Täna kell 12 avati Viljandis Valuoja orus tänavaparkuuri väljak ja laupäeval kell 11 algab samas kohas esimene Baltikumi ja Soome ühine Parkour Jam. Tänasel avamisel osalesid Viljandi linnapea Loit Kivistik, abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, kohalikku päritolu riigikokku valitud Kalle Jents ja Peep Aru. Samuti Soome Parkour Akademia juhtparkuurija Jaakko Junttila. Lisaks ametlikule osale õnnistavad värske väljaku sisse Eesti ja Soome parkuurijad. Laupäevasel Parkour Jamil saab aga vaadata Soome, Läti ja Eesti tippparkuurijate etteasteid ja osaleda nende korraldatud õpitoas.
Väljaku rajanud Fixman Eesti juhi Priit Aigro sõnul saabub avamise kõrghetk just laupäevasel Parkour Jamil: „Esmakordselt saab Eestis näha sellises mahus ja tasemega parkuurijaid,“ võttis Aigro sündmuse lühidalt kokku. Parkour Jam on sportlik ühistegevus, mida võiks klassikalises spordimaailmas võrrelda võistlustega. Vahe seisneb selles, et parkuurijad ei sea üksteist karmi pingeritta, vaid näitavad oskusi, jagavad kogemusi ning korraldavad huvilistele parkuuri õpitoa. Põnevast ja vaatemängulisest Viljandi Parkour Jamist võtavad osa Soome, Läti ja Eesti tippparkuurijad. Viljandi Parkour Jam toimub Soome Parkour Akademia eestvedamisel ja egiidi all.
Viljandi muuseumis avatakse 18. septembril kell 15 Eesti nukufilmi ajalugu tutvustav näitus „Hing sees. Nukufilm 50“. Näitus valmis Nukufilmi juubeliks ning seda eksponeeritakse Eesti Film 100 juubeliaasta puhul.
Eesti nukufilmi sündi arvestatakse 1957. aastast, kui Elbert Tuganovi käe all valmis esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“. Näitus annab ülevaate Nukufilmi stuudio tegevusest ja senisest loomingust. Eksponeeritud on ka mitmed nukud erinevatest filmidest. Stendidel on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid.
Näitus valmis 2007. aastal Nukufilmi stuudio ja Eesti Instituudi koostööl ning aastate jooksul on see palju ringi rännanud nii Eestis kui välismaal. Näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ning Välisministeerium.
Näitust on Viljandis avatud 3. novembrini 2012. Vt ka www.nukufilm.ee
15. septembrini saab Viljandi muuseumi näitusetoas veel vaadata väljapanekut „Valve Alamaa tikitud tekid“, mis tähistab käsitöökunstniku 80. juubelit. Vt täpsemalt muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=18
Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T–L 10–17.
Lisateave, Liina Roht, tel 433 3664, info@muuseum.viljandimaa.ee
Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud originaalset serveerimislauda
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.
Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.
Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.
Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 4. Septembril Viljandimaa uute õpetajate vastuvõtt. Viljandi maavanema Lembit Kruuse ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Ene Saare vastuvõtule oli kutsutud 27 sel aastal maakonnas tööd alustanud uut õpetajat ning kolm koolijuhti, seisab pressiteates.
Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. “Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,” oli Kütt kindel.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles vastselt tööleasunutele teele kaasa, et nii palju võimalusi maailma muuta, kui seda annab õpetajaamet, teist ei ole. “Ja muuta maailma, kasutades sõna jõudu ning näha ka tulemust – see ongi erakordne. Tarvis on muidugi vaid kasutada õigel ajal õigeid ja häid sõnu,” lisas Kruuse.
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar avaldas heameelt, et õpetajaid jagub täna veel kõikide 15 omavalitsuse koolidesse.
28.-30. septembrini 2012 tähistatakse helilooja Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontsertidega Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning helilooja majamuuseumis Hüpassaares avatakse uus püsinäitus.
Eesti Kontserdi korraldatav esinemiste sari kulmineerub 30. septembril ühislaulmisega helilooja kodupaigas Hüpassaares. Kontsertidel esinevad Estonia Seltsi segakoor, segakoor Huik!, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Kristel Aer orelil (Tallinnas), Kadri-Ann Sumera klaveril (Tartus ja Viljandis). Dirigendid on Heli Jürgenson, Kaspar Mänd ja Triin Koch. Esitamisele tulevad koorilaulud ja instrumentaalsed väikevormid. Mart Saare kirju loevad ette Tallinna Linnateatri näitlejad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Tallinnas ja Tartus algab kl 18 Tiia Järgi vestlusring Mart Saare elust ja loomingust.
