Külauudised

Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit kutsuvad tasuta noortelaagrisse Lätti!

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus Foto Urmas Saard — Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kuni 4. juunini on 16-21 aastased noored üle Eesti oodatud kandideerima Lätis aset leidvale kümnepäevasesse noortelaagrisse, mis toimub 13.-22. juunini lõunanaabrite erinevates linnades, algab Salatsis (Salacgrīva) ja lõpeb Võnnus (Cēsis). Eelmisel aastal toimus sarnane laager Pärnus, Valgas ja teistes Eesti linnades. 28 noort (14 Eestist ja 14 Lätist) omandavad täiendavaid teadmisi mõlema riigi rahvaste ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo kohta. Osalejatele korraldatakse väljasõite ja töötubasid. Elukutselised õpetajad ja juhendajad jagavad teadmisi sõdurite igapäevaelu kohta ja osalejatele antakse praktilisi teadmisi ellujäämistehnikatest, mängitakse improviseeritud sõjamänge ja nauditakse suve rannas. Noored saavad aega veeta mitmesuguste sportlike ja meelelahutuslike tegevustega, käijakse ekskursioonidel ning korrastatakse langenud sõdurite mälestusmärke ja matmispaiku.

Samuti toimub eriline sündmus, kus esinevad läti muusikud.

Loe edasi: Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm omab pikaajalisi kogemusi lipurivistuse korraldamisel ja õpilastele vajalike teadmiste jagamisel. Täna palus ta Sindi lasteaia koolieelsete rühmade lapsed jalutama noortekeskuse hoone juurde, kus 4. juuni õhtul toimub sinimustvalge lipu sünnipäevale pühendatud pidulik tseremoonia. Sindi lasteaed on avaldanud soovi osaleda vähemalt 120 suurema käsilipuga lipu päeva pidustustel ja marssida koos suurtega rongkäigus. Nõmm tegi lastele lõbusas ja mängulises liikumises „rivitrilli“. Õpetaja palus sooritada pöördeid paremale ja vasakule: pöörata endid Pärnu ja koolimaja poole… Teine põhjus, miks mõnikümmend last kohale kutsuti, seisnes vajaduses hinnata tegelikkuses sadade inimeste paigutuse võimalust noortekeskuse esisel kitsal alal, kus päeva peasündmusega algust tehakse.

Loe edasi: Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Lastefond jagab Jõhvis teadmisi autismist ja oma tegevusest

Kolmapäeval, 27. mail korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond Jõhvis tasuta teabepäeva “Räägime autismist”, mis tutvustab osalejatele autismi kõrval ka Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti ja Lastefondi tegevust.

Jõhvi vallavalitsuse hoones toimuva teabepäevaga soovitakse pöörata tähelepanu autismile ning tuua kokku kõik teemaga kokku puutuvad Ida-Virumaa spetsialistid, et jagada muu hulgas teadmisi ka Lastefondi tegevuse ja toetusvõimaluste kohta.

Teabepäeval räägivad oma kogemustest autistlike laste õpetamisel Tartu Herbert Masingu kooli direktor ja õpetaja Tiina Kallavus ning autistliku lapse kasvatamisel lapsevanem Kaja Leppik. Elu võimalikkuse üle täiskasvanud autisti kõrval arutleb ning esitleb raamatut “Autism. Meie laste lood 2” Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko. Lisaks antakse ülevaade Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti tööst ning viiakse läbi aruteluring Ida-Virumaa hetkeolukorra ja lähituleviku vajaduste teemal. Päev lõpetatakse külaskäiguga Jõhvi Puuetega Laste Tugikodusse “Päikesekiir”.

Loe edasi: Lastefond jagab Jõhvis teadmisi autismist ja oma tegevusest

Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Sergei Trofimovi fotonäitus “Juured ja tiivad”

“Juured ja tiivad” on fotode seeria, mis jutustab inimeste elust Käru vallas, Raplamaal, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul. Pere annab meile tiivad, perest otsime oma juuri, pere annab jõudu, et elus saavutada edu. Fotodel on jäädvustatud eesti küla peresid kodus, kokkutulekutel, pidudel ja kõikvõimalikes muudes olukordades. Esialgne idee oli küll teha küla peredest portreepilte, aga kuna Sergei Trofimovil on pikaaegne kogemus pressifotograafina, siis on näituse meeldejäävamateks hetkedeks just reportaažfotod Kärus toimunud suurematest pidustustest. Käru alevik ei ole eriti suur, aga jälgides erinevaid peresid erinevatel aastaegadel, toimub arusaamine, kui tähtis on jagada positiivset kogemust ilusa maa inimese elust.

