Laupäeval, 8. detsembril toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, mis üllatab laadalisi taas suure valiku erilise laadakaubaga ning mitmekülgse programmiga. Laadale on registreerinud ligi 90 kauplejat ning müüakse nii käsitööd, kudumeid, piparkooke, hapukapsast, verivorsti kui teisi koduseid ja isetehtud tooteid. Samuti on esindatud mitmed ühingud, kelle eesmärk on koguda tulu heategevuseks. Traditsiooniliselt toimuvad ka erinevad võistlused pisematele ning linnapea Jüri Kaver kuulutab välja jõulurahu. Jõulumelu loob mitmekesine kultuuriprogramm, mille panevad kokku Võru linna erinevad tantsu- ja laulurühmad.
Kell 12 toimub heategevuslik jõuluoksjon, mille tulu läheb sel aastal Võru linna vähekindlustatud perede laste toetamiseks. Selleks on mitmed ettevõtted sponsorluse korras välja pannud oma tooted, mis väärivad kindlasti oksjonil osalemist.
Laat on avatud kella 9–16.
Marianne Mett
Rubriik: Võrumaa
Liikluskasvatuse aasta tegija auhinna pälvis Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila
Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinna vääriliseks otsustas komisjon kinnitada 19 kandidaati, teiste hulgas ka Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila. Kokku oli konkursile esitatud 43 kandidaati.
Madis Kivilat tunnustati aastatel 2008-2012 Meremäe Koolis õpilastele läbi viidud liikluskasvatuse eest. Igal kevadel on viidud läbi Vigurivända koolivoor ja osaletud õpilastega
väga edukalt ka maakondlikel võistlustel. Meremäe kool sai Madis Kivila eestvedamisel ja maanteeameti toetusel nõuetele vastava õpperaja Vigurivända võistluse läbiviimiseks. Seoses raja valmimisega toimus kevadel 2011 Meremäe kooli staadionil Võrumaa maakondlik Vigurivända võistlus.
Silvi Palm
Contra esitleb neljapäeval Võrus “Urvaplaastrit”
Esitlus toimub kõrgel Võrumaa keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval, 6. detsembril kell 16. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.
Contra seni kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus „Urvaplaaster“ on erinevaid tundeid: armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti kultuurkapital.
Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist!
Võro instituut kuts tsõõriklauda
Tsõõriklavva iistkõnõlõja Triinu ja Külli kutsva Võro köögi 3. tsõõriklauda 13. detsembril kl 16 Võro instituuti.
Plaanin om:
1. Urvaste naasõ kõnõlasõ, kuis nimä Urvaste kama tegevä, mismuudu müüvä ja kuis kama vasta om võet.
2. Suurõn tsõõrin arotami: mis om traditsiooniline Võromaa süük mi jaos? Kuis mi tuud iseloomustami? Tuu olnu hää paika panda Võro köögi tiijuhi jaos.
3. Võromaa kokaraamadu tegemise projekt om Partnerluskogo puult hääs kitet!
4. Mekmises om kamast küdsetü kraam.
Eelmisen tsõõriklavvan kõnõldi tuust, kas ja kuimuudu kirja panda Võromaa süüke kaarte (opmismaterjal) ja kuimuudu saanu avita üten, et poodõn võromaine kraam parõmbahe silmä paistnu.
“Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma
Käesoleva aasta alguses valminud raamat “Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist” hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkursi “Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile “The Best in the World” kategoorias “Best Culinary Travel Guide”. Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade galaõhtul 23.02.2013.
Võistlus maailma parima kokaraamatu tiitlile toimub kahes osas. Esmalt peab võistlev raamat kvalifitseeruma oma riigi võitjaks. Tulemused teatatakse jooksva aasta lõpul. Ainult iga riigi võitja kvalifitseerub maailma parima kokaraamatu lõppkonkursile, mis päädib järgneva aasta esimestel kuudel. Võistlusel on 47 kategooriat ning žürii otsustada on see, millises kategoorias raamat auhinnale võistleb.
