Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Laupäeval, 2. veebruaril algusega kell 10.00 tähistatakse Eesti Vabariigi sünnilinna Alevi kalmistul rahulepingu aastapäeva pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseväe Toetuse Väejuhatuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Kodutütarde Pärnumaa ringkonna ja Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva esindus ning Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kontsert on muusikasõpradele tasuta!

Sindis toimub keskpäeval Julius Friedrich Seljamaale, ühena Tartu rahulepingule allakirjutanule, monumentaalse mälestusmärgi avamine. Sama sündmuse raames peatutakse Sindist pärit Vabadussõjas langenute võitlejate mälestuseks pühendatud mälestustahvli ees, kus Tori vallavanem Lauri Luur asetab lillekorvi.

“Tartu rahulepingu sõlmimise mälestuskirik

Kell 18 algab Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) traditsiooniline Tartu rahulepingu aastapäeva mälestusteenistus. „Nõmme Rahu kirik on Tartu rahulepingu sõlmimise mälestuskirik, ühtlasi ka üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis nõukogude okupatsiooni üle elas, sest võimumeestel ei tulnud pähe seostada kiriku nime Tartu rahu ja Vabadussõjas langenute mälestusega,” selgitab Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse pressiesindaja.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on iga uue põlvkonna jaoks vaja Tartu rahu tähtsust ja tähendust meelde tuletada. „Eesti vabadus saavutati paljude elu hinnaga. Jah, tänaseks on Vabadussõja lahingutest möödunud sada aastat. Selle aja sisse on jäänud iseseisvusperiood, rasked okupatsiooniaastad ja taasiseseisvumine. Kui Jaan Poska andis 1920. aasta 2. veebruari esimestel tundidel rahulepingule oma allkirja, olevat ta oma kolleegidele öelnud, et see on esimene kord Eesti ajaloos, kui me ise määrame oma tuleviku saatuse,“ ütles Šillis.

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi igavest iseseisvust.
Nõmme linnaosa valitsus tuletab kõigile majaomanikele meelde, et kuigi 2. veebruar pole kohustuslik lipupäev, võiksid meie rahvuslipud sel puhul siiski nii Nõmmel kui üle terve Eesti kodusid ehtida.

Urmas Saard