Esinemised
R 28. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis
L 29. septembril kell 19 Tartu ülikooli aulas
P 30. septembril kell 13 Viljandi kultuurimajas
P 30. septembril kell 15 suur ühislaulmine Hüpassaares
Kuhjavere teatrifestivali patroon Kalju Komissarov. Foto: erakogu
Eelmise nädala laupäeval ja pühapäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres peetud külateatrite festivali olulisemad märgusõnad olid näitlejate enutsiastlik ja keskendunud mäng ning publiku vaimustatud kaasaelamine. Kultuuriminister Rein Lang kiitis sündmusel eestlaste tahet ja pealehakkamist rahvakultuuri arendada. Näiteseltskondadele jagas nõuandeid festivali patroon Kalju Komissarov.
VIII Kuhjavere külateatrite festivali avas külavanem Romeo Mukk. Peakorradaja Urve Mukk ütles, et laupäeval kogunes Kuhjaveresse tublisti üle 400 näitleja ja pealtvaataja.
“Autosid teatrihuviliste seltskondadega tuli pidevalt juurde,” lausus Mukk. “Pühapäeval korrigeeris hommikupoolne vihmasadu mõneti publiku arvu. Näitlejaid see ei heidutanud. Keskendunult mängiti paduvihmas ja teeniti tugev aplaus.”
Festivali külastanud kultuuriminister Rein Lang väljendas oma sõnavõtus vaimustust Eesti erinevates paikades püsiva tõsise huvi üle teha harrastusteatrit: “Eestlaste tegevus rahvakultuuri säilitamisel ja arendamisel on maailmas ainulaadne ja austust vääriv. Teistele piirkondadele tasub eeskujuks tuua Kuhjavere elanike head koostööd nii külasiseselt kui ka toetajate ja abistajatega kaugemalt, see tagab teatripäevade igakülgse kordamineku, ” toonitas Lang.
Ikka koos Kalju Komissaroviga
Kuhjavere teatripäevade patroon, Viljandi kultuuriakadeemia juhtiv teatriõppejõud Kalju Komissarov nimetas sündmust igati huvitavaks ja põnevaks. Ta ütles vahetult pärast näitemänge igale trupile oma arvamuse lavastamisest ja näitlemisest ja andis soovitusi edasipidiseks. Loe edasi: Kuhjaveres mängiti kahe päevaga 20 näitemängu
Hiljuti avastas paar matkajat, et kümmekond aastat viljandimaalasi truult teeninud Parika järve vaatetorn on jäljetult kadunud ning haihtunud on ka selle juurde viiv lühike laudtee.
Matkajad otsisid endise laudteejupi asukohta tükk aega, enne kui mõistsid: 2003. aastal püstitatud linnuvaatlustorn ja aasta varem valminud laudtee on eemaldatud. Veekoguni viib praegu vaid aimatav teerada, mis lõpeb istumiseks kohandatud palgijuppide juures. Muidugi avaneb ka sealt järvele suurepärane vaade.
Kuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koduleheküljel võib Parika järve matkaraja kirjelduse juurest leida märkuse, et rajatis on renoveerimisel. RMK loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna juhataja Ly Laanemetsa sõnul eemaldati vaatlustorn ja laudtee sellest kohast juba eelmisel suvel. Loe edasi: Parika järv saab uue vaatetorni
Viljandi linnas ja maakonnas on eeloleva nädala algul kavas mitu rattavõistlust, mis muudavad mõnevõrra ka liikluskorraldust.Viljandi Rattaklubi teatel on esmaspäeval, 20. augustil peetava kolmanda Mulgi rattaralli ajal Viljandis kella 9–17 osaliselt liikluseks suletud Pargi ja Piiri tänav ning Metsküla tee. Korraldajad paluvad autojuhtidel võistlustrassil kinni pidada kiiruspiirangutest ning jälgida reguleerijate märguandeid.
