Külauudised

Ugala teater alustas põhupakkide kogumise aktsiooni

Ugala suvelavastuse „Vereliin“ peaosalised Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Foto Heigo Teder

Ugala teatri tänavune suvelavastus viib publiku uitama tõeotsingu lätetele koos Margus Kasterpalu ja näitetrupiga. Esimest korda Eestis jõuab lavale Iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“, mis kannab endas arhailist elutunnetust, kus esivanemate lugusid antakse edasi isalt pojale ja suguvõsa säilimisel on mälestused sama olulised kui jätkuv vereliin. Olustvere mõisa reheküüni täidab lavamaagiaga kunstnik Liisa Soolepp.

Tähtis osa „Vereliini“ lavakujunduses on põhupakkidel. Needsamad pallinööriga kokku köidetud põlvekõrgused põhupakid, mõõtudega 35x45x80cm, mis sügiseti Eestimaa põldudel silma hakkavad, on nüüd kevadel täiesti defitsiitseteks osutunud.

Suvelavastuse lavakujundus vajab neid põhupakke aga ligikaudu 400 tükki. Oleksime väga tänulikud igasuguse info eest, mis viiks meid kokku mõne heatahtliku inimesega, kellel sellised põhupakid jõude seisavad ning kes nõustuks sümboolse tasu eest põhupakid teatrikunsti tarbeks Ugala teatrile andma.

Palume ühendust võtta Ugala teatri lavastusala juhi Teet Ehalaga, kontakt e-mailitsi teet@ugala.ee või telefoni teel 520 83 82.

Pole tähtis, mis koguses teil põhupakke leidub, kõik võtame tänulikult vastu, sest nagu ütleb vanasõnagi – kes kõrt ei korja, see koormat ei saa!

Allikas: Ugala Teater

Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö "Urban Gadget". Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit — Võru keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutöö “Urban Gadget”. Illustratsioon: Eesti Arhitektide Liit

Viieteistkümnest Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.

Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.

Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja

Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Teisipäeval toimus rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti eelvoor. Säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja teisi teemasid käsitlevatele küsimustele vastasid sajad õpilased üle Eesti. Kokku osales võistluse Eesti eelvoorus 36 kooli 111-ne võistkonnaga.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida kõik võistkonnad kõigist koolidest. Ainsateks piiranguteks olid osalejate vanus (13-19 aastased õpilased) ja võistkondade suurused (3 õpilast). Tänases eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50-le viktoriiniküsimusele.

Eelvoorust pääseb 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28. – 29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne. Nii eelvooru kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.

Euroopa finaal toimub 21.-24. septembril Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel mõningaid muudatusi. „Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaali viime taas läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Loe edasi: Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Täna, 7. aprilli tähistatakse kogu maailmas WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel maailma tervisepäeva raames toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest. Eestis diagnoositi mullu 2668 toidu kaudu leviva haiguse juhtu.

„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”

WHO Eesti esinduse juhi Marge Reinapi sõnul on toiduohutuse küsimused ülemaailmselt alahinnatud, kuna suur osa toidutekkelistest haigustest jääb diagnoosimata.

„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Loe edasi: Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Endine kooliõpetaja korraldas lambavillanäituse

Leida Velling enne näituse avamist. Fotod: Sirje Arro

Kunagine käsitööõpetaja, nüüdne väärikas eas naine Leida Velling korraldas Põltsamaa vallas Lustivere kultuurimajas lambavillanäituse 20. märtsil. Koos sõbrannadega kogus ta väljapanekule kokku paikkonna elanike valmistatud soojast ja tervislikust materjalist valmistatud rõivaid ja kaunistusi.

Lambavillanäituse avatseremoonial Lustivere Kultuurimaja fuajees andsid Leida ja naised tema sõpruskonnast andsid läbi jutustuste, laulu ja tanstu ülevaate lammaste , villa ja selle kasutamisega seonduvatest rahvakommetest. Kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar ilmus publiku ette lambanahkses kasukas. Seejärel avati saaliuks ja koosolijad sisenesid näitust külastama.

“Olen maal kasvanud, pärit Lustiverest ning siin koolis käinud. Nii tunnen maast madalast huvi villaste esemete ja nende valmistamise vastu. Mulle on meeldinud kududa ja aeg-ajalt teen seda praegugi,” rääkis Leida Velling. Tema kunagine õpilane mitmekülgsete kunstikalduvustega Maire Põldma tõi näitusele värvitud villaga vilditud looduspildid.

