Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses Foto Helen Parmen
Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen

Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.

Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Põneva eluviisiga kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena veekogude kaldajärsakutes ja paljandites, karjääride järskudes nõlvades ning ajutistes liiva- või pinnasekuhjades. Erandlikumatest kohtadest on linnud rajanud pesakoopad näiteks maja vundamendi auku või sõjaaegsesse kaitsekraavi. Sageli pesitsevad nad liiva-, kruusa- ja turbakarjäärides, kolooniaid on kohatud ka paekarjääride sõelmetes, põlevikivikarjääride pinnasevallides ja tranšeedes.

Kasutusel olevatesse karjääridesse loendama minnes tuleb kaevanduse omanikuga eelnevalt ühendust võtta ja juhinduda ohutusnõuetest. Kaevanduse haldaja kontaktid leiab enamasti karjääri sissepääsu juurest. Senised suhted kaevandajatega on olnud head ja loendamise soovi on suhtutud vastutulelikult.

Võimalusel tuleks kaldapääsukeste eluolu jälgimas käia kahel korral: nii varasuvel (mais-juunis) kui ka poegade toitmise ajal juulis. Mitmel korral kolooniat külastades saab andmeid pesitsuse pesitsus kulgemise kohta. Teinekord võib nõlv variseda või pesitsejaid kimbutada röövloomad, kes pesakoopaid suuremaks uuristavad. Selliste jälgede ülestähendamisest on palju abi. Täiendavad andmed sama koloonia kohta saab samuti lisada kaldapääsukeste veebirakendusse.