Külauudised

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu linnavalitsus soovib kesklinna ehitada uue esindushoone, kus oleks võimalik näitusi vaadata, kontserte kuulata ja volikogu istungeid pidada.

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto Urmas Saard — Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]maja alt läbi minev diagonaalne tänav kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa[/pullquote]Täna välja kuulutatud Pärnu kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võistlusjuhendi järgi kavandatakse kesklinna kuni viiekorruselist hoonet, kus asuks kolm näitusesaali, kaks vajadusel ühendatavat kontserdi- ja muude ürituste saali, kunstikool, loomemajanduse rendipinnad ja muud ruumid. Hoone suletud netopind oleks kuni 4500 ruutmeetrit, praeguse eelarvestrateegia kohaselt valmiks see 2021. aastal.

Uus esindushoone asuks Martensi maja, Port Artur 2, tulevase Aia tänava pikenduse ja Pika tänava vahel, teisele poole Pikka tänavat jääb bussijaam. Praegu poolitab hoone asukohta kunagine raudteetamm, mida mööda detailplaneeringu järgi peaks tulevikus kulgema jalakäijate tänav. Kas maja alt läbi minev diagonaalne tänav (kunstipromenaad) kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa, selgub pärast arhitektuurivõistlust.

Loe edasi: Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard — Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest[/pullquote]Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Loe edasi: Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli — Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Loe edasi: Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Olen andnud kontserte sadades Eesti kultuurimajades, tõmbekeskustest väikeste piiriäärsete küladeni. Kahjuks ei kuule alevites ja külades just tihti kõrgel tasemel klassikalist pillimängu või ooperilaulu ega näe kunstinäitust. Kui see võimalus avaneb ning inimesed saavad oma kodukohas tavapärasest erineva kultuurielamuse, näen alati publiku silmis tänulikkust.

[pullquote]oma külas ei ole enam ammu puhast viiulimängu kuulda[/pullquote]Eriliselt innustab mind aga laste ja noorte siira emotsiooni nägemine. Paljudel neist pole eelnevalt olnud võimalust klassikalist laulu kuulda või instrumente nii lähedalt uudistada. „Ma ei kujutanud ettegi, et niimoodi on võimalik laulda!“, ütles mulle kord pisike preili ühes väikses piiriäärses külas kontserdi lõppedes.

Samuti olen noore publiku puhul korduvalt märganud, kuidas esimestest taktidest tekkiv võõristus siiraks uudishimuks kasvab. Leian, et pole paremat viisi meie järelkasvu inspireerida, kui viia neile koju kätte erinevate kulturiliikide esindajaid ning vähem populaarseid kunstivorme tutvustada.

Loe edasi: Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi osaleb üheksa-aastase vahe järel suusavõistlusel, startides sel pühapäeval Tartu Maratoni programmi kuuluval Tartu Teatemaratonil.

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto Stanislav Moškov Õhtuleht Scanpix — Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Esmaspäevase seisuga on end Tartu Teatemaratonile kirja pannud 82 neljaliikmelist tiimi, mida on mullusega võrreldes poole enam. Stardinimekirjast leiab ka Šmigun-Vähi, kes sõidab Reformierakonna võistkonna viimast vahetust (Palu-Elva, 16 km).

Kristina, millal viimati suusavõistlusel osalesid?

2010. aastal Falunis oli viimane MK-etapp ja pärast seda osalesin veel kevadel ka Eesti meistrivõistlustel. Pärast seda pole ma numbrit selga pannud. Ütleme nii, et viimasest stardist on ikka hea mitu aastat möödas.

Kuidas on olnud viimastel aastatel lood suusatamisega? Ehk et palju oled viimastel aastatel rajale jõudnud?

Üks mis kindel – ma olen suusatamist alati armastanud ja see ei ole muutunud. Just viimasel paaril talvel olen suusatamist kohe erilise mõnuga võtnud! Minu viimaste aastate suusatamised on tavaliselt olnud koos oma lastega.

Loe edasi: Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Hiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015. a. Foto: Urmas Saard →

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard — Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond[/pullquote]Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Loe edasi: Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

RB või Hyperloop, kas ainult ulmeline mõtisklus?

Osalesin hiljuti ühes tänavaaktsioonis, milles tõmbasime tähelepanu Rail Balticuga (RB) seotud kahtlustele ja vastuseta (või salastatud vastusega) küsimustele. Mitme võhivõõraga vesteldes selgus minu jaoks üsna üllatav tõsiasi. RB poolehoidjad tõid oma veendumuse põhjustena välja aina ühtesid ja samu, aastaid tagasi avalikkusele aksioomidena ettemaalitud väiteid.