Kauaaegne Lustivere kooli õpetaja ja direktor Malle Tuur meenutas, et kui ta 1975 aastal kooli tööle tuli, töötas Leida Velling juba koolis õpetajana. “Tema juhendavad lapsed võitsid olümpiaadidel sageli esikohti.” Malle Tuur oli lambavillanäitusele ka enda ja oma tütre kootud esemeid toonud ja kandis seljas omaloomingulist lambavillast kleiti.

“Mulle väga meeldib käsitöö . Igatsen selle juurde pidevalt, kuid praegu ei jätku lihtsalt aega. Kui Leida palus olin aga loomulikult nõus mõned varem kootud ja heegeldatud esemed näitusele tooma,” rääkis lustiverelane Eda Allsaar. Ta märkis, et eelmisel aastal korraldas proua Velling tõeliselt vahva küünlanäituse, kus pidas huvitava teemakohase ettekande.

Lustivere Külaseltsi eestvedaja Riina Paluoja sõnul on näituse peakorraldaja külaelu hing. Paar aastat tagasi alustas Leida Velling oma mälestuste rääkimist ja üleskirjutamist. “Need on tema emalt ja vanaemalt kuuldud ja ise mäletatud lood, mida kavatseme raamatuna välja anda,” ütles Paluoja.”

Jaan Lukas

Mess “Maale elama” tuleb taas pealinna

11. aprillil toimub Tallinnas Kalevi Spordihallis kolmas mess “Maale elama”.

Messi alapealkiri on “Maale ettevõtjaks”, kus sel aastal on erilise tähelepanu all aktiivsete ja tegusate perede kutsumine maale ettevõtlusega tegelema. Messil osaleb 55 kogukonda üle Eesti, kes tutvustavad ennast ja oma piirkonda, sealseid ettevõtlus- ja töötamisvõimalusi ning elukohti ja teenuseid.

Messi raames toimub teemakohane seminar “Maale ettevõtjaks”, kus sõna saavad geograaf Garri Raagma, kirjanik Valdur Mikita ning kirev ring maal tegutsevaid ettevõtjaid. Maha peetakse tuline debatt eduka ettevõtluse võimalustest maapiirkondades. Seminari ja debatti juhib Urmas Vaino. http://www.maale-elama.ee/maale-elama-2015/seminar

Messil on mitmeid uuendusi. Esmakordselt pakutakse messil vahetut nõuannet neile, kes maal ettevõtlusega tegeleda soovivad. Kohal on maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kes koondavad end nimetuse alla “Ettevõtluskohvik” http://www.maale-elama.ee/maale-elama-2015/ettevotluskohvik Loe edasi: Mess “Maale elama” tuleb taas pealinna

Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Neljapäeval, 2. aprillil korraldavad TÜ Kliinikumi Lastefond, Tartu Herbert Masingu kool, Eesti Autismiühing ja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus Tartus teabepäeva “Räägime autismist”, kus häire kohta jagavad infot sellega lähedalt kokku puutujad.

Eesti Autismiühingu juhatuse esinaine Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse Masingu koolis toimuvateabepäevaga juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et autism ei ole sünonüüm “kasvatamatusele” ega ka häbimärk, vaid keeruline häire, mille väljendusvormid ja raskusaste on inimeseti väga erinev. “Autism on muutunud nii-öelda käibesõnaks, mida kasutatakse tihti selliste situatsioonide ja inimeste puhul, mida ei mõisteta. Tartu Herbert Masingu Kool on omal alal juhtiv kool Eestis, kus tegeldakse väga erinevate autistlike lastega. Seda väärtuslikku kogemust jagades ja tutvustades aitame nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste nende igapäevatöös,” räägib ta.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ütleb, et autismipäeva korraldamises osaletakse hea meelega, sest see võimaldab täita üht fondi eesmärki – tõsta elanikkonna teadlikkust niivõrd olulisel teemal. “Koostöös valdkonna tippudega on olnud rõõm organiseerida üritus, kus osalejad saavad erinevate lühiettekannete, praktiliste töötubade või vestlusgruppide vahendusel ammutada uut informatsiooni ning vahetada kogemusi teiste igapäevaselt autismiga kokkupuutuvate inimestega. Loe edasi: Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule

Rahandusministeeriumi tellimusel asuvad uuringukeskuste Praxise ja Centari analüütikud hindama eelmise struktuurivahendite perioodi tehtud investeeringute mõju Eesti regionaalsele arengule. Ajavahemikus 2007-2013 investeeriti maakondadesse üle 2,5 miljardi euro, millele lisandusid veel üleriigilise rahastusega meetmed.

