Valgamaa rahvatantsijad püstitasid maailmarekordi 40 meetri polkas

Polkatantsijad. Foto: Timo Arbeiter (Tankla TV)

Valgamaa noorteportaal Tankla annab teada, et Valgamaa sportlikud rahvatantsijad läbisid 40m distantsi polka sammul 9 sekundiga. Tegemist on mitteametliku maailmarekordiga

Spordipealinna eestvedaja Pille Muni sõnul oli võistluse eesmärgiks näidata, et sport palju enamat kui higi ja pisarad võistlusrajal. Sport on kultuuri osa ja ka vastupidi. Seepärast on sport jõukohane igaühele, sõltumata iseenda vormist või liikumisharrastuse tüübist.

Maailmameistrivõistlused polkas peeti 2014. aasta spordipealinnas Valgas Kalevi staadionil 3. juunil. Päikseline päev näitas, et rahvatantsijad teevad meeskonnatöö vaimus ja liikumise lustis silmad ette nii mõnelegi spordihundile.

Tankla TV videot maailmarekordi püstitamisest näeb siit.

Tänasel laulu- ja tantsupeo rongkäigul sammub enam kui 42 000 peolist

Meenutus varasemast laulupeo rongkäigust. Foto: laulupidu.ee

Täna kell 14.00 stardib Vabaduse väljakult XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäik, mis koosneb 15 maakonna, kolme linna ja väliskülaliste kolonnidest. Kokku osaleb rongkäigus rohkem kui 42 000 peolist.

Rongkäigu peas liiguvad peo üldjuhid, dirigendid ja peo tuli, mida saadavad ka kaks hobukaarikut. Veidi teistmoodi on tänavu see, et peorivi kõige ees sammuvad Tallinna peolised, kes alustavad liikumist Vabaduse väljaku juurest, Pärnu mnt ristmiku lähedalt. Edasi väljuvad maakondade ja linnade kolonnid tähestiku järgi, alustades Harjumaast. Rongkäigu kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub 8 inimesega ühes reas.

Rongkäigu üldjuht Jaanus Väljamäe sõnul on rongkäigu marsruut kõigile tuttav ja pea 5 km teekond kulgeb Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed, Narva maanteed ja Pirita teed ning jõuab välja Tallinna Lauluväljakule. Kolonn siseneb lauluväljakule Mereväravatest ja liigub laulukaare suunas. “Rongkäigu tempo valitakse laste järgi ning seda lastakse sel korral veelgi alla, et ka kõik orkestrid saaksid sammu pidada. Rongkäik kestab umbes kuus tundi”, rääkis Väljamäe.

Pikas rivis silma paistmiseks on peolised oma kolonni kaunistamisel lähtunud piir- või kogukondlikust eripärast ja võtnud aluseks ennekõike laulu- ja tantsupeo üldise kujunduskontseptsiooni. Tänavu on selles kasutatud kaunistusi, mis on valminud näpunööri tehnikas.

Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on olnud erakordselt suur. Seetõttu soovitatakse kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda. Ohutuse tagamiseks saadab rongkäiku ka meditsiini- ning turvateenistus.

Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Foto: camorka.com

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab  konkurssi täpsed reeglid ja info:  Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Haapsalus toimuvad juulis linnaekskursioonid

Foto: Wikipedia

Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.

Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.

„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.

„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.

Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.

Tartus avatakse Loodusmängude pesa

Täna avatakse Tartu loodusmajas esimest korda Loodusmängude pesa. See on koht, kus koos pere ja sõpradega suvel mängides rõõmsalt aega veeta ja loodust avastada.

Sellel suvel esimest korda oodatakse Tartu loodusmajja aadressil Lille 10 igas vanuses mänguhimulisi loodusesõpru. Eelkooliealised lapsed saavad mängida koos vanematega, koolilapsed on oodatud ka üksinda või sõpradega.

Kohapeal on valik loodusteemalisi laua-, kaardi- ja põrandamänge nii väikestele kui suurtele. Pisikesed saavad aega veeta pehmete loomadega mängides või joonistades. Täiskasvanutele pakutakse loodus- ja keskkonnateemalist lugemist. “Kuna loodusmaja lastel ja õpetajatel on juulikuus suvepuhkus ning huviringe ei toimu, siis otsustati loodusmajja kogutud mängud kõikidele huvilistele mängimiseks välja pakkuda,” selgitas üks mängupesa juhendajatest Kaisa Haugas. “Siin on palju ka selliseid mänge, mida poest juba ei leia,” tutvustas Kaspar Dobrus, kellest saab sellel suvel teine mängupesa vanem.