Loe edasi: RB või Hyperloop, kas ainult ulmeline mõtisklus?

Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Küünlapäeval toimus järjekorras juba X Euroopa Saunamaraton, kus rajale läks 188 neljaliikmelist võistkonda. Läbida tuli 19 erinevat saunapunkti. Kokku osales 16 erinevast rahvusest saunalist. Lisaks sellele osales saunamaratonil BBC võttegrupp.

X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto Adam Illingworth — X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto: Adam Illingworth

Eestlastele lisaks osales saunamaratonil ungarlasi, sakslasi, venelasi, norrakaid, kreeklasi, soomlasi, uus-meremaalasi, itaallasi, poolakaid, inglasi, jaapanlasi, ameeriklasi, mehhiklasi, ecuadorlasi, lätlasi, leedukaid.

Euroopa Saunamaraton on ka mujal maailmas populaarsust kogunud, meie tublidele Eesti meediaväljaannetele lisaks tulid rajale BBC, SWD Magazin Saksamaalt, Reuters, European Pressphoto Agency.

Üks Saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald ütles, et ta jäi saunamaratoni korraldusmeeskonna tööga väga rahule. „Tagasiside saunaliste käest oli samuti positiivne, mulle tundub, et Saunamaraton hakkab muutuma rahvusvaheliseks tippspordiks!“ lisas Jorma Riivald.

Võitjad valiti välja nende neljaliikmeliste võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel.

Loe edasi: Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg — Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu Tallinnas Foto Urmas Saard — Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol[/pullquote]Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Loe edasi: Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni — Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Vaata pildigaleriid: 30 fotot

Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard — Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks[/pullquote]Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.

Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.

Loe edasi: Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

URMAS SAARD RÄÄKIS JULIUS FRIEDRICH SELJAMAA MONUMENDIST

Kuvatõmmis: 28.01.2019 – Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest

Skulptor Ülo Kirt paigaldab Julius Friedrich Seljamaa pronkskuju. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard — Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Loe edasi: Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused[/pullquote]Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.

Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.

Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.

Loe edasi: Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Pärnus saab tasuta abi keelelisteks harjutusteks

Pärnus Lembitu tänava ja Riia maantee ristil asuvas Raeküla Vanakooli keskuses alustatakse keelte koolitustega, mis on õppuritele täiesti tasuta kättesaadavad.

Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto Urmas Saard — Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator Ester Haas annab teada, et aadressil Lembitu 1 alustatakse 2. veebruaril koolitusega “Vene keele tase A1-A2”. Sellise tasemega õpe on mõeldud neile, kes kunagi küll vene keelt õppinud, kuid palju unustanud ning nüüd puudub enesekindlus või oskus end vene keeles väljendada. Teemad on praktilised ning esmajoones tegeletakse sellega, kuidas erinevates olukordades – näiteks telefonivestluses, teenindussituatsioonis jne – end vene keeles arusaadavaks teha. Õppetöö aeg valiti teadlikult nädala lõppudele, et ka töötavad inimesed saaksid osaleda.

“Eesti keel inglise keele baasil, A1-A2” algab 4. veebruaril ja toimub kaks korda nädalas õhtusel ajal, sobides samuti töötavale inimesele. Mõlema koolituse sihtgrupiks on põhi- või keskharidusega ja elukestvas õppes vähem osalenud inimesed. Kursuse läbimise järel peaks osaleja suutma suhelda lihtsates igapäevastes situatsioonides, näiteks anda enese kohta käivat infot või jagada selgitusi ametist tulenevate tegevuste kohta.

Mõlemad koolitused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020“ vahenditest. Rohkem teateid saab Raeküla Vanakooli keskuse kodulehel ja registreerimine toimub telefonil 5684 3445 või kirja teel ester@raekylavanakool.ee.

Urmas Saard

Kes minevikku ei mäleta…

Tartu Rahu Põlistamise Selts on korraldanud koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel ettekandekoosolekuid mitmel pool Eestis.

Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel Foto Ants Erm — Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel. Foto: Ants Erm

Seni on need toimunud Rakveres, Tallinnas, Viljandis ja Tartus ning järjega jõutakse Petserimaale, praeguse Setomaa valla keskusesse Värskasse. Pühapäeval, 10. veebruaril kell 12 kutsutakse ajaloohuvilisi mitmetunnilisele üritusele Värska gümnaasiumi saali Pikk tn 13. Külalisi tervitab Petseri kloostri kellamäng ja põleva küünla taustal kaugete aegade tagant setode Püha Jüri ikoon koos teemat tutvustavate lendlehtede, maakaartide, riigi ja maakonna ajalooliste lippude ning Tartu rahulepingu trükisega.

