Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.
Hoolimata lindude gripi ohu vähenemisest soovitab veterinaar- ja toiduamet siiski võimalusel jätkata lindude pidamist sisetingimustes, tagamaks nende parema kaitse.
Vaatamata lindude väljas pidamise keelu lõppemisele saab iga farmiomanik oma linde kaitsta, järgides kõiki loomatauditõrje seadusest tulenevaid bioohutusmeetmeid. Näiteks tuleb piirata kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks kasutada ja kanda mujal.
Tänane lastekaitsepäev kipub muude tähtpäevade kõrval ununema, kuigi laste rõõmu ja heaolu nimel tegutsevad asutused ja organisatsioonid pakuvad erinevaid üritusi.
Lastekaitse Liit korraldab näiteks ühes partneritega Vabariigi Presidendi roosiaias lastega ja lastele tunnustusauhindade jagamist laste hüvanguks panustanud inimestele ja organisatsioonidele. Tänavu sooritavad põhikooli lõpetajad aga samal ajal eesti keele eksamit.
“Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul,” arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots. “Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse. jäädes laste rõõmupäevaks, kui kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi.” Loe edasi: Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!
Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?
Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.
„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.
„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.
Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.
Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard
Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.
Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.
Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.
Hilja Aasala esimene isiknäitus avatakse Sindi muuseumi kahes ruumis 1. juunil kell 14.00.
Hilja Aasala. Foto: Urmas Saard
Eile tõi pea kogu elu Sindis elanud Hilja Aasala oma isiknäituse Sindi mäluasutusse, kus muuseumi juhataja Heidi Vellend, teine töötaja Kiki Pärnpuu ja tekstiilikunstnik Helgi Tuul olid abis väljapaneku ülesriputamisel. Kestev ruumipuudus teeb näituste korraldamise Sindi muuseumis oluliselt raskemaks võrreldes nende kohtadega, kus alalised näitusepinnad pole koormatud püsiekspositsioonidega. Aga muuseumi juhataja on juba ammu sellega kohanenud, kuigi leppimine taolise olukorraga pole kuidagi põhjendatud ja Heidi Vellend loodab endise visadusega, et järjest kasvavate museaalide hulgaga ruumide kitsikus leiab mingil ajal siiski ootuspärase lahenduse.
Hilja Aasala nobe liikumine, terane pilk ja ladus vestlus eksitavad esmakohtujat tema elatud aastakümnete arvamisel. Kuna ta ajalehtede veergudel arvamuslugusid kirjutades pole varjanud oma kõrget vanust, siis tekkis esimesel hetkel kahtlus, kas on ikka tegemist ühes isikus nii mitmekülgse inimesega või leidub Sindi linnas veel teinegi nimekaim. Ei ole. See sai täiendava küsimusega kohe selgeks tehtud.
Eile paluti Pärnu maavanema Kalev Kaljuste ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri vastuvõtule maakonna üldhariduskoolide tublidest tublimad õpilased ja nende õpetajad.
Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar. Foto: Urmas Saard
Pärnu maavalitsuse haridustalituse peainspektor Gerdi Rebane ütles, et vastuvõtule paluti tulla 18 omavalitsuse piirkonna koolist 75 parimal õpilasel, kes on edukad olnud õppimises, aineolümpiaadidel, spordis, muusikas, õpilasesinduste töös ja paljudes muudes valdkondades. „Iga tubli õpilase selja taga seisab tema õpetaja, neid on siia kutsutud 22. Olulised õpetajad on need, kes sinusse usuvad ja seda usku ka välja näitavad,“ rääkis Rebane, kelle arvates on kiitmine ja tunnustamine tegevus, mida kunagi ei ole üleliia, pigem jääb mõnikord puudu.
Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli kõigi aegade noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar, kes saavutas „Kaunima metsalaulu“ konkursil solistide arvestuses teise koha, osales üleriigilisel õpilasleiutajate konkursil, äriideede konkursil, Hullu Teadlase teadusprojektis „Olen tragi, sordin prügi“. Mia juhtis Lydia Koidula rollis Vändra gümnaasiumis toimunud vabariiklikku keeleüritust „Keeletegu 2016“.