Renoveeritud Alatskivi loss Foto Urmas Saard — Renoveeritud Alatskivi loss. Foto: Urmas Saard

Mõju hindamisega uuritakse, kuivõrd aitas lisarahastus kaasa regionaalsete arenguerisuste vähenemisele ning kui palju panustati kohalike arengueelduste väljaarendamisele.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali sõnul soovime uuringu tulemusi arvestades edaspidi kohalikku elu tõhusamalt toetada. “Hindamise tulemusena ootab rahandusministeerium ettepanekuid, kuidas tulemuslikumalt panustada regionaalarengu eesmärkide saavutamisse,” ütles Tali. “Analüütikute soovituste toel saaks valdkondlike poliitikate ja toetusmeetmete, finantsinstrumentide ja riigieelarveliste eraldiste planeerimisel paremini arvestada regionaalsete vajadustega.”

E sialgne ülevaade raha jagunemisest maakondade vahel kinnitab, et valdav osa projektidest on teostatud Harjumaal, seda nii projektide arvu kui ka rahalist mahtu arvestades,” selgitab projekti eestvedaja Katrin Pihor Praxisest. “Kui vaadata toetatud projektide arvu 1000 elaniku kohta, siis on Tartumaal mõnevõrra enam toetatud projekte teiste maakondadega võrreldes.”

Kohalikku ettevõtluskeskkonda on arendatud näiteks tööstusalade ja -parkide loomise kaudu. Samuti on toetatud paljude lasteaedade, koolide ning külakeskuste renoveerimist ja ehitust. Toetusmeetmete abil on rajatud ja korda tehtud erinevaid turismiobjekte – renoveeritud Alatskivi loss, Haapsalu rannapromenaad ning Tallinnas rajatud Energia Avastuskeskus ja Tartus Ahhaa Teaduskeskus. Loe edasi: Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule

Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Täna, 31. märtsil Rakveres toimuv Lääne-Virumaa noorsootöö labor juhatab sisse sügiseni vältava projekti, mille eesmärgiks on teadvustada
noortekeskustes avatud noorsootöö meetodi võimalusi.

Rakvere Avatud Noortekeskuses toimuvas noorsootöö laboris osaleb 18 inimest. Järgmised laborid toimuvad 2. aprillil Ida-Virumaal Alutagusel ja 6. aprillil Harjumaal Sauel. Projekti lõpetavad kogunemised Viljandi- ja Tartumaal.

Noorsootöö laborites analüüsitakse noorsootöös ilmnenud kriitilisi olukordi ja otsitakse neile parimaid lahedusi. Olulisel kohal on ka noorte
motiveerimine ja kaasamine, samuti noorsootöötajate enesekehtestamine. Noorsootöö laboreid viib läbi koolitaja Kristi Jüristo.

Laborite eestvedajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja need toimuvad Hasartmängumaksu Nõukogu projekti “Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes” raames.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab enam kui 130 Eestis tegutsevat noortekeskust. Loe edasi: Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Nädala foto

Talguhundid seiklemas ümber Eesti. Foto: Kristel Kitsing — **Talguhundid seiklemas ümber Eesti.** Foto: Kristel Kitsing

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Loe edasi: Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Selle nädala lõpus üldkoosolekut pidanud MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmed otsustasid muuta organisatsiooni ulatuslikuks hoolivat metsandust esindavaks liiduks. Laiapõhjalisema tegevusega soovib ühing võtta senisest enam koostöövõrgustiku rolli ning muutuda partnerlusorganisatsiooniks kõigile metsast hoolivatele inimestele, ühingutele, ettevõtetele ja riigile.

„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.

Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.

Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Loe edasi: Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

„Eesti 100 tamme“ esinduspargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis töö märgusõnaga „Sõnasalud“

Lõpusirgele on jõudnud Tamsalu Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei koostöös korraldatud maastikuarhitektuuri võistlus, mille eesmärk oli leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Tamsalu tammepargist saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi ettevõtmise „Eesti 100 tamme“ esinduspark, mis on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018.

Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.

Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.

Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.

Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!

Allikas: Eesti Arhitektide Liit

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooringi liikmed mälestasid küüditamisohvreid

24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale

Pühapäeval, 29. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Talveaeg ehk vööndiaeg algab taas oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Väike-Maarja gümnaasium kutsub hoolivuslaadale

Laupäeval, 28. märtsil on Väike-Maarja gümnaasiumis sagimist palju, sest esmakordselt leiab aset hoolivuslaat.