Avasõnad ütleb Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogude liige ning koosoleku juhataja Rein Koch. Jätkatakse hümnide ja literaat Jüri Estami slaidiprogrammiga Eesti ajaloost, rõhuasetusega Petserimaale ja Eesti Ingerimaale. Petserimaalane kaeb oma ettekandes Petserimaad siit- ja sealtpoolt kontrolljoont. Koch käsitleb Tartu rahulepingut kui rahvusriigi garantiid ja õiguslikku alust.

Vaadatakse katkendit Eesti kõigi aegade suurimale diplomaadile, Tartu rahulepingu isale Jaan Poskale pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus riigimehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul 23. Jaanuaril 2016 Kuremaal. Filmi stsenaristid on sajandat aastapäeva tähistava Petseri 2. keskkooli kasvandik Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu saagast teeb kokkuvõtte ajaloolane Aldo Kals. Jüri Estam mõtiskleb selle üle, millest tahetakse uue piirilepinguga loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoniga neile, kes soovivad midagi lisada.

Oodatakse kõiki huvilisi, kelle jaoks on osavõtt prii pääsmega.

Aldo Kals
Petserimaa sõber

Valter Kulla mälestuskontsert osutus üliedukaks

Otepää Kultuurimajas 25. jaanuaril toimunud Valter Kulla mälestuskontsert kujunes väga meeleolukaks ja südamlikuks. Mälestuskontserdiga koguti 2025,70 eurot Janno Puusepa Fondi, mis toetab ravimatuid haigusi põdevaid inimesi.

Valter Kulla mälestuskontsert (25.01.2019) Otepää Kultuurimajas. Foto Monika Otrokova — Valter Kulla mälestuskontsert (25.01.2019) Otepää Kultuurimajas. Foto: Monika Otrokova

[pullquote]paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert[/pullquote]Valter Kuld oli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, kes põdes tsüstilist fibroosi. Ta viibis neli kuud haiglas ning ootas siirdamiseks uusi kopse. Kahjuks tuli 2018. aasta viimastel päevadel Valteriga hüvasti jätta. Ta võitles vapralt lõpuni, kuid haigus sai temast võitu. Valteri klassiõde Laura Meigas otsustas eelmisel aastal Valteri toetuseks korraldada heategevuskontserdi, paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert.

Südamlik ja hoogne kontsert tõi kokku terve saalitäie noori ja vanu ning nii mõnigi laul tõi meeleliigutusest pisara silma. Kontserdil astusid üles Otepää gümnaasiumi lauljad Loore All, Joosep Saul ja gümnaasiumi vilistlane Gertrud Aasaroht. Kitarril saatis Pearu Pindre. Särtsu ja hoogu tõi lavale noortebändi võistlusel rahvalemmiku tiitli saanud ansambel Muster. Iga kontserdikülastaja sai annetada summa pileti vastu.

Loe edasi: Valter Kulla mälestuskontsert osutus üliedukaks

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve — Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

[pullquote]Puutöö on mind saatnud kogu aeg[/pullquote]Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Loe edasi: Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Aasta 2018 dirigendiks valiti Toomas Voll

Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto Urmas Saard — Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.

Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.

Urmas Saard

Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga

Täna Tallinnas toimuval Maailmakoristuspäeva konverentsil otsustati, et eelmisel aastal esimest korda ajaloos toimunud Maailmakoristuspäeva traditsioon jätkub ning sel aastal toimub see 21. septembril Kosovo koordineerimisel.

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk: “Teeme Ära liikumise filosoofia seisneb inimeste julgustamises ja toetamises, selleks, et nad tuleksid kokku ning asuksid rohujuuretasandil otsima oma riigis lahendusi tarbimiskultuurist tekkinud prügiprobleemile. Kosovo tiimi soov võtta selle aasta koristusaktsiooni koordineerimine üle, näitab seda, kui väga sellist aktsiooni ja prügiprobleemile tähelepanujuhtimise kampaaniat on vaja ning kui tõsiselt tegelikult inimesed jäätmeteprobleemile oma riigis lahendusi otsivad. Kosovo kasuks räägib ka see, et nad on suutnud luua väga hea koostöö oma riigi valitsusega ning ettevõtetega. See annab meile kindlust, et meie tööd jätkatakse väärikalt,” rääkis Eva Truuverk.

Kosovo tõi möödunud aasta 15. septembril oma tiimijuhi Luan Hasanaj eestvedamisel välja 195 000 inimest. Kosovo on olnud Teeme Ära ülemaailmse võrgustiku liige juba üle 7 aasta ning korraldanud selle aja jooksul mitmeid koristusaktsioone, kaasates üle 600 000 inimese.

Loe edasi: Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga