Viljandimaa

Kuhjaveres räägiti jõulukuuski põletades külaliikumise juubeli tähistamisest

Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal

Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Kohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.

Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.

Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.

Jaan Lukas

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Mullune Viljandi talvine tantsupidu. Foto: Rannar Raba

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Sedapuhku peetakse 2. veebruaril pidu juba 15. korda. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa tuhatkond tantsijat.

Vaata ka: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

AJAKAVA

Neljapäev, 31. jaanuar
* 19.00 – Sakala Keskus (suur saal) – AVAMINE

Reede, 1. veebruar
* Külaliskollektiivide kontserdid Viljandi linna koolides ja maakonna rahvamajades Loe edasi: Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid - perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Viljandimaa Arenduskeskus SA on taas Eesti kolme parima hulgas

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas välja selle aasta parimad maakondlikud arenduskeskused (MAK), parima keskusena tunnustati tänavu Tartu Ärinõuandlat.

Viljandimaa arenduskeskus oli jätkuvalt parima 2012 aasta ettevõtjate nõustaja tiitli nominent ehk siis kolme parima MAKi hulgas Eestis. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.*

Viljandimaa Arenduskeskuse juhi Kaarel Lehtsalu sõnul olid Viljandimaa Arenduskeskuse selle aasta edu peamiseks võtmesõnaks uuendusmeelsus teenuse pakkumisel, millest ta toob välja kaks olulist asja. “Esiteks edukas koostöö Töötukassaga ning teiseks regionaalsust ära kasutades koos Pärnu kolleegidega meie toel alustanud ettevõtjatele Mentorklubi
loomine ja selle tegevuse käivitamine. Mentorklubis kohtuvad alustanud ettevõtjad juba end praktikas tõestanud ettevõtjatega ning saavad klubilise tegevuse käigus sisulist järelnõustamist ja abi. ”

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saab Viljandimaa Arenduskeskus tunnustuse põhjusega, sest hea töö kiidabki tegijat. “Arenduskeskuse tegevus Mentorklubiga on taaskord hea näide sellest, kuhu võib jõuda hea koostööga. Iga tegevus nende inimeste suunas, kuhu on koondunud ettevõtlik vaim – on samm õiges suunas. Piirkonna edukuse määravad ära edulugudega inimesed,” põhjendas Kruuse.

„Tartu Ärinõuandla on aastaid olnud parimate kohalike ettevõtluse nõustajate seas, kuid nüüd on nad saavutanud häid tulemusi ka kodanikuühiskonna arendamisel ja kohaliku omavalitsuste toetamisel. Kolme sektori ühtlane ja kooskõlas arendamine ongi maakondlike arenduskeskuste peamiseks rolliks ja Tartu on selles osas olnud aktiivne ja tulemuslik,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Tartu Ärinõuandla tunnistati ühtlasi ka 2012. a parimaks kodanikeühenduste ning omavalitsuste nõustajaks. Võidu tõid klientide kõrge hinnang tehtu tulemuslikkusele ja nõustamiskvaliteedile, samuti edu koolituste korraldamisel ning aktiivsus maakondlikus arendustegevuses.

Parima ettevõtjate nõustaja tiitli saavutas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ambitsioonikate ja loovate arenduste väljatöötamise eest ning püsivalt kompetentsete ettevõtlusnõuannete eest.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, kes pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamisteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Möödunud aastal tunnistati parimaks MAKiks Saaremaa Arenduskeskus.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu,Viljandimaa Arenduskeskus, tel 53054165

Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Neljapäeval, 13. detsembril Tallinna Linnateatri Hobuveski saalis peetud vabariiklikul noorsootöötajate tunnustusüritusel tänas haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega neid, kes on aidanud kaasa noortevaldkonna arendamisele 2012. aastal. Noorsootöö riiklikul tunnustuskonkursil pälvis tänavu tunnustuse kaks Viljandimaalt esitatud kandidaati – Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimine ning Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamiseks tehtav koostöö.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kohtab maakonnas liiga sageli lihtsustatud mentaliteeti, et:” meist ei sõltu midagi.” Sageli
ütlevad nii ka otsustajad. “Suure-Jaani vald on teinud on teinud otsuse, et nende tegevusest sõltub paljugi. Seega otsitakse võimalusi ning otsides neid la leitakse. Nooretele antakse esmalt võimalus leida üles iseenda potentsiaalid ning seejärel püütakse need siduda kodupaigaga. See kõik ongi tunnustamist väärt, ” kinnitas Kruuse. Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti-alaealiste komisjoni sekretäri Riina Tootsi sõnul tunnustati kategoorias “Aasta tegu” riiklikult Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimist. Kategoorias “Aasta koostöö” pälvis aga riikliku tunnustuse Suure-Jaani vallas noorte ettevõtlikkuse arendamise eesmärgil tehtud koostöö Suure-Jaani vallavalitsuse; Suure-Jaani, Paala, Sürgavere ja Vastemõisa noortekeskuse; Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor; Eesti Ettevõtlike Noorte Koja (JCI Eesti); Viljandi maavalitsuse ja Euroopa Noored Eesti Büroo vahel.