21. ja 22. augustil Viljandi linna ja maakonda läbiva Balti Keti velotuuri ajal saadavad võistlejaid politseieskort ja turvameeskond. Ühtlasi on rattaklubi teatel suurematele ristmikele paigaldatud hoiatus- ning kiiruspiirangu märgid. Loe edasi: Rattavõistlused muudavad Viljandi liikluskorraldust
Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!
Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.
Romeo ja Urve Mukk koos Kihnu Virvega. Foto: erakogu/kylauudis.ee
18. ja 19. augustil peetakse Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas VIII teatrifestivali, kus esinevad harrastustrupid erinevatest Eestimaa paikadest. Külauudistele rääkis kultuurisündmusest peakorraldaja, Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.
Kui palju näitetruppe Kuhjaveresse tuleb ja on seda rohkem kui varem?
Eelregistreerimine teatripäevadele algas juba jaanuaris ning suurim arv oli 22. Paar truppi olid kahjuks sunnitud loobuma ning praegu on kavalehel täpselt 20 näitemänguseltskonda. Seda on nelja võrra rohkem kui mullu, see arv on iga aastaga kasvanud. Tullakse peale Viljandimaa veel Ida-Viru-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaalt. Kas mõni trupp või trupid on mänginud kõikidel Kuhjavere teatrifestivalidel?
Esimese kutse peale 2005. aastal reageeris kaheksa näitetruppi, nende hulgas Avinurme suveteater, kes pole kordagi vahele jätnud. Lavastaja Malle Pärna käe all on igal suvel uus ja vahva lugu, mida on mängitud Passaia talu õuel neljas erinevas paigas, Alt-Siimu talu õuel ning viimased korrad külamaja terrassil. Kas tänavusel festivalil on esmakordseid esinejaid?
Igal aastal täieneb osalejate kaart esmakordselt Kuhjaverre tulijate osas. Seekord on neid viis. Nende seas Viljandimaalt pensionäride ühenduse teatristuudio, Tänassilma rahvamaja näitering Vananaistesuvi, Vastsemõisa rahvamaja näitering Poolvillased, Ida-Virumaalt Erra küla näitering Erra Tähed ja Järvamaalt Alburahva teater.
Kuhjavere teatripäevadel on mängitud nii külaplatsil kui ka taluõuedes. Kas nii on ka tänavu või on ka uusi mängupaiku kasutusele võetud ?
Teist aastat kasutame ainukese mängupaigana külamaja terrassi. Liikumine ühelt taluõuelt teisele oli publiku jaoks kindlasti muljetavaldavam, korraldajaile ja võõrustajaile päris kurnav. Peame nõu ja võib-olla leiame ka muid alternatiive. Kas määratakse ka preemiaid ja auhindasid?
Oleme jäänud selle juurde, et tullakse mängima lustiga ja pole kasutanud asjatundjate žürii poolt hindamist. Mõned trupid seda küll on soovinud. Mitmed ütlevad jälle, et on algajad ja tahaksid just pingevabamalt esineda ning tahavadki seepärast tulla, et on tore ja lahe. Võimalus tunnustada saada siiski on, sest publik saab valida oma lemmiku truppide, mees- ja naisosatäitjate seast mõlemal päeval. Võib-olla saame välja anda ka mõned eripreemiad. Kõik osalenud trupid saavad tänutäheks meene, ilmuva Teatrilehe ja trükisooja brošüüri „Kuhjavere killud”. Ka tänavu osaleb Kuhjavere teatripäevadel patroonina Kalju Komissarov?
Eesti teatri ja filmikunsti tipptegija Kalju Komissarov on võtnud oma südameasjaks Kuhjaveres harrastusnäitlejatele tuge pakkuda. Ta vaatab ära kõik etendused ja annab vahetult igale trupile teada oma arvamuse, milliseid toredaid lahendusi ta avastas, millised rollid olid hästi esile toodud, mida muud põnevat leidis. Näitetrupid on olnud rahul sellise heatahtliku kriitikaga ja ootavad seda väga, võttes seda kui tunnustust. Mukkide pere ja ka teised Kuhjavere pered on tuntud mitmesuguste suupistete tegijatena. Kas neid valmistakse ka tänavuseks teatrifestivaliks?