Sergei Trofimov arvab, et tervislikus ühiskonnas on perekond pea element. Linnad kasvavad iga päev, ent selle kiire kasvuga ei kaota elu maal oma romantikat ega jõudu, vaatamata sellele, et maale on elama jäänud vähem inimesi. Lapsed maal on rohkem laste moodi ja nende lapsepõlv on selline nagu peab olema, neil ei ole kuskile kiire. Just selle tõttu arvab autor, et elu linnas on teisene võrreldes maaeluga.

Loe edasi: Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Võru Euroopa filmikohvikus näeb taaskord tasuta kvaliteetfilmi

Euroopa filmikohvikute sarja viienda filmina linastub neljapäeval, 28. mail kell 19 Võrus kinos Kannel Sloveenia režissööri Rok Biceki debüütfilm „Klassivaenlane“ (2013), mis süüvib ühe keskkooliklassi väikesesse maailma ja vaatleb noorte probleeme kokkupuutel uue eriti range õpetajaga.

Film kandideeris eelmisel aastal filmiauhinnale LUX, see on Euroopa Parlamendi poolt algatatud tunnustus andekatele filmitegijatele. Selle peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel ning toetada koostööprojektide levikut Euroopa Liidus. LUXi filmiauhind ei ole rahaline, vaid toetab filmi tõlkimist 24 Euroopa Liidu ametlikku keelde.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldab Europe Directi Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Nädala foto

Sume kevadõhtu Sindis. Foto: Urmas Saard — **Sume kevadõhtu Sindis.** Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Igal kevadel Pärnumaal toimuv ca 23 km pikkune jalgrattasõit Paikuse alevi, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Seljametsa küla teedel on kujunenud rattasõitu harrastavatele inimestele oodatud matkapäevaks.

Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel ratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander Foto Urmas Saard — Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel jalgratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander. Foto: Urmas Saard

Väikeste ratturite teekond on 5,4 km ja seda ringi sõidetakse Paikuse alevist väljumata. Andres Riivits ütles, et rattal oleva näidiku järgi kaotas ta pika ringi läbimisega 237,4 kilokalorit.

Peale matka toimus vigursõidu võistlus viies arvestuses: kuni kooliealisteni, kuni neljanda klassini, viies kuni üheksas klass. Täiskasvanud jagunesid omakorda eraldi meeste ja naiste arvestuseks. Vigursõite korraldas Roland Simanis. Jüri Koger oli tehnikabussiga abiks matkal osalenud jalgratturitele, kellel probleemi keti või mõne muu pisiasjaga.

Kõik matkale registreerunud said mingi kingituse. Vastavalt sellele järjestusele, kuidas nimesedelid korvikesest välja võeti, anti igale ühele võimalus ise endale mingi kingitus valida. Traditsiooniliselt loositi rattamatkal osalejate vahel välja ka jalgratas. Eelnevalt lepiti kokku, et ratta omanikuks saab see, kelle sedel võetakse välja 27-dana. Õnnelikuks rattaomanikus sai esimest korda Paikuse rattamatkal osalenud sama valla elanik Silver Schliep, kes oli kohal kogu perega: abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander.

Loe edasi: Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Täna võis Pärnus Martensi väljakul kuulda gospel muusikat ja head sõnumit Kristusest, mis peatas mitmeid üllatunud juhumöödujaid ning sundis vaatamata tusasele ilmale mõnedki inimesed algusest lõpuni paigale jääma.

Johannes ja Timo Lige Foto Urmas Saard — Johannes ja Timo Lige. Foto: Urmas Saard

Tasuta kontsert-perepäev Timo Lige perebändiga oli juba aegsasti välja hõigatud ja nii otsustasin minagi uudistama minna. Sissejuhatava mõttena rääkis Alari Allikas, Pärnu Sool ja Valgus kogudusest, et kunagi armees aega teenides pidi ta harjutama AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaadi lahti võtmist ja kokku panemist ning õnneks ainult elutu märklaua pihta tulistamist. Ta ütles, et ka täna ei pea kartma surmavat tabamust, aga pidas võimalikuks saada pihta hea sõnumiga.

Esimene jutt oli paljutõotav. Tõmbasin nööridest sikutades tressijaki kapuutsi kindlamini pähe, et jahe tuul vähem segaks ja kuulasin sõnajärje üle võtnud Timo Liget. Selgus, et vääramatud asjaolud ei võimaldanud tervel perel kohale tulla. Tulemata jäi abikaasa Monika ja tütred Mirjam ning Hanna. Aga Johannes istus isa kõrval trummi taga, hiljem raputas kõristiga rütmi. Timo on koorijuht ja kooriseadete looja, ta on sadade kristliku sisuga laulude autor. Ta on Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, kes nimetati sama kooli aasta õpetajaks 2010. Aasta hiljem sai Timo nimi tuntuks üle riigi kõigi televaatajate kodudes, kus jälgiti „Laulupealinna“ teleprojekti. Kärdla kooli vilistlastest ja laulmist armastavatest rõõmsatest noortest koosnev ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Timo, võitis 2011. aastal koos Ott Leplandiga Kärdlale laulupealinna nimetuse.

Loe edasi: Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

21. mail hõivati Sindi gümnaasiumi aula seisukohadki. Sõnalised vahepalad vaheldusid laulude, pillilugude ja tantsudega. Saalis istujad nautisid igat etteastet.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid. Foto: Urmas Saard

Lastevanematele võis olla just tema lapse esinemine elamuslik ja isegi hinge kinnihoidvalt meeldivalt ärevuslik usus, et kõik läheb loodetult hästi ning paremal juhul veelgi paremini. Õpetajatele oli iga õpilase esinemine samaväärselt nii vastutust kui rõõmu tekitav. Õpetaja Eneli Arusaare pinges näojooned vahetusid suureks rõõmuks alles kontserdi lõpuminutitel. Sama rõõmsad olid ka õpetajad Marje Tilk, Mariko Passel, Jelena Kuvšinova, kes kõik neljakesi tõid kava kunstilise sisu edukalt publikuni.

Kava oli mitmekülgne ja pidevat ootuspinget õhus hoidev. Rahulikum tempo asendus hoogsamaga, et järgmisel hetkel vahelduseks uuesti kogeda mõnd rahustavamat mõtliku pausi. Nagu elumuutuste merel. Selliselt mõeldes sobiski suurepäraselt kontserdi keskpaika nii eakamate kui noorte seas populaarseks saanud Järsumäe ehk Kihnu Virve (Virve-Elfriide Köstri) „Merepidu“, mis sündis kuuldavasti laulu autorit tabanud saatuslike kogemuste pinnalt. Paaril õnnelikul juhul uppumisest pääsenuna valmis tal sütitavalt lõbus laul, mille viis ikka heal meelel üles võetakse ja kuulajaid kaasa laulma kutsutakse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

Pühapäeval peetakse Nõmmel tänavalaata “Roheliste väravate tänav”

Pühapäeval, 24. mail toimub Nõmme Kevade raames Nõmme linnaosas Piiri tänava piirkonnas taas kogukonnaüritus «Roheliste väravate tänav». Ühenduse Loov Nõmme eestvedamisel peetaval tänavalaadal on avatud kodukohvikud, toimuvad kontserdid, võrkpallivõistlused, vanade mootorrataste näitus, töötoad, ajaloo- ja loodusloengud, avatud on lasteala ja rohevahetus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul paneb juba kuuendat korda toimuv “Roheliste väravate tänav” Nõmme linnaosa kevadpäevadele väärika punkti. Mitmekesine on ka tänavalaada muusikaprogramm. Laval esinevad Nõmme folgiringi lapsed, erinevad Nõmme noortemaja ringid, kõhutantsijad, näha saab aga ka lõõtsakuningas Juhan Uppinit, Siim Rikkerit ja Enrik Vislat ansamblist Tuulelõõtsutajad, ansambleid Vanaviisi, Zorbas ja Köömes.

Eelnevalt on “Roheliste väravate tänav” toimunud kahel korral Õie pargis, Vabaduse parkmetsas, Vana-Mustamäe tänaval ja Serva tänaval. Igal korral on sündmusesse kaasatud ka toimumiskoha lähedusse jäävate tänavate elanikud.

Ürituse info: www.facebook.com/events/155

Nõmme Kevade programm: www.tallinn.ee/nommekevad2015

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Eile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard — Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Loe edasi: Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Algas hiite kuvavõistlus

Eelmisel aastal võitnud Janno Loide Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud ülesvõte “Põhjatu allikas”

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Loe edasi: Algas hiite kuvavõistlus

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard — Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel

Võrumaal Haanjas asuval Suurel Munamäel saab suve jooksul mitmeid kontserte ja etendusi nautida. Seekord teevad otsa lahti hr Mihkel Mattisen ja pr Birgit Sarrap (endisega nimega Õigemeel).

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel toimub juba teisipäeval, 2. juunil 2015 algusega kell 18:00.

Pilet 5 €,
õpilastele ja pensionäridele 2 €

Olete oodatud!

Rõuge valla X laulu- ja tantsupidu “Kauges külas”

Reedel, 22. mail rõkkab kevadine Järvesaar Võrumaal Viitinas juba kümnendat korda rõõmsatest laulu- ja tantsuviisidest.

Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!

Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!

Kehakinnitust pakub MARU KÄRU – kiirtoit ratastel.

Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard — Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Pärnu-Jaagupi kool 300 Valmistanud kiviraidur Ado Koch — Pärnu-Jaagupi kool 300. Valmistanud kiviraidur Ado Koch

27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.

Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.

Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)

Parimaks noortalunikuks tunnistati teist aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru. Teise koha sai Dirgis Jõemaa, kes pälvis ka parima noore taluperenaise tiitli. Kolmandale kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Martin Žuravljov.

“Valisin põllumajanduseriala, kuna tegeleme kodus loomadega ja mulle meeldivad masinad ja traktorid. Traktorisõit oligi täna minu jaoks kõige kergem ala,” ütles Eesti parim noor taluperenaine Dirgis Jõemaa, Järvamaa Kutsehariduskeskuse esimese kursuse õpilane. “Põllumajandus on elu alus – meie teeme tööd, et teised saaksid süüa ja elada.”

Noorte sõnul andis võistlusel osalemine neile kogemusi ja enesekindlust. “Usun, et see tiitel lisab mu CV-le kaalu ja aitab saada tulevikus paremat tööd,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru,Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane.

“Võistlus läks igati korda ning oli näha, et selle toomine Türile oli õige otsus,” ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Noored olid võtnud asja tõsiselt ning võistluseks põhjalikult valmistunud. Tulemustest on näha, et põllumajanduslik kutseharidus on meil väga heal tasemel.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 27 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Põltsamaa Ametikoolist ning Eesti Maaülikoolist.

Noored panid oma teadmised, oskused ja kiiruse proovile kümnel võistlusalal : teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, või valmistamine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Sihtasutusega Innove.

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Eilsel Sindi Ajalooklubi kokkusaamisel keskenduti sinimustvalgele lipule, lipu seltsi tegevusele ja jutustati mitme inimese isiklikke mälestusi.

Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski Foto Urmas Saard — Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski. Foto: Urmas Saard

Kui Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ettepaneku rääkida lipu seltsiga seonduvast, palus ta keskenduda rohkem tegevusele väljapool Pärnumaad. Põhjus lihtne: Pärnus, Sindis ja mujal Pärnumaal toimuvast ollakse üsna hästi teadlik. Sellele teadmisele on suuresti kaasa aidanud kodu lähedus ja sagedane ajakirjanduslik kajastus. Siiski ei saa seltsi tegevusest kõneldes Pärnumaad päriselt eirata, sest paljudel juhtudel omab eelkõige Pärnu ja Sindi keskset rolli sinimustvalge lipukultuuriga kokkupuutel.

Lipu seltsi loomisele eelnevatel aastatel puudus mul vähimgi lähedasem side sinimustvalge lipu liikumises osalevate inimestega. Ei viibinud ka 2004. aasta 30. mail Tartu Ülikooli aulas, kus asutati Eesti lipu selts. Ühenduse algatustoimkonda kuulunud tolleaegne riigikogu liige Küllo Arjakas meenutab, et aulas esinenud Tartu meeskoor astus kohe seltsi kollektiivliikmeks. Ülikooli peahoone rõdul rulliti lahti mõõtmetes 7 x 11 meetrine sinimustvalge lipukangas. Arjaka kirjutatud raamatus „Eesti lipp“ pühendab autor lipu seltsile ainult kolm ja pool lehekülge koos paari suure fotoga, aga sellest saab teada kõige olulisema.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard — Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Loe edasi: Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Täna toimus pidulik sündmus Kaitseliidu Pärnumaa maleva eriorganisatsioonide maja saalis, kus kümne lapse ema Hele-Riin Verlin võttis vastu Pärnumaa aasta ema 2015 tiitli, mille juurde kuulub kingitusena ka suur soe tekk.

Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik Foto Urmas Saard — Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi ütles, et Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal kolmandat korda Pärnumaal aasta ema. Kaheksa kandidaadi hulgast aitasid valikut teha Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos Kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Noored Kotkad Pärnumaa maleva esindajatega. Pärnumaa aasta ema 2015 kandidaadiks esitasid Hele-Riin Verlini perekonnaliikmed, toetusring Väikesed sammud ning Kunsti- ja kultuuriselts Hohloma MTÜ juhatuse liige, vene talu noorperenaine Veronika Meibaum.

Traditsiooniliselt kingitakse aasta emale heegeldatud tekk, mille valmistasid kodutütarde sini-kollastes värvides seekord naiskodukaitse liikmed. Suure teki asetasid Hele-Riin Verlini õlgadele Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Jana Ots ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem abi Aina Tarvis. Muusikaliste etteastetega tervitasid aasta ema kodutütred. Tervitamas olid ka Tõnu Miil, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Surju vallavanem Jaanus Männik.

Loe edasi: Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015