Säravaima kultuuriarvustaja tiitli sai 2017. aastal maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi. Televaatajate rahvahääletusel osales ka väga palju maainimesi, kes tagasid temale ülekaaluka võidu. Selles kirjatükis tahaks anda lühiülevaate sellest, mis köitis tähelepanu tema kolmandast Koguja raamatust „Mina olengi regilaul“.
Maalehe lugejatena teame Mikomäe head kultuuri- ja elukäsitlust. Hea üldistusvõime, põhjalikud, laia silmaringiga teatrilood on teinud temast tuntud kultuurivalgustaja. Kuna tegemist on Raplamaa ajakirjanikuga, siis paljud mõtisklused elust ja inimestest on meile lähedased, selle paikkonnaga seotud.
Mikomägi kirjutab: „Elame omavalitsust mängivas riigis, poliitikud ei teeni Eesti riiki, vaid raha.” (lk 13 ja 29). Eriti kurb on seda tõdeda haldus- ja riigireformi käigus. Samas saab nõustada väitega, maal on kadunud hoog valdade ülesehitusel, vähe hoolitakse haritlaste kasvatamisest. Võib küsida, kui iseseisvad oleme isade maal, kas käitume kui turistid, kes koogutavad rahapalvetega mitmete projektide poole (lk 51 ja 92). Mikomägi teab maal elades, et isa Eino agronoomi elutarkus on teda pannud jälgima maaelu. Nüüd tõdeb maaelu hääbumist, mida toetab kultuurituse pealetung. Kohaliku piirkonna elutundajana jagan tema seisukohta, noored ja vanad enam kokku ei saa, üksteist ei kuule, üksteiselt ei õpi (lk 39). Harimatus väärikama põlvkonna elutarkust arvestamata jätab nii mõnegi külakooli taha targutama. Pealiskaudsust vältides on soovitatav ajalehtede esiküljed asendada heade sõnumitega (lk 7). Loe edasi: Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?
Sauga kool, noortekeskus, vallamaja; Are vallamaja, kultuurikeskus, kool, lasteaed, Suigu raamatukogu; Tori rahvamaja, sotsiaalmaja, muuseum, kool, lasteaed, vallamaja – need olid Sindi linnavaltsuse korraldatud kultuuri- ja haridusreisi peamised peatuskohad, et tutvuda kolme ühineva omavalitsuse allasutustega.
Pajo trükikoja juhiabi Heidi Klein ja trüki ettevalmistaja Elis Ein annavad lipu seltsi liikmele Ain Keerupile üle lipu päeva tähistamist tutvustavad voldikud ja plakatid, mis trükiti sponsorluse korras. Foto: Urmas Saard
Tänavu 15. oktoobril toimuva kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel moodustub Pärnumaal uus Tori vald, mille pindala on 612 ruutkilomeetril ja kus elab umbes 11 700 inimest. Liituvateks omavalitsusteks on Sindi linn, Sauga, Are ja Tori vallad. Uues volikogus saab olema 23 kohta ja valimine leiab aset ühes valmisringkonnas.
Juba mõnda aega elatakse ühinemise meeleolus. Hiljuti külastas Sindi linna Tori esindus. Eile, 29. mail korraldas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ringsõidu ühinevatesse valdadesse humanitaarvaldkonna inimestele. Kavandatust oluliselt pikemaks kujunenud päev algas pärast raekoja juurest väljasõitu peatusega Pajo trükikoja ees.
Eesti lipu seltsi liikmele Ain Keerupile anti üle Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustavad plakatid ja kava voldikud. Juhuse tahtel valmisid need just samal kellaajal, kui pidi toimuma väljasõit. Nii ühendati huvi- ja tööreis veel ühe vajaliku tegevusega. Kõigis peatuskohtades jäeti maha plakatid ja voldikud, mis kutsusid kolme valla inimesi Sinti lipu päeva tähistamisele. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi eestvedamisel toimus sarnane ühisettevõtmine esmakordselt Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisel. Nüüd minnakse kodanikualgatusena sammukese edasi.
Neljapäeval, 25 . mail esietendus Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil.
Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.
„Raimond Kaugverti vastavalt tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.
Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.
Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.
Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti esmatrükis ka Raimund Kaugveri romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.
