Külauudised

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard — Silmud silmufestivalil. Foto: Urmas Saard

Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.

Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.

Loe edasi: Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu — Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

[pullquote]Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade[/pullquote]”Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Loe edasi: Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Õppiv minister esines õppivatele väärikatele

Sarnaselt eelmistele kordadele tervitasid ka käesoleva õppeaasta algul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppijaid kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Avaloenguga esines haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Helle Salumäe juhendamisel laulsid Sindi muusikakooli õpilased ja sõnalise esitusega tervitasid Sindi gümnaasiumi 4. a klassi õpilased, keda õpetab Eneli Arusaar.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Foto Urmas Saard — Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad. Foto: Urmas Saard

Eile Pärnu Strandi Jurmala saali kogunenud enam kui 570 väärika poole pöördunud minister ütles, et meie rahvuslikku identiteeti ehk kokkukuuluvust on hoidnud rikas emakeel, põlvkondade järjepidevus ja meie mõnevõrra isepäine haridus. „Elukestvast õppest kõneldakse peamiselt küll tööalaste oskuste ja teadmiste tõstmise ja konkurentsivõtmes, kuid tegelikult pole vähem oluline ka see, et elukestval õppel on oluline roll inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel,“ kinnitas Uppsala ülikooli doktorantuuris õppiv minister, kes loodab oma tööga lähiaastail valmis saada.

Reps rääkis elukestva õppe neljast sambast, millest esimene on õppimine, et teada saada. „Teada on ju põnev ja mõnikord on kodused mälumängijad teleekraanil esinejaist teadjamadki.“ Teine sammas käsitleb õppimist oskuste omandamisena. Kolmas sammas lubab õppida teistega koos elamist. „On vaja teada uutest seadustest ja kohaliku elu korraldustest, ka välispoliitikast ja sündmustest maailmas.“ Neljas sammas käsitleb õppimist selleks, et olla ja oma eluga toime tulla. „Mida vanem on inimene, seda rohkem nihkub tähelepanu õppijana viimase samba poole. Õppida, et olla, sest teadmisi ja oskusi on juba elu jooksul kogutud.“

Loe edasi: Õppiv minister esines õppivatele väärikatele

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard — Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Pärnusse saabunud kruiisilaevade esimene hooaeg on läbi saanud. Tagasivaatelisi mõtteid jagavad sellest OÜ Balti Silver Reisid juhatuse liige Silvi Bljumovitš ja ristluslaeva Island Sky kruiisidirektor Jude Cathcart.

Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus Foto Urmas Saard — Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus. Foto: Urmas Saard

Bljumovitš soovib väga tunnustada Pärnu Sadama poolt tehtut ning kruiisilaeva Island Sky hästi toredat vastuvõttu mõlemal korral. „Mainisin Jude´ile teise külastuse ajal, et Pärnu Sadamal on õhtuüllatusena varuks laeva lahkumist saatev ilutulestik, nii et kapten sättis laeva väljumisel selliselt, et pardal olevatel inimestel oleks parem jälgida ning nautida.“

Kuigi esimene Pärnu külastus tuli päris ootamatult, oli Bljumovitšile suureks abiks varasem hea Pärnu tundmine. „Juba noore giid-tõlgina käisin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Soome gruppidega Pärnus ning tegin seal ekskursioone. Tollel ajal oli Pärnu üks nendest vähestest linnades, kus välisturistid võisid Eestis väljapool Tallinna ööbida. Teiseks linnaks oli Viljandi. Tartut võis küll külastada, kuid ööbimine oli keelatud.“

Loe edasi: Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Preester Enos: toimunud on oluline murrang

Täna keskpäeva paiku õnnistas metropoliit Stefanus pühitsetud veega Sindi Jumalailmumise kiriku taastatud kellatorni kuplit ja värskelt kullatud risti, mis seejärel tõsteti tagasi oma kohale.

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi Foto Urmas Saard — Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi. Foto: Urmas Saard

“Jää on hakanud liikuma, härrased vandekohtunikud,” ütles klassikut tsiteerides Sindi koguduse preester Enos ja meenutas, et juba 1935. a kõneldi kiriku remondi vajadusest, seega tervelt 82 aastat tagasi. Vahepeal on olnud väga segaseid aegu. Kogudus suleti ja kirikuhoone muudeti teatri rekvisiitide laoks, mille eest aastakümneid mitte keegi hoolt ei kandnud. „Nüüd on toimunud oluline murrang. Taastamisele tulid appi riik ja omavalitsus. Esimene samm on astutud. See, mis liigub, seda toetatakse. Inimesed küsivad, kas teil siin kirik töötab? Kuuldes regulaarselt toimuvatest teenistustest ollakse üllatunud. Kui meil puuduks usujõud uskuda, ega siis ei liiguks midagi. Selliselt arutledes võib öelda, et ehitab Jumal, mitte inimesed.“ rääkis Enos.

