilometraaž näitasid, et rada oli sel aastal veidi raskem,” sõnas võistluse peakorraldaja Ilmar Kuusk.

“Aastatega on võrride tehniline ettevalmistus läinud väga heaks ning parimad võistkonnad pidid võrreldes eelmise aastaga võrdlemisi vähe võrri remontima. Samas oli neljandik võistlejatest ikkagi pidevalt boksialal. Purunes erakorselt palju rehve ja raame ning nii mõnigi mootor tuli detailideni lahti võtta ja siis uuesti kokku panna,” sõnas tehnilise komisjoni juht Andres Põldver.

Võistlusel osales ka Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Delfi, Õhtuleht) võistkond Toomas Vabamäe juhtimisel. Vabamäe sõnul, kes sõitis ka eelmisel aastal Maidlas toimunud esimesel 24 tunni kestvussõidul, oli sel aastal rada raskem. “Rada muutus võistluse edenedes aina raskemaks. 57 võistkonda suudavad 24 tunniga muuta tugeva kruusatee liivateeks ning kive täis raudteetammi kividest puhtaks pühkida. Iga tunni järel oli rada erinev ja tuli sõita väga tähelepanelikult,” sõnas Vabamäe.” See punnvõrride võistlus oleks suureks väljakutseks igale motosõbrale.”

Peakorraldaja Ilmar Kuuse sõnul võib ürituse korraldamisega väga rahule jääda. Üritust aitas korraldada 25-30-liikmeline vabatahtlike korraldustiim, kes tagasid võistluse sujuva kulgemise 24 tunni jooksul. “Eesti väikseima linna kohta oli antud üritus sama mastaapne kui laulupidu Tallinnale ning arvan, et saime selle korraldamisega häsit hakkama.”

20 aasta järel ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase 20 aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus.

Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.

Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga otseselt sõltuv söötmiskvaliteedist. Seega on raamatu ilmumine piimatootjate, nõustajate ning loomakasvatust õppivate noorte jaoks väga oluline.

Raamat „Lüpsilehmade söötmine“ aitab piimatootjaid söötmise planeerimisel, söötmise korraldamisel, hindamisel ja parandamisel. Raamatut on Eestis jagatud teadusasutustele, nõustajatele. Huvilistele on raamat kättesaadav Eesti Maaülikooli ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Raamat tõlgiti ja anti välja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1) raames.

Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.

Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.

Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:

Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.

Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.

Loe edasi: Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

Downi sündroomiga tütarlaps saab Lastefondi abiga ratsutamisteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab 17-aastase Downi sündroomiga Meriti teraapilisi ratsutamistunde, mis aitavad kaasa tüdruku mitmekülgsele positiivsele arengule.

Ratsutamisteraapia mõjub hästi nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele: see aitab parandada keha sümmeetriat ja rühti, kehatunnetust ning minateadvust. Spetsiifilisi terapeutilisi harjutusi rakendades stabiliseerib hobuse seljas ratsutamine liigeseid, parandab koordinatsiooni ja tasakaalu, suurendab üldist jõudu ja vastupidavust. Hobuse hinnangutevaba siiruse ja sõbralikkuse kaudu aga peegelduvad ratsutajale tema enda tunded ja meeleseisundid, mis võimaldavad tal paremini iseennast mõista ja hakkama saada ülevoolavate emotsioonidega.

Meriti ema sõnul on hipoteraapia tüdruku jaoks äärmiselt oluline: “Seda ta naudib ja see teda aitab!” Ta lisab, et teraapiast on reaalselt kasu vaid siis, kui seda läbi viia järjepidevalt vähemalt kord nädalas. Seni oli Meritil võimalik tänu riiklikule toetusele käia ratsutamisteraapias seitse korda aastas ning kohaliku omavalitsuse abiga lisaks veel neli korda. Tütarlapse erivajadust ning teraapia positiivset mõju arvestades aga on seda vähe.

Siin tuli perele appi Lastefond, kes otsustas toetada Meriti ratsustamisteraapiat 900 euroga, mis võimaldab talle kuue kuu jooksul 36 lisatundi.

Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Reisiseltskonna ühispilt Rannapungerja kiriku ees. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!

Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.

Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Loe edasi: Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus

Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.

Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.

Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.

Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.