Laupäeval, 27. mail kogunesid Sinti noored juhtrajasõidu mudelisportlased Eestist ja Lätist. Lätist tulid võistlema 18 noort Limbažist, Valmierast, Mazcalacast ja Rujienast. Eestit esindasid viis noort Sindist, Jõõprest ja Haapsalust.
Andy Aron ja Karmen Mets. Foto: Johannes Mets
Nii Lätist kui ka Eestist jäi osa lapsi tulemata ekskursioonide tõttu, mida tavapäraselt kooliaasta lõpus korraldatakse.
Kavas oli kolm klassi: algajad (meie N-14), PR-32 ja PR-24. Uksed olid avatud treeninguteks kell 8.00. Esimesed külalised saabusid umbes kella 9.30 paiku. Kohe asuti õhinaga rada proovima. Enamvähem kõik Läti lapsed sõitsid Sindis esimest korda, mõni üksik erand välja arvatud.
Võistlejad jagati gruppidesse läbi kvalifikatsioonisõitude. N-14 klassis platseerusid meie noortest tugevamasse gruppi Karin Mets Jõõprest ja Mikk Bauer Haapsalust. Teine Haapsalu noormees Marko Suitsberg, kes ka Sindis esimest korda võistlemas, platseerus B gruppi. Kokku osales selles klassis 16 võistlejat. Eelsõitudest pääsesid Eestist finaali Mikk Bauer teisena ja Karin Mets kolmandana.
Täna toimus Sindis Kesk tänava äärde rajataval Pärnu JK Poseidoni staadionil järjekordne talgupäev.
Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet. Foto: Urmas Saard
Traktor randaalis, tasandas ja rullis staadioni ala. Talgulised noppisid veel kive, mis masinaga töötamise järel välja ilmusid. Rullimise järel hakati käsitsi muruseemet külvama. Külvi järel laotati turbamulda peale.
Facebooki Poseidoni lehel teatatakse, et koostöös toetajatega soetas JK Poseidon uued 2×5 m jalgpalli väravad. Kui Häädemeeste väravad jõudsid otse kodustaadionile, siis Sindi väravad leiavad ajutist kasutust Sindi gümnaasiumi staadionil. Seal toimub praegu veel tavapärane treeningtöö seni kuni loodetavasti sügisel võib ümber asuda uuele staadionile.
Väravate hankimisele panid õla alla AS Saint-Gobain Ehitustooted ning Stardipaik.ee oma rohkete abiliste ja toetajatega. “Sindi ning Häädemeeste staadionitel treenib tänaseks mitmeid gruppe, mistõttu oli vanadele raudväravatele kindlasti lisa vaja. On väga hea meel tõdeda, et suutsime oma toetajate abiga need soetada, sest treeningprotsessi kvaliteeti silmas pidades oli tegu äärmiselt olulise sammuga,“ ütles Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi.
Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.
451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste
Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.
Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.
Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.
Marko Šorin. Foto: Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.
Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.
Tänavu toimus Pärnu võimlemiskooli Rüht traditsiooniline kevadpidu Paikuse spordikeskuses, kus 22 etteastega esinesid nii oma kooli kui ka külalisesinejad.
Tänasel kevadpeol „Rõõm südames“ nägi esinemas kõiki võimlemiskooli õpilasi. Üllatusi pakkusid samuti külalisesinejad Sindist, Kilingi-Nõmmest ja Tahkurannast. Näiteks suure aplausi teenis Jane Vent, kes hüppas kahe neiu käes hoitud võimlemisrõngast läbi. Jane Vent on üks iluvõimlejaist Sindi Avatud Noortekeskuse Stella rühmast. Nende treener on Margit Schmidt. Aga põnevust ja ilu kinkisid ka paljud teised esinejad. Kõigile osalejatele jäi mälestuseks tänukiri ja ära söömiseks punasesse paberisse pakendatud õun.
Urmas Saard
Võimlemiskooli Rüht laste tänu. Foto: Urmas Saard →
Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.
“Teeliste kirikud 2017”. Foto: Urmas Saard
Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.
Päev kandub reede õhtusse, kui suur buss peatub enne Eestimaale jõudmist kunagise Ainaži/Ikla piiripunkti hoone ees. Suuri busse on teisigi. Niipea kui üks lahkub, asendab seda juba järgmine saabuv buss. Kõik pole siiski kõige suuremad, on ka väiksemaid, kõige rohkem siiski sõiduautosid.