Loodusmaja ümber pakub avastamisrõõmu ja silmailu ka konkursil Eesti kaunis kodu 2014 avaliku linnaruumi eripreemia saanud park. Loodusmängude pesa on avatud 5. juulist 28. augustini, igal neljapäeval kell 11.00 — 14.00 ning igal laupäeval kell 13.00 — 16.00.

Obinitsas pildistati fotolavastust Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks

1. juulil korraldas Eesti Ajaloomuuseum Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Balti keti teemalise fotolavastuse pildistamise.

Fotolavastus kujutab bussitäit inimesi sõitmas osalema Balti ketis.
“Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Ajaloomuuseum 19. augustil virtuaalnäituse ja lisaks sellele teemakohase installatsiooni Maarjamäel, näitusel “Iseolemise tahe”. Selleks fotolavastust pildistatigi”, selgitas fotolavastuse idee autor, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Hiljar Tammela.
23. augustil 1989.a. moodustatud kolme Balti riiki läbinud Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.
Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva.
Balti ketile osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu aitas kaasa, et 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas ka tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.
Fotolavastuse põhjal valminud installatsiooniga “Balti kett” saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis alates 19. augustist 2014 kuni 24. veebruani 2015.

Linnapea Utah’ osariigist külastas Eesti põlevkivitööstust

Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.

Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.

Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.

Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.

Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Täna saabuvad 20 noort Rumeeniast ja Saksamaalt, et koos eestlastest eakaaslastega saada osa keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemalisest seikluskasvatuslikust noortevahetusest.

ERASMUS+ noorteprojekt “EE-EwocA” ehk Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite algatatud keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemaline seikluskasvatuslik rahvusvaheline noortevahetus. Projekti alustatakse Tallinnas, kus külastatakse tantsu- ja laulupidu. Tegevused jätkuvad Jõgevamaal Alam-Pedja looduskeskuses keskkonnateemalise töötoa, looduses turvalise liikumise õppimisega ning Pedja jõe kaldaäärsete koristustalgutega.

Noortevahetuse peamised tegevused toimuvad Palupõhja looduskoolis 10. – 18. juulil. Noortevahetuse käigus toimuvad erinevad õpitoad, kus jutuks tulevad kultuuridevaheline õppimine, leiva küpsetamine, ravimtaimede korjamine, linnu pesakastide valmistamine, tegeletakse kiikingu ja geoseiklusega ning mille raames tehakse piirkonnale kasulikke heakorratöid. Lisaks tutvutakse Eestimaa loodusega külastades erinevaid kohti ning matkaradu. ning vahetatakse eri riikide kogemusi keskkonna jaoks olulistel teemadel. Palupõhjast edasi liigutakse Tartusse kus tutvutakse loodusmaja ja Tartu seikluspargiga ning noortevahetus lõpeb 20. juulil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Loe edasi: Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Homme toimub Rakke rattamaraton

Rakke rattamaraton. Foto: erakogu
Rakke rattamaraton. Foto: erakogu

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup IV etapp, Pandivere kõrgustikul sõidetav 60 km pikkune Purustaja Rakke rattamaraton, läbib Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe. Homme, 5. juulil toimuva Rakke rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Põnev, kuid tasavägine lahing sarja liidrite vahel jätkub. Rõuge etapi järel tõmbas kollase liidrisärgi selga sarja neljakordne võitja Caspar Austa. Selle hooaja avaetapi võitnud Silver Schultz hingab liidrile kuklasse vaid viie punkti kauguselt. Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja, Peeter Tarvis, on üldises paremustabelis kolmandal kohal, 13 punkti Austast tagapool. Hooaja esimest võitu ihkab Alges Maasikmets ning Rakkesse on lubanud kaarte segama tulla ka Prantsusmaa profiklubis Big Mat-Auber 93 pedaaliv Alo Jakin, kes viimaste tulemuste alusel on kahtlemata teravas vormis. Lisaks pakub Rakkes sportlikku konkurentsi Raplast pärit lätlaste profiklubis Rietumu-Delfin sõitev Peeter Pruus, kes võitis mullu sarja viimase etapi Jõulumäel. Spordiennustusportaal Paf hindab Rakkes kõige tõenäolisemaks Caspar Austa ja Thule Opel ProTeami võiduvõimalusi. Rõuges võitis Austa nii Premium 7 vahefiniši, kui etapi. Rakkes nii ei lähe, prognoosib Paf.  Loe edasi: Homme toimub Rakke rattamaraton

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Kanepi kama. Foto: erakogu
Kanepi kama. Foto: erakogu

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal.  Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Laulupeol avatakse Eesti toidu väljak

Täna, 4. juulil avatakse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames Tallinna lauluväljakul Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole meie köögi parimad palad.

