Juba üle 10. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire teateid kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge.
Loe edasi: LUHA-PISIVAKSIK – UUS LIIK EESTI ÖÖLIBLIKAFAUNAS
Annika Poldre
Pärnu Linnaorkester tähistab oma tänavust ümmarguse – 30. sünnipäevaga hooaega kontsertidega, mille pealkirjad on inspireeritud värvidest, luues kaleidoskoopilise muusikakava.
Loe edasi: PÄRNU LINNAORKESTRIL ON VÄRVIKÜLLANE JUUBELIHOOAEG
Tänavu 43. korda toimuv Tartu Rattaralli viib osalejad viieaastase vaheaja järel taas Lõuna-Eesti kuppelmaastikule.
Loe edasi: TARTU RATTARALLI PÖÖRDUB TAGASI LÕUNA-EESTISSE
Omanikud tervitavad ettepanekut lõpetada Valga linna territooriumil asuv riiklik muinsuskaitseala, kuna kaitseala ei taga ajaloolise linnasüdame säilimist.
Loe edasi: EESTI OMANIKE KESKLIIT: RIIKLIKUD MUINSUSKAITSEALAD TULEB LÕPETADA
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapildil mälestusmärk paadipõgenikele Läänemaal Puise neemel. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Enn Hallik
Kui Juta Kurmani 2013. aastal tema New Yorgi Queensi linnaosa kodus külastasime, oli ta juba peaaegu 101. Kuulmine hea, mälu ja energia eeskujulik, ainuke mure oli tasapisi kaduv silmavalgus. Mis tegi Jutale seda enam meelehärmi, et takistas aastate koormale vaatamata toimekal naisel üht kallist tegevust.
Loe edasi: JUTA KURMAN ÕPETAS VEEL 100-AASTASENA NEW YORGIS EESTI KEELT
Viiruste hooaeg on täies hoos, kuid samal ajal ringleb külmetushaiguste ümber mitmeid uskumusi. Igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Kadri Lauk murrab enamlevinud müüte viirushaigustest ning annab nõu, kuidas peaks haigestudes käituma.
Loe edasi: ARST SELGITAB: VIIRUSHAIGUSTE MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Laupäeval, 16. märtsil toimus Võru Kagukeskuses Kagu-Eesti õpilasfirmade kevadlaat, võttes sel aastal tegutsevate õpilasfirmade laadahooaja kokku.
Loe edasi: KAGU-EESTI ÕPILASFIRMADE KEVADLAADAL MÜÜSID MITMED OMA LETID TÜHJAKS
Veel viimaseid nädalaid kogub lavastaja Jaanika Tammaru inimeste lugusid Annelinna avava lavastuse jaoks. Juunis esietenduv LÄBI LINNA: Annelinn saab ainest nii inimeste lugudest kui ka linnaruumist.
Loe edasi: TARTU ASUMEID AVAV „LÄBI LINNA” LAVASTUSTE SARI TIPNEB RÄNNAKUGA ANNELINNAS
Lähiajal hakkab osaühing Euroroad Pärnus Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestusmärgi ümbrust rekonstrueerima, et anda sellele võidupühaks uus ilme.
Loe edasi: PÄRNU VABADUSSÕJA MÄLESTUSMÄRGI ÜMBRUST UUENDATAKSE
Eesti Muuseumide Liit tegi eile, 13. märtsil avaliku pöördumise kultuuriminister Heidy Purga, Narva linnapea Jaan Tootsi ja Narva muuseumi nõukogu esimehe Krista Nelsoni poole seoses SA Narva Muuseumi nõukogu liikmete Vadim Orlovi ja Aleksei Mägi avaldusega, milles nad üritavad kujundada Eesti riigi vastaseid hoiakuid.
Loe edasi: MUUSEUMIDE LIIT SOOVITAB ALEKSEI MÄGI JA VADIM ORLOVI KUTSUDA NARVA MUUSEUMI NÕUKOGUST TAGASI
Reisisell teab üldiselt väga hästi, mis maksab sihtkohas ööbimine, tass kohvi, transport ja õhtusöök koos pokaali veiniga. Kas oskad aga arvata, mis maksab arstiabi eestlaste poolt palavalt armastatud välisriikides?
Loe edasi: KUI PALJU MAKSAB TOIDUMÜRGITUS, LUUMURD VÕI ROLLERIGA KUKKUMINE EESTLASTE LEMMIKSIHTKOHTADES?
Saku Gümnaasiumi uus õppe- ja spordihoone on saavutanud täiskõrguse ning 12. märtsil tänati ehitajaid ja peeti sarikapidu.