Kunagine Ainaži/Ikla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses. Foto: Urmas Saard
Alkoholipoodide keti Alko1000 reklaamkiri on maja seinal muljetavaldavalt suur. Kiri on tõstetud ka kõrgele katuse servale. Sama korratakse Eesti poolt sõitjatele nähtavaks tegemiseks. Viinapoodi sisenejaid tervitab ukse kõrval maailma kõige vanemate lippude hulka kuuluv Läti lipp, mida esmakordselt mainiti juba 13. sajandil Liivimaa vanemas riimkroonikas.
Endal huvi alkohoolsete jookide vastu puudub. Takseerin niisama siia sinna ja vaatan suurte kandamitega viinapoest väljuvaid inimesi. Viimaks astun siiski ka ise üle ukseläve. Ruum näib suur olevat, aga üllatavad ülipikad järjekorrad. Meenutan, kus ma viimati nii pikki järjekordi nägin. Vist lapsepõlves. Vene ajal olid Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate asemel Kalevi ja Võidu tänav. Nende nurgal tilluke leivapood, mille ukse taga aitasin emal ja vanaemal vaheldumisi valge saia sabas seista.
Hankele „Pärnu maantee osaline rekonstrueerimine” esitati õigeaegselt kaks pakkumust. Hankele vastavaks tunnistati mõlemad pakkujad. Neist edukaks tunnistati AS TREF Nord pakkumus kogumaksumusega 53 238,94 eurot (koos käibega), kui kõige madalama kogumaksumusega.
Sindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et möödunud aastal rekonstrueeriti Pärnu maanteed alates Linnavalitsuse bussipeatusest kuni korrusmajade elamukvartalini, veidi maad üle Jaama tänava. Nüüd jätkub teeremont kahes suunas. Ühtpidi Pärnu poole kuni Lohu pargini ja teisest otsast kuni Sindi gümnaasiumi juurde viiva tee otsani.
Kui edukaks tunnistatud firma pakkumust ei vaidlustata, saab peatselt ehitajaga lepingu sõlmida. Reiman on kindel, et töö tehakse ära käesoleval aastal.
27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.
Kavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.
Johannes Mets
Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →
Kuurordigalerii Central avas täna Pärnus Ella Žuliene näituse “Lõhnavad tunded”. Näitusel näeb nelja suuremõõtmelist romantilist tööd akvarell- ja pastelltehnikas.
Ella Žuliene. Foto: Piret Hallik-Sass
Ella Žuliene on sündinud 25. oktoobril 1944. Ta on kogu aeg armastanud joonistada. Väiksena mõtles Žuliene välja muinasjutte ja illustreeris ise ka oma lood. Tõeliselt õppis ta joonistama aga Leili Volli kunstiringis.
Kunstnik omandas Tallinna Kergetööstustehnikumis rõivaste modelleerimise ja konstrueerimise eriala, sinna juurde ka oskuse joonistada inimesi, portreesid, natüürmorte. Samal ajal õppis ta ka Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel.
Edasi järgnes periood, kus joonistamine jäi tahaplaanile, kuid pere ja sõbrad kandsid tema kavandatud ja õmmeldud riideid.
Alates 2000. aastast on Žuliene Pärnu Kunstiklubi liige, võtab rõõmuga osa üritustest ja ühisnäitustest. Ta joonistab palju ja nii on tema isikunäitustel alati uued pildid.
Kunstniku lemmikuteks on pastell ja akvarell. Ta on õpihimuline ja tahab pidevalt edasi areneda, nii võtab ta ka praegu osa täiskasvanute kunstikursustest Pärnu Kunstikoolis.
Galerii asub aadressil Aia 8 Pärnus, avatud T-R kl 12-18. Näitus jääb avatuks 30. juunini.
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.
Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen
Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.
Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.
Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.
Kooli- ja õpetamise ajalooga tegeleva mäluasutusena on Tallinnas Rävala puiesteel asuv pedagoogika arhiivmuuseum Eestis ainulaadne külastuspaik.