Loe edasi: “Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma
Perretohtri – maa suul
Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.
«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»
Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»
Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.
Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses.
Maausku tohtri
Reva Krista jutust tulõ vällä, et tä om maa- ja mõtsausku: soovitas ravialotsilõ innekõkkõ luudusõst peri ruuhi, apteegiruuhist hindas vanno ja läbiproovituid, mitte firmadõ päähämääritüid kallit vahtsit. «Ma olõ kuusõtõrvaga pall’u inemiisi avitanu. Om häste tüütänü, ku omma mädädse haava ja põlõtigu,» seletäs tohtri. «Olõ esi tuud kor’anu ja mõnõ ravialodsõ omma kah lännü otsma. Ku mõtsa läät, sis iks saat.» Loe edasi: Perretohtri – maa suul
Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!
«Tuu loosung om võlss: noorõ, tulkõ maalõ! Piässi olõma: vanõmba, toogõ noorõ maalõ! Ku tahat nuuri maa külge köütä, sis piät olõma vundament – nuur pere saa uma eloga maal pääle naada sis, ku vanõmba omma abis,» põrotas Ani Friedel (61), kiä pidä naasõ Üllega (56) vana Võromaa veerekese pääl Valgjärvel väikeist saekaadrit.
Perefirmat OÜ Fripuit, miä and paiklikõlõ inemiisile tüüd ja tugõ kultuuriello, om üle võtman poig Marko (29). «Mi välläkoolitõt poig esi kai, et ku tä järepidevüst edesi ei vii, sis häös mi värk siin är,» kõnõlõs Friedel, kink kats tütärd eläse muial. «Ku mul kõik latsõ är läävä, ma koolõ är ja omgi kõik!»
Ani Marko opsõ kihäkultuuri ja päält lõpõtamist võtt’ ette mõtsatüüstüse opmisõ maaülikoolin. Täl om naanõ ja kats poiga, pere eläs Krüüdnerin – Valgjärvelt kümme minotit sõita.
Et poig saasi iks elojõulidsõ firma üle võtta, tuu härgütäs vanõmbit vaiva nägemä. Opnu agronoomi teivä uma puuettevõttõ kõrraga päält kolhoosi lakjaminekit. Ani perrel om umma mõtsa 60-70 hektäri ümbre, a suurõmba jao puumatõrjaalist nä ostva kokko.
«Sortõ om meil pall’o. Ku õnnõ saematõrjaali tuuta, sis sügüse om kõrraga hädä: ehitüse saisva ja tuud kiäki ei osta,» kõnõlõs Friedel. «Hööveldämi, kuivatami, löömi esi alussit kokko ja teemi euroalussidõ tegijile saematõrjaali. Ku raha lõhn om õhun, sis käü tüü puulpäävä-pühäpäävä kah, poig vaihõpääl nurisõs tuu pääle…» Loe edasi: Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!
Kihlkunna-päkädsimaa Mõnistõn
«Olõmi innembi tennü tutvas nii soomõugri ku naabri-rahvidõ kombiid, a umma vanna Võrumaad viil tutvustanu ei olõ,» kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Vana Võrumaa egä kihlkund om ummamuudu põnnõv. Otsimi vannu legende ja püvvämi noid läbi aoluu tutvusta.»
Tulviste Hele selet’, et Rõugõ kihlkunnan om Paganamaa ja puutüümeistri, Vahtsõliina kihlkunnan kants, Põlva kihlkund om kõva linakasvatusmaa. «Räpinä kihlkund om külgepite vasta Lämmindjärve ja tuust kandist omma kalamiihiga köüdedü as’a,» ütel’ Tulviste Hele. «Kanepi kihlkunnan om olnu kõva laulurahvas, Urvastõ kihlkunnast omma üles kirutõdu Pühäjõõ- ja pikselegendi, Karula kant om väega pall’u aastit olnu nõiduga köüdet, eläs sääl jo Kaika Laine, inne tuud olli Suri ja muu as’amehe. Lõpõtusõs tulõmi tagasi Mõnistõlõ ja Harglõ kihlkunda, noidõ legendi tulõva kõgõ otsa.»