Läbi ehitusaediku kraana juures askeldavaid töömehi jälgides ütles Marko Šorin, et veel paar aastat tagasi näis suhteliselt võimatuna praeguseks avanenud võimalus, millega on tema kodulinna kirik jõudnud kapitaalremonti vajavate pühakodade nimistu edetabeli tippu välja.

Loe edasi: Preester Enos: toimunud on oluline murrang

Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Teist aastat järjest peeti Lahtis rahvusvahelise ühenduse Y’s Men (Ineternational Men’s Club) Soome ja Balti riikide piirkondlik aastakonverents, kus Eestit esindas Pärnu Y-klubi.

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y's Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus Foto Urmas Saard — Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y’s Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Y´s Men liikumine on seadnud oma tegevuse sihiks kristlike eluhoiakute väärtustamise ja levitamise, mille üheks kandvaks osaks on abivajajate toetamine,“ selgitas Eesti piirkonna juht Piia Karro-Selg, keda siiski palju rohkem teatakse ennekõike Raeküla Vanakooli Keskuse juhatajana. Pärnumaal ongi Pärnu Y-klubi kujunenud Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnumaa kasuperede ühenduse alaliseks koostööpartneriks. Augustiunetusel osales klubi heategevusloterii ja heategevusliku kohvikuga Pärnu Maarjakodu katuse remondi raha korjamisel. Maarjakodu on intellektipuudega inimestele asutatud gurpikodu, kelle tegevust tahab Y’s Men abistada palju suuremalt, kui seda ühekordne tegevus võimaldaks.

Esmalt asutati Y’s Men klubi 1920. aastal Toledos, mis on linn Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi Lucase maakonnas. Vabatahtlikest koosneva liikumise algataja ja eestvedaja oli kohtunik Poul William Alexander (8. detsember 1888 – 29. juuni 1967). Aastal 1922 asutati Y’s Mens klubide rahvusvaheline assotsiatsioon. Poul William Alexander töötas aastatel 1922 kuni 1924 selle rahvusvahelise ühenduse presidendina ja direktorina kuni aastani 1929.

Loe edasi: Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Eestlased loovad pöörast EV100 sünnipäevakutset

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, mis oleks suunatud inimestele kogu maailmas, et kutsuda neid Eestisse vabariigi juubeli puhul külla.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötamisel spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad novembris hakata üles laadima oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased. Foto üleslaadimisel märgib inimene ära oma eesnime ja ka maakonna, mida ta tahab esindada, ehk kuhu ta külalisi kutsub.

Kõikidest üles laetud fotodest luuakse tuleva aasta alguses ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Pikas kutses on inimeste fotode keti sees ka vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi. Võimalusel kasutatakse slaidide sõnumites ka est-kontseptsiooni.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab hakata üles laadima novembris 2017. Seni aga saab hoida projekti kulgemisel silma peal EV100 sünnipäevakutse Facebook lehel https://www.facebook.com/EV100-s%C3%BCnnip%C3%A4evakutse-431237933913791/

Samuti kogub EV100 pöörase sünnipäevakutse projekt veel mõned päevad hoogu ka Hooandja keskkonnas, kus idee toetajad saavad projekti õnnestumisele oma panuse anda. http://www.hooandja.ee/projekt/craziest-birthday-invitation.

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Loe edasi: Sibulatee puhvetite päev

Pärnu kolledži väärikate ülikool keskendub riigi juubelile

Strand SPA & Konverentsihotellis toimuval Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli üheksanda õppeaasta avaaktusel esineb haridus ja -teadusminister Mailis Reps.

Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Väärikate ülikooli programmijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleva õppeaasta õpisoovijate hulk ületab 470 piiri. Õppeaasta märksõnaks on valitud “oskused” ja uuendusena võimaldatakse eksterniõpet, mis tähendab valikulist loengutel osalemist, aga siiski peaksid lisanduma õpikojad, et täiendada teadmisi ning oskuseid kindlas valdkonnas. „Seni moodustasid õpikojad, õppekäigud ja loengud õppekavana komplekse terviku, kuid tänavusel õppeaastal on võimalik ka eksterniõpe,“ selgitas Suurväli.