“Eesti toidu toorained on sageli väga lihtsad ja neid tunti juba enne esimest laulupidugi 145 aastat tagasi. Toiduväljakul näeb ja saab maitsta meie kööki kogu selle rikkuses – lihtsast karaskist tänapäeva tippkokkade teosteni,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ta lisas, et peame eesti toitu kui kultuuri ja järjepidevuse kandjat ise kõrgelt hindama. “Sellest on kantud ka Eesti toidutegijate – põllumeestest kuni tippkokkadeni – ühine tulek eesti rahva kõige olulisemale sündmusele”.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest osast: Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti toidutööstuste ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kohalike toiduvõrgustike telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne ettevõtte toodangut.

Publik saab Eesti toidu väljakule reedel alates kella 19.30 (enne reede, 4. juuli õhtul lauluväljakul algavat Pillipidu). 

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Pillipidu-300x298Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

malev_badge valgeleTänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Homme avatakse Eesti toidu väljak

Reedel, 4. juulil kell 9.30 avatakse Tallinna Lauluväljakul tänavuse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames loodud Eesti toidu väljaku.

Esmakordselt laulupidude ajaloos teevad väljakul ühise etteaste Eesti toidutootjad ja panevad välja meie köögi parimad ning iseloomukamad toidupalad. Esindatud on nii piirkondlikud toiduvõrgustikud, Eesti peakokad kui ka suuremad ja väiksemad toidutootjad – kokku on väljas poolesaja ettevõtja ning organisatsiooni toidukraam.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Kristo Mäe

Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

enduro211.-12. juulil toimub Mõisakülas Viljandimaal Eesti pikim mootorsõidukitele mõeldud enduro ehk kestvussõit, mille pikkuseks on 24 tundi. Võisteldakse originaalsetel Riga sääreväristajatel ning ka koopiatel ehk nn. “hiinakatel”. Võistlus on oma kestvusest tulenevalt saanud nime “24h Mõisaküla Le Mans”.

Võistluse start antakse reedel, 11. juulil kell 18.00 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast järgmisel päeval. Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada.

“24h Mõisaküla Le Mans’i” peakorraldaja Ilmar Kuusk sõnas, et suuremad ettevalmistused punnvõrride võidusõiduks on tehtud: 1,4 km rada on korralikult ette valmistatud, paigaldatud rajapiirded, valgustus ning kohaldatud tsoonid pealtvaatajatele.

Loe edasi: Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

Reedel tähistatakse Tallinnas rulluiskudel jõule

Eelmise aasta jõulukarnevali kostümeeritud osalejad
Eelmise aasta jõulukarnevali kostümeeritud osalejad

Juba sellel reedel võib Tallinnas märgata jõuluvanasid, päkapikke ja muid detsembris elutsevaid olendeid. Et suveaega veidi värskust tuua, riietavad Friday Night Skate’i osalejad ennast kostüümidesse ning läbivad üheskoos uisuringi, mis kulgeb sellel nädalal Stroomi suunas.

Osalema on oodatud kõik uisusõbrad, kes soovivad oma reede õhtut tervislikult ning koos lõbusa seltskonnaga veeta. Uisutajad hakkavad vabaduse väljakule kogunema alates 19.30. Liikvele läheb uisurong kell 20. Tagasi alguspunkti jõutakse kell 23. Parimad kostüümid saavad ka autasustatud.

Nagu traditsiooniks saanud, toimuvad karnevalid iga kuu esimesel reedel ja nii kuni septembrini. 

Facebooki ürituse leiab siit.

Pühajärvel toimub laupäeval mahetoodete laat

Pühajärve Spa hotelli pargis toimub sel laupäeval, 5. juulil kell 10-15.00 mahetoodete laat. Mahetootjad kauplevad juba ka värskete aiasaadustega.

Valikus on ka mahlad ja moosid, jahud ja helbed, maiustused ja toornäksid, maitse- ja ravimtaimed, kanepitooted, vinnutatud liha, mesi, pagaritooted jm. Müüakse ka ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid ning ökokosmeetikat.

Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima. Samal ajal toimub ka ümber Pühajärve jooks.

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu
Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Maanteemuuseum_Vend VahindraAugustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Hiiumaal Reigi pastoraadis avatakse näitus “Pikk laud”

4. juuli õhtul kell 18.00 avatakse Reigi pastoraadis Hiiumaal „PIKK LAUD“, lavastustlik kujutava kunsti näitus, kus juubeliaastat tähistav kuraator Valev Sein on sümboolse pika laua äärde palunud talle senisel teekonnal mõju avaldanud tööd ja loojad.

Näitusel osalevad: Urmas Viik, Lemming Nagel, Peeter Allik, Jaan Toomik, Valev Sein, Orest Kormasov, Renee Aua, Katrin Pere, Simson Seakülast, Leo Lapin, Maria-Kristiina Ulas, Agur Kruusing, Juss Piho, Mats Õun, Resa Tiitsmaa, Margus Tiitsmaa, Andres Koort, Uko Künnap, Sergei Isupov.

Suursuguse ja salapärase, pisut räämas pastoraadihoone interjöör mängib koos kunstiga ja maja tuleb õhkkonnaloojatele oma tingimustega vastu, neid ühtaegu pakkudes ja ka esitades.

Näituse kujundaja Maret Kukkur loob vaatajale hea kunsti ja muinsuskaitse all oleva maja lavastusliku sümbioosi.

Eelmise aasta klaasikunstinäitus (unest äratatud Reigi pastoraadi aegade esimene) „Liivast oled sa võetud …“ kogus ohtralt külastajaid ja pälvis väga positiivse vastuvõtu. Sellesuvine näitus jätkab alustatut – kaasaegse kunsti ja ajaloolise maja settinud kultuurikihi suhet. Pika laua ääres vesteldakse ja tõstetakse tooste.

Näitus on avatud 5. juulist 24. augustini iga päev kell 11-18. „Pikka lauda“ toetavad Kultuurkapital, AS Liviko, OÜ Ideeklaas, Hiiu vallavalitsus. Näitust aitab korraldada MTÜ Looja Maja.

Allikas: Reigi pastoraat

Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

21_PokumaaSelle suve kahel nädalavahetusel – 4.-6. ja 18.-20. juulil- etendub Pokumaal, Padasoomäe talu õuel või vihmase ilma korral Pokukojas Edgar Valteri värvikas muinasjutt „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“.

Loo lavastab kahel eelmisel suvel pokumängud lavastuseks seadnud vabakutseline lavastaja Jaanika Juhanson. Mängivad harrastusnäitlejad – printsess Miniminni osas Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kaia Kerge, teistes osades Ahti Tomp, Hedy Haavalaid, Helen Künnap, Aleksander Andre Mumma ja Julia Kabanova, Katrin Margus, Merle Koger Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Teatriringist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teatri liikmed Sven Andresen, Taavi Piller ja Kristo Vaiksoo.

Lavastuses mängitakse koos publikuga osalusteatri vormis ning erinevates Puuko talu õuenurkades (või Pokukoja tubades) läbi südamlik ja vaimukas lugu üksiku lohe Justuse ning kepsaka printsess Miniminni sõprusest. Etendused toimuvad kell 13 ja kell 17.
Pokumaale tulles tasub võtta aega, et veeta mõnus päev Pokukojas, talukohtades ja metsaradadel. Pokukojas saab näha Edgar Valteri maale ja illustratsioone, mängutoas on võimalus meisterdada pokusid, mängida lauamänge ja tutvuda Edgar Valteri lasteraamatute tegelastega. Padasoomäe talu on Puuko ja teiste “Pokuraamatu” tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik. Padasoomäe vanad hooned on otsitud Edgar Valteri jooniste ja Pokuraamatu piltide järgi Võru- ja Setumaalt. Loe edasi: Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

Võromaal uuritas taloeläjide pidämist

Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle
Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle
Hainakuu edimädsel nädälil (30.06.–6.07.) käävä Võromaad pite ümbre tudõngi. Nä uurva lehmi-lambidõ pidämist. Seo om Võro instituudi ja Tarto ülikooli ütine kultuuriperändi uurmisõ välätüü.

Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.

Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.

Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.

Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Piusa foto1Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing