Rosmal kõneldakse tervislikust koolitoidust

Täna kõneldakse Põlva külje all Rosmal tegutsevas waldorfkoolis lapsevanematele ja teistele huvilistele tervislikust koolitoidust.

Õpetajate kolleegiumi kutsel räägib arst-toitumisterapeut Annely Soots tervisliku toitumise põhialustest lastel ja täiskasvanutel, samuti tervisehäirete ja toitumise seostest ning toitumisravi põhimõtetest.

MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on võtnud algava kooliaasta sihiks pakkuda lastele võimalikult tervislikku toitu. Parima menüü koostamiseks on konsulteeritud oma ala asjatundjatega ja kaasatud vanemaid, et tõsta perede teadlikkust tervisliku toitumise alustest ning toitumisest tingitud probleemidest.

Küsimusele – miks see teema on nii oluline – saab lihtsalt vastata, kuid õige toitumise põhimõtteid on argielus sageli raske järgida. Toit, mida me sööme, on nagu kütus – see annab kehale energiat, mis on vajalik inimese terviklikuks funktsioneerimiseks. Toit mõjutab kõiki rakke ja sealt edasi ka inimese olemist, meeleolu, energiataset, käitumist, isu, mõtlemist, magamisharjumusi ja tervist üldiselt. Tervislik toitumine on heaolu võti – oled see, mida sööd.

Toitumisest kõnelev Annely Soots on arst-toitumisterapeut, psühholoog, refleksoloog, Yumeiho massöör, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni president.

Rakvere tantsu- ja kunstikool avab sünnipäevanäituse

Homme, 31. augustil tähistab Rakvere tantsu- ja kunstikool Athena oma 10. tegutsemisaastat ning avab sel puhul sünnipäevanäituse.

Rakveres aadressil Pikk tn 30 avataval näitusel eksponeerivad oma keraamikat, joonistusi ja akverelle kunstiõpetajad Anne Pajula, Alge Sard, Kristi Saaremäe, Eliko Kajak, Liivi Erala. Üles astuvad ka üllatuskülalised. Kooli sünnipäevanäitus jääb avatuks 14. septembrini.

Athena kooli on asutanud MTÜ Loominguline Selts Athena Maja. Huvikooi lõid kolm tegusat naisst, et realiseerida oma visiooni loovat isiksust arendavast keskkonnast. Koolis õpib 130 õpilast vanuses 6-18 aastat. Kunstiosakonnas õpetatakse joonistamist, maalimist, keraamikat, tekstiili, nahakunsti  ja erinevaid moodsa kunsti tehnikaid. Tantsuosakond on nüüdistantsu suunitlusega. Sügisel 2003 alustas tegevust filmistuudio noortele. Huvitegevust pakutakse ka täiskasvanutele.

Rohkem infot huvikooli kohta: www.athenakool.ee

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt.  Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Rõuge seenenädal peibutab seenekulinaariaga

6.-12. septembrini peetakse III Rõuge seenenädal, mille jooksul leiab aset erinev kaaluga sündmusi seenesõpradele. Kavas on seenematkad, seenenäitus, meitserkokk Dimitri Demjanovi Seenepada ning Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert.

Seenenäitus avatakse 6. septembril kelll 18 Rõuge rahvamajas. Näitus-degustatsioonile oodatakse kodus valmistatud seenehoidiseid, need tuleb viia rahvamajja seenenädala jooksul hiljemalt laupäeva hommikuks. Dimitri Demjanovi juhendamisel toimub 10. septembril Seenepada ja seenehoidiste konkursi degusteerimine.

10. septemberil annavad Rõuge seenenädala raames kontserdi Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam. Rõuge rahvamajas kell 19 algaval kontserdil esitavad muusikud oma vanu ja uusi laule.

Seenenädala teaduslikud juhendajad on Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Ettevõtmise peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus.

Vaata lisa!

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus, teatas Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Pärnumaa kinnitas ametlikult sõpruslepingu Buskerudiga

Pärnu maavalitsuses allkirjastati täna koostööleping Pärnumaa ja Norra Buskerudi maakonna vahel. Juba ligi 20 aastat hästi toiminud koostöö on nüüdsest ametlik, teatas Raadio Pärnu.

Pärnu maavanem Andres Metsoja sõnul saab 1991. aastal alanud sõprust Buskerudi maakonnaga nimetada ideaalseks omavalitsusetevaheliseks koostööks.

Täna sõlmitud lepinguga antakse koostööle selgemad raamid, kuid see ei välista ja ei võta Metsoja sõnul kohustust mõelda ka laiemalt. Leping on sõlmitud küllalt minimalistlikuna ning hõlmab muu hulgas koostööd hariduse ja kultuuri vallas, õpilasvahetusi ja erinevaid ELi fondide projekte, mis partnerlust eeldavad.

Buskerud on maakond Norra lõunaosas. Buskerudi maakonna keskus Drammen asub Oslost 40 km kaugusel ja seal on üle 60 000 elaniku.

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht

Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis peeti nädalavahetusel juba 41. korda rahvusvaheline vibuvõistlus Järvakandi Open 2010, mis ühtlasi oli ka II Toomas Kivilo memoriaalvõistlus. Jõuproovil osales 97 laskurit viiest riigist.

20.-22. augustini toimunud võistlusel uuendati rohkem kui 30 rahvusrekordit ning püstitati lugematul hulgal isiklikke ja hooaja rekordeid. Võimaluse selleks andsid suhteliselt soodne ilm, samuti väga hästi sujunud korraldus. Heaks motivaatoriks võistlejatele olid ka tavatult hinnalised auhinnad, mille hulgas oli kaks sportvibu ning muud vibuvarustust.


Võistlusel osalesid viie riigi vibukütid.

Loe edasi: Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis avati noortekeskus

Aastaid kuivana seisnud Järvakandi kunagise väliujula laagrimajas avati eelmisel nädalal noortekeskus, mille võimaluste kasutamiseks oodatakse ideid ja algatusi eelkõige noortelt endilt, vahendasid ERRi teleuudised.

„Ma ootan teie endi initsiatiivi, teie endi ettepanekuid, soove,” ütles Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja Rita Merekivi. „Küll siis tulevad projektid, küll siis tulevad rahad. Kui on tahtmine, tuleb ka tegu.”

Noortemaja korrastamiseks ja sisustamiseks kulus 5,3 miljonit krooni, millest 260 000 tuli Järvakandi valla eelarvest.

Reigi talgud Hiiumaal

Eestimaa Looduse Fond ootab huvilisi tuleval nädalavahetusel, 3.-5. septembrini Hiiumaale Reigi talgutele. Talgutöid tehakse Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, et üks mereäärne plats taas kadakaist harvendada ning siin lihaveistele „hooldamiseks” üle anda. Töö tegemise kõrval saab oma silmaga üle vaadata Hiiumaa kuulsad ning vähemkuulsamad paigad, teiste seas Reigi kiriku, Tahkuna tuletorni ning isemeisterdatud Eiffeli torni. Talgujuht on Evelin Uibokand.

Lähem info ja registreerumine

Vudilat on külastanud 20 000 inimest

Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.

„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”

Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.

Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.

Vaata lisa!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Algab vanavanemate teemaline jutukonkurss

„Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi” (Eesti vanasõna)

Põlva linn ja Põlva maakond kuulutavad pärimusaasta raames välja jutukonkursi, kuhu oodatakse lugusid ja meenutusi oma vanaemadest ja vanaisadest ning nendega seotud juhtumistest. Oodatud on ka fotod.

Kirjutisi saab esitada 30. augustist 9. septembrini. Parimatele kirjutajatele on välja pandud seiklusrohked auhinnad. 

„Idee tekkis kevadel, kui maakonna pärimusaasta toimkonnaga otsisime põnevaid ettevõtmisi, mida teema-aasta raames ülemaakondlikult läbi viia,” ütles rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal. „Jutukonkurss on pühendatud üle-eestilisele vanavanemate päevale, mille riigikogu kehtestas tähtpäevana käesoleva aasta jaanuaris.” 

Kati Taali sõnul on konkursi mõte uurida ja ka tutvustada vanavanemate erinevaid rolle tänapäevastes perekondades.  Ühtlasi on see ka sümboolne kummardus ja austusavaldus meie endi vanavanematele nende hoolitsuse, pühendumise ja armastuse eest. 

Vanavanemate päeva tähistatakse sel aastal 12. septembril. Põlva maakonna vanavanemate päev toimub kella 12-14 Eesti maanteemuuseumis Varbusel. Oodatud on kõik vanavanemad koos laste ja lastelastega!

Konkursil osalemise tingimused

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

img_1006

Maavalla koda tunnustab hiite sõpru

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.

Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald

Vaata lisa!

Algab konkurss „Aastad täis sära ja väärikust”

MTÜ Inkotuba kuulutab välja konkursi „Aastad täis sära ja väärikust”, et tunnustada neid, kes on panustanud eakate elu väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisel. Kolm parimat tegu pärjatakse auhindadega.

Konkursile oodatakse osalema tegusid, mis on eakate elu ergutanud, säravamaks ning paremaks muutnud. Esitatavaks teoks võib olla ürituse korraldamine, sportimis- või suhtlemisvõimaluse loomine, kooskäimiskoha rajamine, traditsiooni algatamine, abivahendi valmistamine vms. Vahva eakatele suunatud teo või tegevuse võivad esitada konkursile nii tegijad ise kui nende tuttavad, naabrid, pereliikmed, ühendus, organisatsioon jt. Oluline on meeles pidada, et konkursil ei võistle mitte need inimesed, vaid nende tegu.

Konkurss on ühtlasi hea võimalus kohalikele omavalitsustele, organisatsioonidele ning ühendustele tõsta esile oma kodukanti ja silmapaistvaid inimesi, tunnustada parimaid ja tegusamaid. Konkursil osalemiseks tuleb saata  huvitava teo või tegevuse kirjeldus e-mailile: eakad@festival.ee. Tähtaeg kirjelduse saatmiseks on 20. september 2010.

Võitjate väljakuulutamine leiab aset esmakordselt Eestis peetaval Eakate festivali avamisel 1. oktoobril Tallinnas.

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.