Homme algab maanteemuuseumis maanteekunsti festival

15.-20.juulini toimub Eesti maanteemuuseumis rahvusvaheline maanteekunstifestival, mis uurib teed kui kunstiobjekti ja -subjekti.

Homsest pühapäevani kestva festivali raames käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana. Kuue päeva jooksul saavad huvilised jälgida erinevate kunstnike projektide valmimist ning osaleda ise maanteekunsti loomisel.

„Festival loob võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,“ ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Festivalil osalevad kunstnikud on kavandanud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele eripalgelisi projekte. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel.

Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh’ töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele saavad festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Festivali ajal toimuvad erinevad helikunsti ja graffiti töötoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks fotokunstnik Peeter Laurits kõneleb kohaspetsiifilisest kunstist, projekti „Olematud kylad“ kuraator Taavi Suisalu avab külade kui kultuuriliselt laetud paikade omapära, helikunstnik Patrick McGinley viib rännakule mööda erinevaid helimaastikke.

Maanteemuuseum avab lühiajalise näituse maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb pühapäeval, 20. juulil festivalil osalenud kunstnike tööde näitusega. Tegevust jätkub sel festivalil kogu perele.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Projekt “Elu kahe maailma piiril” kutsub foto- ja videokaameraga Lõuna-Eestit avastama

4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja videote esitajatele on auhinnad on välja pannud ajakiri National Geographic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad.

2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril” raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi:

* hästihoitud loodus,
* mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid,
* kohalik toit,
* ehedad ja naturaalsed tooted,
* säästev ja jätkusuutlik elustiil,
* tervis ja aktiivne puhkus,
* innovaatiline väikeettevõtlus.

Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videoid, mis tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna-Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad avastamistväärt paigad.

Projekti „Elu kahe maailma piiril” raames püstitatud National Geographic´u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti.

Lisainfo: Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, tel 5349 1195, 730 4071, e-post tiina@valgaleader.ee, www.visitestonia.com

Tulemas on kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”

SAMSUNG DIGITAL CAMERA — Viitina Kuurits 2010. Foto: Vaiko Tigane

Laupäeval, 19. juulil toimub Viitina Järvesaares kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”.

Kuuritsapäeva kava:

12.00–14.00 võistkondade registreerimine (võistkonnas 4 liiget)

14.00–14.30 püügiriistade ja kostüümide ülevaatus

15.00–16.00 kalapüük Viitina järvedes

16.00–16-30 püütud kalade kaalumine

16.30–17.30 laulavad külalised Mordvast ja tantsib Saku sanglejate tantsurühm

Uhhaa söömine

18.00-…… autasustamine ja püütud kalade oksjon, auhind kõige ilmekamale kostüümile

Õhtu jätkub tantsides, muusikat valib Meelis Koppel. Päeva juhib Jaanis Koppel.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta!

Lisainfo: Viitina Külaselts, tel 517 4556

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Juuli keskel võib Suurel Munamäel kohata müstilist ja müütilist Dr Kreutzwaldi. Kahel torni juubelinädala päeval etendub suve ilmselt kõige õudsam komöödia, mis põhineb Eesti pärimuslugudel ja meie muinasjutuisa F.R. Kreutzwaldi loomingul. See on hirmus ja naljakas Piip ja Tuut Teatri uuslavastus DOKTOR KREUTZWALDIST JA MUSTAST KUNSTIST.

Esietendus: 16.07.2014 kell 19.00,
etendused 17.07.2014 kell 15.00 ja kell 19.00.
Ainult väga uudishimulikud ja julged võivad tulla, kogu perega!
Piletid Piletilevist ja kohapealt!

Meeskond:
Toomas Tross ja Haide Männamäe – autorid, lavastajad, näitlejad (Piip ja Tuut)
Meelis Kubo ja Karl Eelmaa – mustkunstnikud, näitlejad (dr Kubo ja Charlekas)
Siim Aimla, Ahto Abner, Mihkel Mälgand – arranžeerija (S.A.), muusika autorid ja esitajad
Kristel Maamägi – kunstnik
Marek Demjanov – teatrijuht, tehniline ja korralduslik tugi
Sündmuse koduleht!

Pealtnäha kerge ja fantaasiaküllane kriminull, kuid sügavalt meie esivanemate vaimupärandil põhinev lavastus jutustab loo kahest matkajast, kes leiavad metsast juhuslikult ühe ajahambast puretud sammaldunud teeviida, mis käitub omasoodu ja juhatab matkajad puudevarjus peituva majakeseni, kus leiavad aset kõige mustemad teod, mis kangastuvad ainult meie õudsaimates unenägudes, kuid mis hiljem osutuvad ei millekski muuks kui pürgimuseks puhta kunsti poole.

Loe edasi: Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Tamula järve rannapromenaadil avatakse taas Võro Liivaliina liivaskulptuur

12. juulil kell 16 avatakse Tamula järve rannapromenaadil taas Võro Liivaliina liivaskulptuur. Seekord on töö teemaks tänavuste linnapäevade tunnuslause “Võru juured ja vägi”.

Tamula järve kaldale kerkib üks suur, Võru linna 230. sünnipäeva tunnuslausest inspireeritud liivaskulptuur “Werro wäggi”, mille kavandi autor on skulptor Lauri Tamm. Teose loomisel on abiks Henry Timusk, Uno-Tanel Kalle ja Jana Huul.

Tamm ja Timusk on osalenud mitmel jää-, lume-, liiva- ja tuleskulptuuride võistlusel. Sellistel sümpoosionidel osalemine on elustiil: eri riikide skulptorid kohtuvad ja loovad küllaltki väikese ajaga suuremõõtmelise skulptuuri. See on loominguline ja mängulustiline aeg, millega käivad kaasas teadmine, et kõik loodu on kaduv, ning publiku elav huvi teose vastu. Kokku on see protsess, mida kunstnikud naudivad.

Skulptorid soovitavad linnaelanikel jälgida kogu skulptuuri loomise käiku ning saada osa promenaadil valitsevast meeleolust. Liivaskulptuuri ehitamist alustati 7. juulil.
Pärast avamist 12. juulil jääb see randa kaunistama suve lõpuni.

Võru linn korraldab liivaskulptuuride ehitamist juba kaheksandat aastat.

Toetajad: Võru linn, Ramirent

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Loe edasi: Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

kultuur.info ja etnoweb.ee kuulutavad välja projekti viimase, õnnelike fotode kogumise aktsiooni teemal „Happy in Estonia“ („Õnnelik Eestimaal“). Ettevõtmise eesmärk on koguda kokku erinevaid õnnelikke hetki Eestimaal, et seda rõõmu ikka rohkem saaks! Aktsioonist on oodatud osa võtma kõik olenemata fotoaparaadi margist ja pildistamiskogemusest, peaasi, et foto pakataks õnnest ja rõõmust.

Fotosid saab esitada 10.–25.07.2014.

Tänutäheks fotode saatmise eesti jagame ka auhindu, mille saajad otsustab rahvahääletus.

Rahvahääletusel enim hääli kogunud foto autorile paneb kõige õnnelikum hotell Tallinnas – Nordic Hotel Forum – välja lõõgastuskeskuse 10 korra pääsme väärtuses 65 €. Nordic Hotel Forumil valmis hiljuti vahva video, mis tõestab, et vähemalt Eesti pealinnas leidub küll palju õnnelikke inimesi. Meie aga usume, et terve Eestimaa on õnnest tulvil. Vaata videot siit ja ammuta oma foto jaoks inspiratsiooni:

Et naeratus ikka näol püsiks, loosime kõigi fotosaatjate vahel lisaks välja 2 x 2 piletit vabalt valitud seansile Kinos Sõprus – päris filmid, päris kinos! Fotod pannakse rahvahääletuseks välja etnoweb.ee keskkonda. Võrdsuse printsiipi silmas pidades algab hääletus kõigile fotodele täpselt 28.07.2014 ja kestab kuni 3.08.2014. Kõigile fotoedastajatele saadetakse meeldetuletuseks ka vastavasisuline kiri, et jääks võimalus oma sõpru-tuttavaid õnnelikke fotosid vaatama kutsuda ja enda lemmik välja valida.

Võitjad kuulutatakse välja 5.08.2014.

Loe edasi: Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

Viljandis avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“. Mäng, mäng, mäng… öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Peale "Atlase" etendusi. Foto: Kristel Pohlak — Peale “Atlase” etendusi. Foto: Kristel Pohlak

Rauno Põld, osaleja

2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.

Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“

Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.

Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.

“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.

Loe edasi: Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”