Laadale on kutsutud Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased ja vallaelanikud kauplema nii käsitöö kui ka kasutatud asjadega. Ostma on oodatud aga kõik lähedalt ja kaugelt.

Õpilasesinduse presidendi Hannamari Soidla sõnul on laadale müüma registreerunud nii õpetajaid, gümnaasiumi noori kui ka vallaelanikke, kes oma käsitööd pakuvad ning lasteriided, oma rõivad ja muu kraami hea meelega teisele ringile saadavad. Nädala algul võis Väike-Maarjas näha õpilasesinduse noori, kes flaiereid jagades kõiki laadale kutsusid.

Hoolivuslaada nimetus ei tulene aga pelgalt sellest, et taaskasutus keskkonna suhtes hooliv on. Laat on nimelt heategevusliku suunaga – olemas on annetuskast, kuhu saab poetada raha, mille eest soetatakse gümnaasiumi õpilaskodule ja seal elavatele õpilastele vajalikke koolitarbeid.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa tunnustas õpilasesinduse algatust, öeldes, et hoolivuslaat paneb mõtlema hoolivusele ning ärgitab meis soovi teha midagi head nende jaoks, kes seda vajavad. “Elutempo on kiire, infoküllane ja tarbimisele orienteeritud. Sageli napib aega iseendaga olemiseks, püüame ajaga võidu joosta ning paljud pisiasjad jäävad tähelepanuta. Märgata, hoolida ja olla jätkusuutlik on märksõnad, mis aitavad meil teha heategusid iseendale, sõbrale, kogukonnale,” rääkis Eelmaa.

Hoolivuslaata korraldab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindus, kes on varemgi heategevuslike ettevõtmistega silma paistnud. Möödunud jõulude eel koguti toitu ja vajalikke asju Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.

“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.

Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.

“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Loe edasi: Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Foto (Põlva Maavalitsus): Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näiteringi lavastus “Tsirkus Barcelona”

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Värska kultuurikeskuses traditsiooniline Põlvamaa kooliteatrite festival, kus osales seitse näitetruppi.

Juba teist aastat olid esindatud ainult alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetrupid. Festivali korraldas Marija Jurtin. Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid üleriigilise erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased Egle Adams ja Liisa Ojakõiv.

Žürii andis välja järgmised auhinnad:

1.-4. klassi õpilaste truppide vanuseaste: Parim näitetrupp, kes esindab Põlva maakonda 8.-9. mai 2015 Jõgeval toimuval kooliteatrite alglasside riigifestivalil, on Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näitering lavastusega “Tsirkus Barcelona”. Näiteringi juhendaja Diana Pehk. Loe edasi: Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

2013.a käivitati üleriigiline mälestuste kogumise algatus “Kogu Me Lugu” juuniküüditamise mälestuspäeval.

Sellest alates on kogutud sadu perelugusid nii Eestist kui välismaalt, mis puudutavad Nõukogude ja Saksa režiimide süütegusid inimsuse vastu. Tänaseks on salvestatud ligi 80 täispikka videointervjuud, mis kirjeldavad detailselt erinevate perekondade kogemusi ja õppetunde okupatsioonide ajast.

Kogu Me Lugu Facebooki lehel on tänaseks kogutud 2500+ fänni ning seal postitatud videosid ning muid materjale on fännide poolt arvukalt jagatud. 2014.a kevadel viisid algatuse eestvedajad Kogu Me Lugu videointervjuusid läbi väliseesti kogukonna liikmetega USA-s San Fransisco Bay Area-s ning laulupeo aegu ka Eestis, mil riiki külastas arvukalt väliseestlasti USA-st, Kanadast ja mujalt.

Kõigist täispikkadest intervjuudest (1-4 h) on loodud kuni 10-minutilised videolood, mis on varustatud olenemata originaalkeelest inglise, vene ja eesti keelsete subtiitritega. Videolugusid laetakse jooksvalt üles Kogu Me Lugu YouTube kanalisse (https://www.youtube.com/user/KoguMeLugu/playlists) ning Kogu Me Lugu kodulehele (www.kogumelugu.ee ). Loe edasi: Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

Suvine aialinnupäevik alustab uut hooaega

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Selle eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ning täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse muutumist ning vajadusel nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi – millal puhkesid õide taimed ning ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate – kimalaste – lemmiktaimede kohta aias.

Kõik kodulehele sisestatud andmed saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse.

2014. aastal vaatles “Suvise aialinnupäeviku” raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest.

“Suvist aialinnupäevikut” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.