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt. Foto: Urmas Saard
Eesti lipu selts on varemgi oma aastakoosolekuid viinud läbi kultuurilooliselt olulistes asukohtades ja täiendanud nõnda töist kogunemist mäluasutuste väljapanekute keskel uute teadmiste omandamisega. Sedakorda valis lipu seltsi esimees Jüri Trei kogunemise paigaks Rävala puiesteel asuva Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ühe toa.
Praeguse nimetusega Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) eelkäija oli Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), mis asutati juba 1922. aasta jaanuaris Tallinna Algkooliõpetajate Kesk- raamatukogu baasil. TLPM-i eeskujul asutati pedagoogiline muuseum ka Tartus 1922. aastal ja samuti Pärnus, 1937.
Veronika Varik on alates 2007. aasta septembrist pedagoogika arhiivmuuseumi direktor, kes tutvustas ülevaatlikult, kohati üsna põhjalikult, eesti haridus- ja kooliloolist arengut. Ta ütles, et EPAM on avatud kõigile eesti pedagoogilise mõtte ja haridusloo arengust huvitatud inimestele. Väikemuuseumi tutvustamist alustas Varik tsaariaegselt sisustatud koolitoas, kus pikkade kitsaste laudade ääres olid seltsi liikmed eelnevalt oma töökoosolekut pidanud. Soovi korral võinuks proovida krihvliga tahvlile ja sulega paberile kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist. Sama saab harjutada ka Pärnus Koidula muuseumis.
Alates 27. maist sõidavad Elroni edelasuuna rongid suvise graafiku järgi, mis toob Tallinn-Pärnu liinile mõlemas suunas kolm väljumist päevas. Uuendusena tiheneb sõiduplaan sel aastal ka Tallinn-Viljandi liinil.
Reisirongiga Pärnusse. Foto: Urmas Saard
Elroni Tallinn-Pärnu rongide sõidugraafikusse lisanduvad päevased reisid. Rongid Tallinnast Pärnu suunas väljuvad suvekuudel kell 7:44, 11:46 ja 18:03 ning Pärnust Tallinnasse kell 7:23, 11:35 ja 18:16.
Sõiduvõimalused paranevad ka Tallinnast Viljandisse sõitjate jaoks. Igapäevaselt kell 9:51 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab kuni suve lõpuni Viljandini, Viljandist Tallinna suunas lisanduv reis väljub kell 12:23. Ka kell 18:30 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab reedeti Viljandini ja nädalavahetuse viimane rong Viljandist Tallinna väljub pühapäeviti kell 20:00.
„Sel suvel on Edelasuunal tagatud stabiilne sõiduplaan ning asendusbusse kasutada ei tule,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel teenindame reise tavapärase graafiku alusel täies ulatuses rongidega, see tähendab mugavamat reisimisvõimalust ja lühemat sõiduaega.”
Suvine sõiduplaan edelasuunal kehtib 27. maist 3. septembrini ja on leitav Elroni kodulehe sõiduplaaniotsingust.
Rekonstrueeritav 6,15 km pikkune teelõik saab alguse Sindi linnas Vahtra bussipeatuse lähedalt ja lõpeb Tori suunas liikudes Kurina kurvide lõpus, täpsemalt kirjeldades asub remonti minev riigitee nr 59 Pärnu-Tori kilomeetrite 5,993 ja 12,143 vahemikus.
Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis. Foto: Urmas Saard
Maanteeameti tellimusel koostatud projekt valmis Projekt OÜ tööna tänavu kevadel. Tegemist on viienda klassi tugimaanteega, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a 3046 autot ööpäevas. Arvestuslikult kasvaks aastaks 2036 prognoositav liiklussagedus kuni 4569 autoni.
Uuendamist vajava maantee kate on ehitatud erinevatel perioodidel, ajavahemikus 1973 kuni 2003.
Geoloogiliste uuringute välitööd teostati REIB OÜ poolt käesoleva aasta alguses. Ühtekokku puuriti 154 puurauku. Uuritud ala paikneb Lõuna-Eesti meretasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 11 ja 15 m vahemikku. Aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi.
Täna kasutatakse Sindit läbivat riigiteed kohaliku liikluse poolt linnatänavana, kus liigutakse erinevate tõmbepunktide vahel.