Loe edasi: SAKUS PEETI VALLA UUE MAAMÄRGI SARIKAPIDU
Pühapäeval, 17. märtsil kella 11-16ni saab Setomaal tähistada maaselitsa ehk vastlaid Setomaa moodi. Kuus omanäolist kogukonda – Lüübnitsas, Mikitamäel, Värskas, Saaboldas, Uusvadal ja Obinitsas – ootavad külalisi, et nendega koos vanade tavade kohaselt lõbutseda ja pidupäeva toite süüa enne suure, seitsmenädalase paastu algust.
Loe edasi: POOL TOSINAT KOGUKONDA OOTAVAD PÜHAPÄEVAL MASELITSA TÄHISTAMA
1. märtsist 1. aprillini on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Tänavu panustab riik 1,3 miljonit eurot, millest Võru maakonnas läheb kahes voorus jagamisele 81 672 eurot.
Loe edasi: KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI KEVADVOOR ON AVATUD
Kevade saabudes on oluline kontrollida, kas sõiduk on pärast mitu kuud kestnud karme ilmastikuolusid veel heas seisukorras ning sõitmiseks kõlblik. Selle ülesande lihtsustamiseks panid carVerticali autoeksperdid kirja mõned näpunäited, mis aitavad autot kevadeks ette valmistada ja hoida seda tippvormis.
Loe edasi: KUIDAS OMA AUTOT KEVADEKS ETTE VALMISTADALastefondi põhikampaania 2024
Maria las lämbub? Maarek las lämbub? Seda nimekirja võiks jätkata… Eestis on terve klassitäis ehk ligi 30 last ja noort, kes kaasaegsest ravist ilma jäetud ning seetõttu sõna otseses mõttes lämbuvad. Kas Sina oled sellega nõus?
Loe edasi: KAS NÕUSTUD RAVITA JÄETUD LASTE LÄMBUMISEGA?
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta.
Loe edasi: ORNITOLOOGIAÜHING OOTAB TEATEID ESIMESTEST RÄNDLINDUDEST
20.-23.märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus.
Loe edasi: KANUTI GILDIS AVANEVAD ERISTUSTE ERINEVUSED
Pärnu Vallikääru kontsertpaiga arhitektuurivõistlusele saadeti kümme võistlustööd, mida komisjon hakkab hindama 28. märtsil, võistluse tulemused avalikustatakse aprilli lõpus.
Loe edasi: VALLIKÄÄRU ARHITEKTUURIVÕISTLUSELE SAADETI KÜMME TÖÖD
Täna, 11. märtsil tähistab vanglate kaplaniteenistus oma asutamise 100. ja vanglates vabatahtliku vaimuliku teenimise taastamise 35. aastapäeva.
Loe edasi: KAPLANID ON TOETANUD KINNIPEETAVAID TEEL ÜHISKONDA SADA AASTATFotogalerii
Tallinnale korraldatud Nõukogude lennuväe rünnaku 80. aastapäeva puhul helisesid eile kell 19.15 kirikute leinakellad ja Harju tänaval läideti sadu küünlaid. Enne seda toimus Niguliste kirikus mälestuskontsert, installatsiooni avamine Vabaduse väljaku servas ja ohvrite mälestamine Siselinna kalmistul.
Loe edasi: MÄRTSIPOMMITAMISE OHVRITE MÄLESTAMINE KÜÜNALDE SÜÜTAMISEGA HARJU TÄNAVAL
Eile, 9. märtsil avati Kesklinna valitsuse eestvõttel Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumispaigas installatsioon, mis kujutab Harju tänava algust enne linnakodanikele suunatud pöörast terrorit. Installatsioon jääb avatuks märtsi lõpuni.
Loe edasi: KUIDAS SAAB SILMA TORGATA MISKI, MIDA ENAM EI OLE?Fotogalerii
Eile keskpäeval mälestati Tallinna Siselinna kalmistul 80 aastat tagasi aset leidnud märtsipommitamise ohvreid, kelle matmispaigal pidas hingepalve Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.
Loe edasi: 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE
Eile, 9. märtsil lõppes Pärnus L.Koidula muuseumis 10. korda peetud üle-eestiline Koidula luulekonkurss täiskasvanutele. Finaalis pälvis võidu Tartu H. Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Arabella Antons.
Loe edasi: TARTU GÜMNASIST ARABELLA ANTONS VÕITIS X KOIDULA LUULEKONKURSI
Täna tähistab kolmandat sünnipäeva projekt „Pall pole prügi“, mis on Eesti tenniseväljakutelt kokku kogunud ja väärindanud 150 000 tennisepalli. Projekti eesmärgiks on teadvustada tennisepallide keskkonnakahjulikkust ja leida võimalusi nende taaskasutamiseks.
Loe edasi: „PALL POLE PRÜGI” ON KOLME AASTAGA KOGUNUD 150 000 TENNISEPALLI