Väärikad olid tegusad ka suvisel ajal. Mais käidi Sigulda Taimeparaadil ja külastati sama reisiga Turaidat. Pärnu kolledži sünnipäeva peo ajal osales Suurväli ühes oma auditooriumi aiasõpradega rohevahetusel, mida nad on juba mitmeid aastaid korraldanud. Juuni keskpaigas käisid poliitikahuvilised väärikad Kultuurikatlas. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel toimus seal väitlus, mille teemaks oli „Euroopa Liidu tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku istmetest Pärnu elukestvad õppijad. Külastati Jaan Poska maja. Augustis jõuti ka Paide Arvamusfestivalile, aga oli veel teisigi väljasõite.

Loe edasi: Pärnu kolledži väärikate ülikool keskendub riigi juubelile

Vanavanematele pühendatud kontsert

Mihklikuu teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev sai veel paar päeva hiljemgi Sindi gümnaasiumi aulas toimunud õnnestunud kontserdiga ilusa täienduse.

Vanavanemate päeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Vanavanemate päeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Kontsertkava kokkuseadja ja õhtu juht Eneli Arusaar kasutas vanavanemate armastuse kirjeldamiseks oma vanaema mõttekäiku: „Armastus on väga vana vanainimene, kes istub aknal, vaatab välja, kohendab oma pearätikut ja naeratab tasakesi…“

Esinesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased, Sindi muusikakooli õpilased ja tantsurühm Murueided.

Miniatuurse näitemängu „Kolm ema“ esitasid venekeelse algklasside õpilased. 4. a klassi õpilased esinesid sõnaseadega, millega tänati vanemaid. Muusikaliselt kandev osa oli kanda muusikakoolil. Instrumentidest helisesid viiulid, kitarrid, akordionid, klaver. Tütarlaste häälel kõlasid laulud „Hommik“ ja „Õnnelik päev“. Kui Murueided lõpetasid, küsis Arusaar kõige noorema tantsija vanust. Vastati: 70. Ja lisati juurde, et vanim tantsija on 86. Arusaar tõi lastele eeskujuks nende naiste sirget rühti ja kaunist liikumist.

Sindi naisliit kostitas esinejaid kringlitega.

Loe edasi: Vanavanematele pühendatud kontsert

Sindi jalgpallistaadionil valmis nädalavahetusega tribüünikonstruktsioon

Sindi jalgpallistaadioni taassünd liigub tänu entusiastidele ja toetavatele ettevõtetele kindlal kursil ning peagi on oodata esimest lahtilööki.

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poiseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi Foto Marko Šorin — Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi. Foto: Marko Šorin

Loe edasi: Sindi jalgpallistaadionil valmis nädalavahetusega tribüünikonstruktsioon

Sindi Skate 2017 lõpetati BMX sõitudega Tihemetsas

Eilsega on Sindis peetud trikisõidu võistluseid jumalatosin korda. Sindi Skate 2017 osalejate rohkus purustas kõik eelmiste aastate rekordid ja midagi ei jäänud ära keset võistluseid alanud vihmasaju tõttu.

Sindi Skate 2017 Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2017. Foto: Urmas Saard

Võistluseid avades rääkis peakorraldaja Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja, et sellise alaga saavad tegeleda ainult julged, tugevad ja tahtejõulised noored. „Edu teile! Ainult koostöös sünnivad taolised suured ettevõtmised.“ Ta ütles, et laste ja noorte kultuuriaasta raames toimuva Sindi Skate 2017 ettevalmistused kestsid peaaegu terve aasta ja tulemus kandis head vilja. Pärnust, Paidest, Sauelt, Sakust, Saugast, Paikuselt, Haapsalust, Tallinnast ja Sindist saabus osalema 52 võistlejat, mis on Sindis kõikide aastate rekord. „Hüppeliselt kasvas tõukerataste osakaal, registreerus 36 võistlejat.“ Traditsiooniliselt olid kavas rula ja populaarne BMX. Korraldaja tänu pälvisid toetajad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, trükikoda Pajo OÜ, OnWeels OÜ, Sindi kommunaal ja linnaraamatukogu.