Paar aastat tagasi käidi välja idee, et võiksime teatripäevade rikastamiseks seada sisse koogitelgi, kuhu perenaised küpsetavad soolaseid ja magusaid suupisteid. Nüüd juba siis kolmandat korda esitleme oma külast ja väljaspooltki annetatud küpsetisi. Degusteerijad saavad ka hinnata ja oma lemmiku valida. Milles teie arvates seisneb Kuhjavere teatrifestivali jätkuv populaarsus ?
Ilmselt on sellist ettevõtmist vaja ja arvame, et selline vaba õhkkond ja maaõhk lisavad väärtust. Samas saavad näitetrupid üksteiselt õppida, sisukalt aega veeta. Paljudele näitetruppidele on see üks hea võimalus jälle kodust välja tulla ja end vabaõhulaval hästi tunda.
Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.
Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust
Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep TalimaaKolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.
Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.
„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.
Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas
Laupäeval, 11. augustil kell 12 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Valve Alamaa tikitud tekid”. Näitusega tähistatakse tuntud käsitöökunstniku 80. juubelit. Eksponeerimisel on Alamaa viimaste aastate tööd – imelised tikitud tekid, vestid, seelikud jm.
Valve Alamaa ja Viljandi muuseumi koostöö algas 1972. aastal, kui meister võttis enda hooleks muuseumi käsitööringi juhendamise. Alates 1977. aastast kuni tänaseni juhendab ta ka Uue-Kariste käsitööringi. Teenete eest rahvusliku käsitöö esindajana pälvis Alamaa 1998. aastal Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli ning 2002. aastal pärjati ta esemelist rahvakultuuri väärtustava auhinna Eesti Pärandihoidja tiitliga.
Muuseum on avatud augustis iga päev kell 11-18. Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2012.
Füsioterapeut Liina Koppel ootab kõiki, kellele meeldib tervislik liikumine, Viljandi järve randa mänguväljakule.
Viljandi linnavalitsuse teatel on esimene treening kavas 8. augustil kell 17.30 ning edaspidi hakkavad juhendamisega treeningud toimuma igal kolmapäeval kahe kuu vältel. Treeningud on tasuta.
Viljandi haigla füsioterapeudi Liina Koppeli sõnul on järveäärne mänguväljak ja sealne looduslik keskkond justkui loodud mõõdukaks füüsiliseks treeninguks. “Viljandi ranna väljak on disainitud just selliselt, et seadmeid saavad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud. Mõnusaks ajaveetmiseks pole juhendamist tarvis, küll aga on hea juhendaja abiga mõned treeningvõtted läbi teha,” lisas Koppel.
Idee rakendada laste mänguväljakuid täisealiste ja eakate füsioteraapia teenistusse sündis 2004. aastal Soomes. Firma Lappset Group OY töötas koos teadlaste ja füsioterapeutidega välja kolme generatsiooni mängu- ja tervisespordiseadmed.
Mängulisi harjutusi ja katsumusi pakkuv mänguväljak avati Viljandi järve rannas 2011. aasta lastekaitsepäeval.
Taas on käes suvi ning Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat võivad alata. Kuueteistkümnendat korda korraldatav üritus on iseloomulik oma mitmekesise kavaga, kus on palju isetegevust ja ka sporti. Sel aastal on palju rõhku pandud ka lastele, sest toimub ju staadionil miniolümpia, kus rüblikud saavad võidu joosta, kaugust hüpata ning palju muud huvitavat teha – ja seda kõike koos Jänku-Jussiga! Samuti on mõeldud noortele, kes saavad oma oskusi näidata seikluspargis ja skatepargis.
Projekti „Connecting Stende and Võhma“ raames toimuvad Läti päevad Võhmas, kus osalevad 60 sõpruslinna Stende lauljat-tantsijat.
Tänu Võhma Ajaloo Sõprade Seltsi ettevõtmisele presenteeritakse ürituse raames ka lühifilmi „Võhma sajand“, kus antakse ülevaade, mis on viimase 100 aasta jooksul Võhmas toimunud ja missugused arengud on Võhmas olnud. Loe edasi: Täna algavad 16. Võhma linna päevad
Laupäeval on kultuurimajas improviseeritud fotostuudios võimalik lasta teha portree- ja perepilte.
Kultuurimajas on võrkudel võimalus oma töid vaatamiseks üles panna.
Kõik Abja-Paluojas pildistatud tööd osalevad kokkutuleku konkursil, millest koostatakse komplekt elektroonsel kujul Mulgimaa pealinna tutvustamiseks.
Osavõtutasu 20 €, milles sisalduvad kolm söögikorda Penujal, telgikoht Penujas, külamaja kõigi ruumide kasutamine (saun on eraldi tasu eest) ja Abja-Paluoja Kultuurimajas toimuv. Võimalik maksta nii sularahas kui ülekandega.
Täna alanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil pööratakse rõhku kohalikule kodumaisele toidule. Selleks tarbeks on loodud eraldi rahulikum piknikuala talu- ja mahetoidu pakkujatele. Folgi külastaja saab esimesel Kirsimäel aja mõnusalt maha võtta ning lasta kosutaval ja tervislikul einel hea maitsta.
Menüüs on muuhulgas mahevõikud oapasteedi või lepasuitsu singiga, värske salat kitsejuustuga, tomati toorsupp värske kartuliga ning kamamaius maasika toormoosiga. Lisaks pakutakse värskehapukurki, meesepikut ning porgandiampsu. Jookidest turgutavad toitlustajad folgilisi värske piparmündi tee, mahekohvi ning kodumaise mahe õluga. Valdav osa toorainest on pärit kohalikelt väiketootjatelt.
Ahto Vegmann
OÜ Loodusvägi
Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.
Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.
Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.
Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.
Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.
Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.
Kolga-Jaani valla V külade päev toimub 21. juulil 2012 Vaibla külas Veldemani puhkealal.
Võistlema on kutsutud oma mees- ja naiskondadega kõik Kolga-Jaani valla külad. Võistlusaladeks on pimevõrkpall, noolevise, korvpalli vabavisked, sasku, köievedu lastele ja noortele, mölkky, petanque, teatevõistlus lastele ja noortele, mälumäng, kalapüük käsiõngega, kanuusõit kanalil, üllatusala täiskasvanutele.
Ajakava:
6.00-8.00 – Kalapüük Leie kanalil.
10.00-10.15 – Lipu heiskamine ja avakõned.
10.15-15.00 – Võistlusalad.
15.30-16.00 – Võitjate autasustamine.
16.00 – Iga küla esindaja esitab ühe luuletuse oma külast.
Meelelahutus ja kõik sinna juurde kuuluv.
Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonda.
Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.
Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda
Viljandimaal Männiku Metsatalus algab homme kahepäevane naistelaager teemal “Naiseks olemise saladused”, kus sukeldutakse oma imelisse naiselikku voogu.
Huvilised on oodatud avastama ja avardama oma naiselikku väge ning osa saama imelisest elamusest naisenergia keskel. Lisaks põnevale teooriaosale mediteeritakse, tantsitakse ja tehakse palju mõnusaid naisenergiat tõstvaid harjutusi.
Kolmandiku laagrist pühendatakse naiselikkuse arhetüüpidele, sest tõelises naises on tasakaalustatult olemas nii elurõõmus ja õnnelik tütarlaps, sensuaalne ja kütkestav armuke, enda ja pere eest hoolt kandev perenaine ning väärikas kuninganna.
Palju räägitakse ka seksuaalsusest ning iseenda ja oma keha armastamisest. Vestlusringides analüüsitakse oma partnerlussuhteid või nende puudumist. Laager toimub 16.-17. juulil ning selle viivad läbi Triin Hio ja Merliis Sulg. Hind 120 eurot sisaldab majutust, sööki ja saunamõnusid.
Registreerimine meilile triin@sunara.ee või merliis@sunara.ee või telefoni teel: 55 855 85 või 55 39 165
Täna kell 12 avati Viljandis Valuoja orus tänavaparkuuri väljak ja laupäeval kell 11 algab samas kohas esimene Baltikumi ja Soome ühine Parkour Jam. Tänasel avamisel osalesid Viljandi linnapea Loit Kivistik, abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, kohalikku päritolu riigikokku valitud Kalle Jents ja Peep Aru. Samuti Soome Parkour Akademia juhtparkuurija Jaakko Junttila. Lisaks ametlikule osale õnnistavad värske väljaku sisse Eesti ja Soome parkuurijad. Laupäevasel Parkour Jamil saab aga vaadata Soome, Läti ja Eesti tippparkuurijate etteasteid ja osaleda nende korraldatud õpitoas.