Päkädsimaa tähendäs paari-kolmõ tunni aoluulist-mängulist aigu muusõumirahvaga. Ku Võrumaa latsõ tulõva, sis näidega kõnõldas iks võru keelen. Mõnistõ muusõum kõrraldas päkädsimaad 16. aastat.
Harju Ülle, Uma Leht
Saa oppi küläkandlõmängu
Et küläkandlõmängu elon hoita ja et mängjit mano tulnu, saava huvilidsõ vanno küläpillimiihi käe all pillimängu oppi.
Ettevõtmist kutsutas perimüsmuusiga koton oppamisõs: oppi saa kas oppaja vai opilasõ puul koton vai mõnõn muun kokko kõnõldun paigan.
Küläkandlõ-projekti vidä Eesti perimüsmuusiga keskus üten tiidüs- ja haridusministeeriümiga. Oppus om opilasõlõ ilma massulda – riik mass esi pillioppajilõ tunnõ iist. Kiä taht pillimiihi käe all küläkandlõmängu tunnõ võtta, andku hindäst teedä Soonõ Katilõ tel 5804 8426 vai kati.soon@gmail.com.
Uma Leht
Sänna kultuurimõisas detsembris
Võrumaal Sänna kultuurimõisas toimuvad detsembris järgmised üritused, töötoad ja teemaõhtud:2. detsembril kell 17 muusikateraapia õhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Osalusannetus alates 5 EUR.
7. detsembril kell 19 väärtfilmiõhtu. Sel korral ekraanil saksa film “Võõras”. Rohkem infot… TASUTA. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru maavalitsus.
8. detsembril kell 16 kogupere jõulufilm. Ekraanil norra film “Võluhõbe I”. TASU 2 EUR. Tund aega enne filmi küpsetame piparkooke. Koostöös Kinobussiga.
8. detsembril kell 18 tooršokolaadi valmistamise õpituba. Juhendab Eeva Relli-Meldre. Tasu 13 EUR.
15. detsembril kell 10 kangastelgede õpituba (kanga lõime ülesloomine). Juhendab Lya Veski. TASUTA. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Leader programm.
15. detsembril kell 13 puutöökojas mänguasjade meisterdamise õpituba. Juhendavad Hendrik Noor ja Vello Anipai. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm.
15. detsembril kell 16 kogupere jõulufilm. Ekraanil norra film “Võluhõbe II”. TASU 2 EUR. Koostöös Kinobussiga.
16. detsembril kell 13 siidimaali õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm.
Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist
Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.
Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema. Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.
Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“
Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.
Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.
Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.
Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees
Rõuges esineb Kuninglik Kvintett
Rõuge rahvamajas toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 16.00 Kuningliku Kvinteti jõulukontsert, kus kõlab meeleolukas jõulumuusika Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Trinidadist ja loomulikult Eestist. Laval Andres Heinapuu (kontratenor), Erkki Targo (tenor), Meelis Hainsoo (bariton), Mait Männik (bariton) ja Andres Alamaa (bass).
Tule ja saa osa ilusast kontserdist!
Pääse: 5 eurot, õpilastele 2 eurot.
Võrumaa Arenguagentuur tunnustas ühendusi
18. novembril lõppes konkurss Võrumaa silmapaistvamate ühenduste tunnustamiseks. Nominentideks esitati 6 ühendust: Sulbi Maarahva Selts, Boose Selts, Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”, Hauka Veloklubi, Tantsuselts Pärliine ja Meremäe Kultuuriühing.
23. novembril Rogosi mõisas toimunud Võrumaa kodanikuühenduste sügiskonverentsil tunnustati Võru maavanema tänukirjaga 3 silmapaistvamat ühendust: Sulbi Maarahva selts, Boose Selts ja Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”.
Võrumaa Arenguagentuur tänab ühendusi väärt algatuste ja silmapaistvate tegevuste eest kogukonnas!
Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle
Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.
Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.
„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.
Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.
Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.
Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.
Kauksi Ülle ja Contra tutvustavad Võrus oma uusi raamatuid
Olete oodatud Kauksi Ülle ja Contra uute raamatute esilustele Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis 5. detsembril kell 12.
Kauksi Ülle
Valit luulõq kõvvu kaasi vaihel ja vahtsõ mõttõmustriq
Contra esitleb Võrus oma uut luulekogu “Urvaplaaster”
Esitlus toimub kõrgel Võrumaa Keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval 6. detsembril kell 16.00. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.
Contra senises kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus “Urvaplaaster” on erinevaid tundeid — armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti Kultuurkapital. Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist.
Täna õhtul on taas eetris Rõuge TV uudiste otsesaade
Aeg jälle arvutimonitore poleerima hakata! Rõuge TV järgmine uudiste otsesaade läheb eetrisse teisipäeval, 27. novembril kell 19.00. Seekord tulevad pildi edastamisel appi head sõbrad TTÜ filmiklubist, kes vahendavad otsepilti lingil.
Räägime värskest Rõuge valla kodukohakampaaniast “Mulle meeldib Rõuges!”. Teeme tutvust Sännas resideeruva portugallannast vabatahtliku Mariaga. Külastasimenoortekeskuses toimunud perepäeva. Ajame juttu valla piirkonnapolitseiniku Peeter Piirmanniga. Lisaks muud kohalikud teated ja uudised.
Stuudiokülaliseks on seekord Võrumaa aasta isa 2012 Aigar Piho.
Stuudiomängus läheb aktiivsete saate vaatajate vahel loosi magus kringel Rõuge Pagarilt.
Saatejuhid on Katri Kõva, Liivika Koobakene ja Jaanus Mark.
Seega, poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!
Eelmine oktoobrikuus eetris olnud otsesaade on järelvaadatav siin.
Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud
Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre
Veebiviktoriini ”Ütski tark ei sata’ taivast” parõmba’ omma’ teedä
Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõl «Ütski tark ei sata’ taivast» oll’ 8. klassi arvõstusõn kõgõ parõmb Hebo Rahman Osola põhikoolist. Tä sai 50 punkti 51st saiaolõvast.
Hää’ võro keele tundja’ omma’ viil Stefani Vissel (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Liis Kikas (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristiina Himma (49 p, Haani kuul), Hedvig-Hanna Raud (49 p, Räpinä ütisgümnaasium), Tiina Täht (47 p, Osola põhikuul), Henri Heinsoo (46,5 p, Krabi põhikuul), Sander Hannust (46 p, Haani kuul), Priit Lüüs (46 p, Haani kuul), Liivika Koobakene (46 p, Rõugu põhikuul) ja Ilmar Vodi (46 p, Haani kuul).
Kõgõ rohkõmb osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist ja Osola põhikoolist.
11. klassi arvõstusõn sai kõgõ inämb punktõ – 66 punkti 69 võimaligust – Anett Hollas, kiä opis Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Hää’ keeletundja’ omma’ viil Madli-Greete Raud (60 p, Vahtsõliina gümnaasium), Egle Kons (Vahtsõliina gümnaasium), Merli Ilves (57,5 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristi Ernits (53 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Regina Saar
(52 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Ott Karu (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Greete Palgi (51 p, Vahtsõliina gümnaasium), Diana Hinn (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Veronica Palm (50 p, Vahtsõliina gümnaasium) ja Jakko Viilo (50 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist. 25 kõgõ parõmbat nii 8. ku 11. klassi arvõstusõn kutsutas võro keele olümpiaadilõ, miä tulõ vahtsõ aasta radokuul Võrol. Kokko võtsõ veebivõistlusõst „Ütski tark ei sata’ taivast” ossa 150 8. klassi ja 100 11. klassi nuurt. Hindä proovilõpandjit oll’ 13 koolist. Mineva aasta oll’ osavõtjit 8. klassist 175 ja 11. klassist 78, kokko 14 koolist.