Sindi abilinnapeale Mirko Reimanile meeldis, et noored on valinud huvitava ja põneva elamusspordi ning soovis võistlejatele edukat kordaminekut.

Loe edasi: Sindi Skate 2017 lõpetati BMX sõitudega Tihemetsas

Matsalu loodusfilmide festival toimub sel aastal kõigile kooliõpilastele tasuta

20.-24. septembril toimub Lihulas juba 15. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu ligi 100 loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid

sel aastal kooliõpilastele tasuta.

Festivali avapäev on traditsiooniliselt lastepäev, mille raames linastuvad lastele eriseansid ning filmitegijad ja fotograafid tutvustavad töötubades lastele oma tööd ja töövahendeid. Lastepäeval toimuvad koolide ühiskülastused, aga kooliõpilased on oodatud osalema kogu festivalil, sest põnevaid ja harivaid filme on täis kõik neli päeva.

Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman tänab kõiki, kes on festivali praeguseks nii rahaliselt kui oma mõtetega toetanud. “Matsalu festival on koht, kuhu tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest üle kogu maailma. Meid ühendab huvi looduse vastu. Mul on hea meel, et sel aastal saame tänu toetajatele pakkuda kõikidele kooliõpilastele võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning seeläbi tõsta nende huvi keskkonna teemade vastu,” sõnas Lotman.

Lisaks filmisõpradele ja filmitegijatele on festivalile oodatud ka loodusfotograafid ning loodusfotohuvilised. Traditsiooniliselt on festivali osaks loodusfotonäitused ning kõigil festivali külastajatel on võimalus osaleda fotopäeva üritustel, mis pakuvad põnevaid töötubasid, harivaid ettekandeid ning uusima foto- ja videotehnika esitlusi.

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodusfilme ja nende loojaid ning edendada loodusfilmide levikut. Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.

Festival koosneb võistlusprogrammist, lisaprogrammidest, koolinoortele suunatud loodusharidusprogrammist, loodusfoto- ja kunstinäitustest, fotoprogrammist, seminaridest, töötubadest, meistriklassidest ja paljust veel. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Matsalu loodusfilmide festivali programm on eilsest alates üleval ka festivali kodulehel: http://matsalufilm.ee/et/teatrisaal/.

Filmiseansid toimuvad Lihula Kultuurikeskuses. Lisaks Lihulale saab valikut festivalifilmidest näha ka Haapsalus Iloni imedemaal ning Pürksi kultuurimajas. Fotoprogrammi üritused toimuvad Lihula mõisas.

Sindi jalgpallistaadionil löödi kopp maasse

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, oli eile õhtupoolikul see mees, kes istus kopa juhtkangide taga ja alustas Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist.

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist Foto Urmas Saard — Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meie jaoks on tegemist suure ettevõtmisega: ehitame kaks riietusruumi, pesemisruumid ja 80 inimest mahutava katusega kaetud tribüüniosa[/pullquote]Täna hommikul kogunes hulgake vabatahtlikke ehituskogemustega inimesi Aia ja Kesktänava vahelisel alal asuvale staadionile, et panna tööle käed külge. Karro oli kohal juba üheksa paiku. Tund hiljem kogunesid ka teised. Esimesena oli kohal ja asus aegaviitmata saematerjali kappimiseks ettevalmistama Poseidoni mängija Kristjan Õunpuu. Andres Kolju, Villavennad OÜ juhatuse liige, tõi kohale kalluri, et pinnast teisaldada. Tema lubas homseks veelgi ehitustehnikat tuua. Anton Anufriev, Poseidoni mängija lapsevanem, ei tulnud samuti ehitustöödele appi tühjade kätega. Kaenla all oli kümne meetri kõrguse lipuvarda alus. Lipuvarda muretsemist rahastavad Anton Anufriev ja Nord Homes OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks erilahendustega elementmajade projekteerimine, tootmine ja püstitamine. Saematerjali järkamisel ei kartnud sarnaselt teistele töömeestele vihmasadu ka Sindi endine linnapea Marko Šorin, kes on olnud staadioni rajamisel algusest saadik nõu ja jõuga abis.

Loe edasi: Sindi jalgpallistaadionil löödi kopp maasse

Tahkuranna Liha & Suits müüb Leivaka sooja leiba

Pärnu Kaubamajakas avatud Tahkuranna Liha & Suits müügiboksist saab ostja lisaks väiketootja omatoodangule osta õhtupoolikutel ka ahjusooja leiba-saia ja mõnda muudki.

Tauno Värk, Tahkuranna Liha & Suits asutaja ja eestvedaja Foto Urmas Saard — Tauno Värk, Tahkuranna Liha & Suits asutaja ja eestvedaja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oleme väiksed ja uhked selle üle mis meil on ja kindlasti jäämegi selle juurde[/pullquote]Alates tänasest kaupleb Tahkuranna Laadi külas lihatooteid valmistav väiketööstus Kaubamajakas oma müügiletiga, mille ostja leiab hõlpsasti üles Energia tänava äärse parkla küljelt kaubanduskeskusesse sisenedes. Väikeettevõtte asutaja ja eestvedaja Tauno Värk ütles, et Tahkuranna bränd hakkas tuntust koguma tänavu jaanuaris kui saadi veterinaarametilt vajaliku tunnistuse. Nende toodangut aitab ühena esimestest müija Tallinna maantee alguses tegutsev Leivakas, kes asus väikeettevõtjana tööle samuti jaanuaris. „Mais hakkasime oma tooteid müüma ka uuenenud Pärnu Vanal turul ja Balti jaama turul. Kolmanda, aga esimese täiesti teistsuguselt läbimõeldud kontseptsiooniga kauplemise avasime nüüd Kaubamajakas, kus lisaks lihasaadustele müüme ka lahtist Hispaania veini, Võiste Riina köögis keedetud ketšupit, Lõuna-Eestis valmivaid Maidu lihakastmeid ja Leivaka pagari küpsetatud leibasid ning saiasid.

Loe edasi: Tahkuranna Liha & Suits müüb Leivaka sooja leiba

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted. Foto: Mikko Selg — **Porgandipere keerulised suhted.** Foto: Mikko Selg

Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Möödunud nädalavahetusel oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ja kolmandana toimus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest tahaks lähemalt rääkida.

Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“. Esinema oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist. Teame, praegune asjade maailm viib meid kaugemale loodusest. Oleks kena, kui meil oleks lähedasem suhe nii loodusega kui ka lähedaste inimestega. Samas teame, et kui inimesel oleksid juured, need juurduksid Vigala viljakasse pinnasse. Kuuleb väljendeid: otsitakse oma juuri, lahkutakse ei tea kuhu. Laululavaesisel kõrgendikul kasvab pärnade grupp (10 tk) – nad ei ole sinna istutatud, vaid kasvanud kännuvõrsetest. Võib öelda, et juur on kordi vanem. Loe edasi: Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Sindi mälestusmärgid ja monumendid läbi aegade

Kümmekond aastat tagasi vahetult peale Sinti elama asumist avastasin endale üllatuseks selles väikelinnas leiduva suure vaimse pärandi, mille mõju näib kestvat jätkuvalt.

Marko Šorin täpsustab Kosmodemjanskajaks kutsunud mälestusmärgi kunagist asukohta Lohu pargis Foto Urmas Saard — Marko Šorin täpsustab “Kosmodemjanskajaks” kutsutud mälestusmärgi kunagist asukohta Lohu pargis. Foto: Urmas Saard

Imestasin, miks pole Sindis võrsunud suurmeestele, kes oma elust määratul hulgal elujõudu pühendanud kogu Eestile, mõned ka tervele maailmale, mitte ühtegi monumentaalset mälestusmärki. Siiski, tänu Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu innukusele ja Sindi gümnaasiumi osavõtlikkusele näeme koolimaja aula seinal Vabadussõjas langenute mälestuseks taastatud nimede tahvlit. Hea seegi!

[pullquote]Üllatab, et mõnel juhul kohtub Marko mingi haruldusega just kõige tarvilikumal hetkel, mis muudab leiu veelgi väärtuslikumaks.[/pullquote]Marko Šorini huvi oma kodulinna ajaloo vastu on märkimisväärne ja tema innukus mineviku tunnistajate otsimisel-leidmisel kaasahaarav. Nii fotod kui ajalehtede väljavõtted vanadest kogudest justkui leiaksid ise teda üles. Üllatab, et mõnel juhul kohtub Marko mingi haruldusega just kõige tarvilikumal hetkel, mis muudab leiu veelgi väärtuslikumaks. Nii jagab ta igat uut leidu rõõmsal õhinal kõigiga, keda asi võiks huvitada. Nõnda saigi suuresti Marko kogutud teadmiste põhjal heidetud pilk Sindi monumentidele-mälestusmärkidele, millest palju unustuse hõlma vajunud, et uuesti mälu värskendada.

Loe edasi: Sindi mälestusmärgid ja monumendid läbi aegade

Henri Holland: Sindi Skate 2017 sõitjaskond on Eesti mõistes väga tasemel

Sindi Skate 2017 tavapärasele võistluspäevale lisandub pealtvaatajate jaoks ärevat põnevust tekitav “Best Trick” võistlus, kus hinnatakse ainsat ja kõige keerukamat triki sooritust.

Henri Holland Sindi Skate korraldusmeeskonnas Foto Urmas Saard — Henri Holland Sindi Skate korraldusmeeskonnas. Foto: Urmas Saard

Eeoleval pühapäeval, 10. septembril peetakse Sindi skatepargis järjekorras üheteistkümnendat elamusspordi võistlust, milles osalevad BMX-sõitjad, rulatajad ja tõukeratturid. Võistluste korraldaja on Sindi Avatud Noortekeskus, keda toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, OnWheels OÜ, Keerdtrepp, Pajo AS, Sindi gümnaasium ja Sindi seltsimaja.

„Sindi Skate 2017 sõitjaskond on Eesti mõistes väga tasemel. Lahe on vaadata, et sõitjate tase on iga aastaga tõusnud. Traditsiooniliselt toimub rula, trikitõukeratta ja BMX võistlus. Tavapärasele võistlusformaadile lisaks on sel aastal pealtvaatajatele väga atraktiivne “Best Trick” võistlus, kus hinnatakse vaid ühe ja kõige keerukama triki sooritust. Parima triki võistlust tuleb Sinti läbi viima grupp Eesti ekstreemspordi superstaare nime all Keerdtrepp. Nad on läbi youtube keskkonna kogunud palju populaarsust ja positiivset kajastust. Show tuleb kindlasti super ja keskkond meeleolukas! Vaatamist jätkub nii noortele kui vanematele,“ rääkis kolmandat aastat Sindi noor Henri Holland, kes on võistluste vastutava peakorraldaja Helle Vendi sõnul talle parema käena abiks.

Loe edasi: Henri Holland: Sindi Skate 2017 sõitjaskond on Eesti mõistes väga tasemel

Island Sky tõi jälle sadakond turisti Pärnusse

Paar nädalat tagasi Pärnut külastanud ristluslaev Island Sky saabus täna hommikul taas Pärnu kruiisisadamasse.

Island Sky teist korda Pärnus Foto Urmas Saard — Island Sky teist korda Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kliendid on peamiselt Uus-Meremaalt ja Austraaliast, samuti Suurbritanniast[/pullquote]„Kruiisidirektor Jude Cathcart teatas, et ristluslaev Island Sky kuulub operaatorfirmale APT, mis tänavu tähistab juba oma 90. sünnipäeva. Firma alustas Melbourne bussifirmana ja nüüd opereerib väikeste kruiisilaevadega maailmameredel, aga tegeleb ka jõekruiisidega. Kliendid on peamiselt Uus-Meremaalt ja Austraaliast, samuti Suurbritanniast. Ka seekord on laeval kõik reisijad Uus-Meremaalt ja Austraaliast,“ rääkis Pärnu poolne reisikorraldaja Viivika Orula.

Kapten Henrik Karlsson nautis 23. augustil väga siinset vastuvõttu sadamas ja kohalike inimeste soojust. „Armas oli väikelinna atmosfäär,“ ütles viis aastat Island Sky meeskonda juhtinud suurte kogemustega meremees Karlsson, kellel pea kolm aastakümmet teenistust seljataga. Ka täna hommikul saabus 75-liikmeline laevameeskond lootusega, et vastuvõtt kujuneb sama soojaks.

Loe edasi: Island Sky tõi jälle sadakond turisti Pärnusse

Seljametsa lasteaed

Paikuse valla alevikeskusest umbes kolme kilomeetri kaugusel asuv Seljametsa vana koolimaja on ümberehitatud lasteaiaks, mis täna lindilõikamisega avatuks kuulutati.

Pea saja aastane lugu

Enne lindilõikamise juurde asumist tervitas klaasist eeskoja trepil pidulikust sündmusest osavõtjaid sõnavõtuga Kaie Reial, kes on 21 aastat töötanud selles majas ja lahkus omal soovil tänavu 1. septembrist Seljametsa Lasteaed-Algkooli direktori ametikohalt. Reial, keda on tunnustatud viljaka töö eest Paikuse valla vapimärgiga, tegi lühikese tagasivaate maja ajalukku. Õppetegevuseks ehitatud maja avati 1920. a 27. septembril, mida meenutab ka peaukse lähedale tõstetud rändrahn.

Kool suleti 1972. a, kuid paarkümmend aastat hiljem alustas uuesti õppetegevust. Aasta hiljem avati kooli juures lasteaia mängurühm 19 lapsega. Aastal 1998 nimetati lasteasutus Seljametsa Lasteaed-Algkooliks. 2003. a lisati teinegi rühm. Kuni 2015 a. suveni töötasid kool ja lasteaed käsikäes kõrvuti. Õpilaste nappus ja üha kasvav vajadus lasteaiakohtade järele seadis volikogu ebameeldiva valiku ette. 95 aastat samas majas vahelduva eduga töötanud kool suleti taas ja kaks viimast aastat on tegutsenud üksnes lasteaed. Pea aasta kestnud ehituse ajaks püstitati rendile võetud moodulmaja.

Loe edasi: Seljametsa lasteaed

Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse: meie arukus on need üles leida. Seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt.

Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt. Teel Lääne-Virumaale nägime teeäärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames. Teel tegi Maie Üürike osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga.

Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt. Puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse, et siin on puhta vee kodu.

Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938. aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996. aastast kuulub see eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Loe edasi: Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Paikuse politseikooli kadetid teedel ja tänavatel

Sarnaselt paljude eelnevate õppeaasta algustega harjutasid Paikuse politseikooli kadetid ka tänavu kooliminevaid lapsi ohutult tänavaid ületama.

Lääne prefektuuri noorsoopolitseinik Merike Teder ütles, et täna hommikul võtsid politseikadetid veerand kümne paiku Sindi teedel ja tänavatel kohad sisse. Sindis jaotusid 14 kadetti nendesse kohtadesse, kus lastel tuleb kooliteed käies kõige rohkem tähelepanelik olla. Abivalmilt seisti määratud kohtades keskpäevani, kuni ka teine kooliaasta aktus oli Sindi gümnaasiumis alanud.

Samuti olid esimesel koolipäeval kadetid ka Paikusel ja Toris. Teder rääkis, et kadetid tutvusid juba eelmisel päeval ohtlikema kohtadega, et täna teadlikumalt õpilaste liikumist jälgida ja suunata. Täna väljas olnud kadetid on teisel kursusel õppijad.

Paikuse politseikooli kadett Sindi gümnaasiumi lähedal Pärnu maantee ääres. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Paikuse politseikooli kadetid teedel ja tänavatel

Esimesest klassist põgenenud direktor ei tahagi enam koolist lahkuda

Sindi gümnaasiumis alustab käesoleval õppeaastal õpinguid 22 õpilast rohkem võrreldes eelmise sügisega. Seda on terve klassitäis lapsi. Kooli kõige suuremad klassid on esimesed klassid ja gümnaasiumi astme esimene ehk 10. klass.

Õppeaasta algus Sindi gümnaasiumi kooliõuel Foto Urmas Saard — Õppeaasta algus Sindi gümnaasiumi kooliõuel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi gümnaasiumis käimist alustab Keerup juba teises kümnendis, sest selles koolis asus ta tööle 2007. a augustis[/pullquote]Mihklikuu esimene kuupäev on üldjuhul enamikele Eesti koolidele esimene koolipäev pärast kosutavat suvepuhkust. See päev on kuulutatud ka lipupäevaks, et osutada teadmistepäeval erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, üldisemalt ka haridustöötajatele ja tähtsustada hariduse olulisust avaramas mõistmises. Kuna vastavalt kehtivale korrale lehvivad õppepäevadel kõikidel koolimajadel niigi lipud, siis on Sindi gümnaasium kaunistanud juba aastaid esimesel koolipäeval oma ajaloolist õppehoonet väga suure hulga majalippudega, et veelgi selgemalt teadvustada hariduse erakordset tähtsust. Sindi hariduselus on õppetööd edendatud juba 180. aastat, mida käesoleval õppeaastal erilise rõhuasetusega kõiki võimalusi kasutades ka teada antakse.

Loe edasi: Esimesest klassist põgenenud direktor ei tahagi enam koolist lahkuda