Võro keele ja kultuuri tunni’ omma’ parhilla aoluulidsõ Võromaa 19 koolin. Võistlust „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. aastast pääle.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Mulle meeldib Rõuges!
Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi. 
Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Loe edasi: Mulle meeldib Rõuges!
Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus
Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.
Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Loe edasi: Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus
Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast
Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini silma hakkaksid.
Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.
Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.
Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.
Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud Loe edasi: Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast
Reedel tulekul HÖÖÖ ehk Haani filmiööö
Reedel, 23. novembril 2012 kl 18.00 algab Haanja Rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani filmiööö, kus vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.
Kavas on:
“Armasta mind” (Prantsusmaa)
“Regilaul” (Saksamaa)
“Seenelkäik” (Eesti)
Võta hääd ja paremat ühisele lauale, ning ära unusta naabrit kaasa kutsuda!
Osalemine annetuslik, soovitavalt kuni 5 eurikut.
Toetab Lektoorium: http://lektoorium.ee/
Lähem info seekordsete filmide kohta HÖÖÖ FB lehelt, ürituse info ka siin.
Tegemist on juba kolmanda HÖÖÖ-ga, esimene toimus mullu suvel ja teine eelmise aasta lõpus.
Haanimaal saab õppida piipu ja kirivööd valmistama
Sel pühapäeval, 25. novembril toimub Haanimaa pärimusõpitubade raames taas kolm õpituba: piibu meisterdamine, kirivöö valmistamine ja tantsutuba.
Kell 10.00 algab Haanja rahvamajas kirivöö õpituba, mida juhendab Ene Aedmaa. Pane end kirja: ivirausi@gmail.com
Kell 11.00 algab Haanja kooli tööõpetuse klassis piibu meisterdamise töötuba Olev Russi juhendamisel. Tule taastama Haanimaa traditsiooni – piibumeisterdamist! Kui on, võta kaasa oma materjali. Pane end kirja: taistouuslail@gmail.com
Kell 16.00 algab Haanja rahvamajas tantsutuba, veab esisuss Kadri Lepasson koos Anu Tauli ja Tarmo Noormaaga. Võta omad sõbrad, sussid ja pillid kaasa! Pane end kirja: ivirausi@gmail.com
Võrus etendub “Kaks tilli ja apelsin”
Võru Kandles mängitakse 27. novembril kell 19 Von Krahli Teatri etendust „Kaks tilli ja apelsin“. Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.
See on armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.
Lavastajad: Kait Kall ja Madis Mäeorg
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus
Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.
Allikas: Võru Kannel
Meremäe valda on toodud 10 aastaga ligi 90 000 euro jagu kultuuri
Laupäeval, 17.novembril peeti MTÜ Meremäe Kultuuriühingu esimest suuremat juubelisünnipäeva.
2002. aastal asutatud ühingu eesmärgiks oli Meremäe kultuurielu mitmekesistamine ja eestvedamine. Üle 10 aasta on kirjutatud ja ellu viidud lugematul hulgal projekte, taotletud märkimisväärne rahasummaga erinevatest fondidest.
Slaidiprogrammiga andis tegemistest ülevaate kõikide eestvedamiste algataja Viivika Kooser. Pika ja põhjaliku ülevaate käigus sai saalitäis rahvast teada, et täiskasvanute ja noorte huvitegevus, erinevad leelokoorid, kirmaskite ja pidude eestvedamine, erinevate heakorratalgute korraldamine, aastaid lauluvõistluse “Laululaev” korraldamine ja paljud teised tegevused on toonud valda kogu tegevusaastate jooksul ligi 90 000 euro jagu kultuuri.
Ühe aktiivsema ühingu olemasolu on Meremäe vallarahva jaoks väga olulise tähtsusega.
“Edasi, ikka edasi, veel ei saa nii kiiresti liikuva karuselli pealt maha hüpata, vaja veel Nulgatare välja arendada, külaplatsid ja muudki, tegevust jätkub ja tahtmist on veel kah!” võttis Viivika Kooser kokku edasised plaanid.
Pille Malkov