“27. mail 2012 Suure-Jaani valla traditsioonilisel perepäeval avatud vabaajaväljak sündis küll pikema aja jooksul kui aasta, aga tänavuseks tähtsündmuseks on see kindlasti,” öeldakse “Aasta teo” tutvustuseks. Suure-Jaani noortekeskuse vabaajaväljaku valmimisse andsid oma panuse umbes 150 inimest, neist vähemalt 100 noort. Üheskoos tegutsedes on nüüdseks valminud tänavakorvpalli plats, skate-park, sportliku paintballi väljak, BMX-väljak, ronila, üheksa minigolfi rada, labürint ja liiklusväljak. “Ettevõtluse arendamise peale hakati Suure-Jaani vallas sügavamalt mõtlema pärast 2010.–2011. aastal Viljandi maavalitsuse poolt rahvusvahelise noorte osalusprojekti raames läbi viidud maakondlike noorte ja otsustajate ümarlaudu ja debatte, kus tuli välja selle teema olulisus ja vajalikkus,” seisab omakorda Suure-Jaani vallavalitsuse algatusel ja eestvedamisel teoks saanud ning “Aasta koostöö” tunnustuse pälvinud koostööprojekti tutvustuses.

Loe edasi: Viljandimaa noorsootöö pälvis kaks riiklikku tunnustust

Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Üheksa paari on avaldanud soovi sõlmida oma abielu maagilisel kuupäeval, 12. detsembril 2012 Viljandi maavalitsuses; populaarseks abiellumise päevaks on ka 20. ja 21. detsember.

“Kolmapäev ei ole meil tavapäraselt abielude sõlmimise päev, aga oleme püüdnud abiellujatele vastu tulla ning oma töö vastavalt sellele ümber korraldanud,” sõnas Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamm. Tema sõnul algab esimene abielu registreerimine sel päeval kell 8.30 ning viimane kell 16.30.

Sirje Tamm lisas, et suuri pulmi nende hulgas ei ole ning mitme registreerimise puhul on abiellujad kahekesi. “Need on inimesed, kes on ilmselt kaua abiellumist planeerinud ning soovivad nüüd selleks kasutada maagilist kuupäeva,” selgitas ta.

Praeguse seisuga langevad täpselt pooled 18-st detsembrikuus maavalitsuses kirja pandud abielu sõlmimisest 12. detsembrile.

Sirje Tamme sõnul on üheks abielude suure arvu põhjuseks sel päeval kindlasti asjaolu, et tegemist on viimase sedalaadi võimalusega käesoleval sajandil. Ta meenutas, et palju oli Viljandimaal abiellujaid ka maagilisel kuupäeval 7.7.7., kui maavalitsuses ja vaimulike poolt sõlmiti maakonnas kokku 20 abielu. Loe edasi: Erilisel kuupäeval sõlmitakse Viljandi maavalitsuses üheksa abielu

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Viljandi maavanem pälvis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia sõbra tiitli

Sõbratiitli üleandmineAkad2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse (kingitusega) ning TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja

Eile õhtul tähistas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusülikooli 93 aastapäeva piduliku kontsertaktusega, mille käigus anti Viljandi maavanem Lembit Kruusele üle Akadeemia sõbra 2012 tiitel.

“Tänud selle eest, et olete häälestunud strateegilistele püüdlustele,” laususdirektor Anzori Barkalaja ning rõhutas tiitli üleandmisel, et Eestis on väga vaja inimesi, kes suudavad vaadata laiemalt kui vaid seda vagu, mida nad ise ajavad.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on Akadeemia-sugust sõpra väga hea omada. “Kool on Viljandimaale palju andnud, teinud sellest omakultuuri pealinna. Olen rõõmus, kui saan omalt poolt midagi lisada,” rääkis Kruuse. “Ainult selline lõke saab jõulise ning heleda leegiga põleda, kuhu vahepeal halge juurde pannakse — eks see lisamine on meie ühine rõõm ja hool,” lausus Kruuse.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valis 2012 aastal kaks sõpra. Lisaks maavanem Lembit Kruusele sai teise sõbra tiitli TÜ jurist Tuuli Ilula, kelle hoolast tähelepanu ja abi halduskorralduse valdkonnas jagus tänavu heldelt.

Tulekul on Viljandi waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Sel pühapäeval, 9 detsembril kella 11-15 toimub Viljandi pärimusmuusika aidas kohaliku waldorfkooli heategevuslik jõululaat

Laada programm:
* Töötubades saab meisterdada mesilasvahaküünlaid, villast asju, näärikroone, ka viltida, kaunistada küünlaid jm.
* Esinevad waldorfkooli lapsed ja sõbrad: Jalmar Vabarna, Justin Petrone, Viljandimaa Lõõtsaklubi, muusikakooli kollektiivid.
* Muinasjututoas räägivad lastele Kristiina Ehin, Epp Petrone, Piret Päär ja muusik Andre Maaker.
* Ühelt häält laadalt ei puudu ometi müügiletid! Seekord olemas ka kirjanduslik-kunstiline looming kooli lastevanematelt Kristiina Ehinilt, Hedvig Hansonilt, Kristi Jõestelt, Vilja Volmerilt, Andre Maakerilt, Epp ja Justin Petronelt, Ruslan Trochynskyilt jt. Kohal OTT (Otse Tootjalt Tarbijale ühendus). Osta saab veel ökokosmeetikat, mett, väärt käsitööd, raamatuid, nukke jpm.
* Kohvikus pakutakse head ja veel paremat.
* Loteriis võidab iga loos.

Osavõtt ühest töötoast maksab 1 euro. Kontserti kuulata saab tasuta.
Laada tulu läheb Viljandi waldorfkooli laste heaks. Eesmärk on osta väärt ksülofon, et muusikaelu veelgi edeneda võiks.

Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Kodanikupäeval, 26. novembril Karksi-Nuias Karksi valla kultuurikeskuse saalis peetud kodanikupäeva konverentsist võttis osa üle saja huvilise.

Esmaspäeva keskpäeval alanud konverentsi avas Karksi-Nuia lasteaia mudilaste meeleolukas esinemine, millele järgnesid avasõnad korraldajatelt ning tervitused. Seejärel rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu külaliikumise osast maapiirkonna arendamisel.

Pärast väikest kohvi- ja suupistepausi mõtiskles Karksi vallas Tuhalaane külas elav laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse ning inimesele oluliste asjade teemal.

Viimasena astus konverentsil üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm. Tema rääkis tänavusest Euroopa aastast, mis on kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, ning oma tegevusest kõnealuse teemaaasta hea tahte saadikuna. Samuti vastas ta huviliste arvukatele küsimustele.

Loe edasi: Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Karksi-Nuias tuleb kodanikupäeval konverents

Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.

Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».

Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.

Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Maavanematöövarjud2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse näitab töövarjudele maakonna kergliiklusteede planeeringut. Paremal töövari Karl Kangur ja keskel Ergo Hanni.

Eile jälgisid Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Viljandimaa Suure-Jaani Gümnaasiumist Karl Kangur ja Tarvastu Gümnaasiumist Ergo Hanni.

“Kohtusin toredate noorte meestega, kes julgevad mõelda suuremalt ning teevad vastavalt ka plaane tulevikuks. Maavalitsusse tulemine oli suurema terviku vaatamiseks ja selle üle aru pidamiseks just õige koht,” rääkis maavanem

Kruuse hinnangul on eriti meeldiv töövarjuks tulnud noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuli noorte endi poolt. “Algatusvõimel on seos ettevõtlikkusega, mis näitab, et noori on ees ootamas tegus tulevik. Need, kes otsivad ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omavad initsiatiivi ning võtavad elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil Eestis väga vaja. Täna oli rõõm seda ka näha”, tõdes Kruuse.

“Loomulikult omandatakse koolis palju erinevaid teadmisi, kuid tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka nö päris elu”, on Kruuse kindel. Loe edasi: Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa 2012 — Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

MTÜ Partnerlus kutsub projekti “Maale elama” infoõhtutele

2013. aasta jaanuarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt “Maale elama”, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Huvilistele korraldatakse infoõhtud:
TARTUS – teisipäeval, 20. novembril kella 18-20 Domus Dorpatensise ruumides Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval, 21. novembril kella 18-20 Sebra Koolituse 2. korruse seminariruumis Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavast)
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval, 22. novembril kella 18-20 Pühajärve põhikoolis Sihva külas
VILJANDIS – esmaspäeval, 26. novembril kella 17.30-19.30 Vabaduse plats 6 II korruse saalis (turismiinfo majas)

Põlvas ja Võrus on infoõhtud juba toimunud.

Lisainfo: Ivika Nõgel, tel 5115 914, partnerlus@partnerlus.ee

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid
23.11 19:00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
30.11 19:00 Tallinna Linnateater Hobuveski
07.12 19:00 Tartu Athena Keskus

Piletid:
5 € – tavahind
3.50 € – hind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele
10 € – hind sisaldab kontserdipiletit ja cd-plaati (plaadi saab kätte kontseridpaigast)

Anu laulud on sillaks siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel, milles on juttu hingedest ja unenägudest aga ka kodust, armastusest ja hoolimisest. Nendes on nägemused regilauludest, muinaslood lapsepõlvest ja pildid põhjamaise looduse kargest ilust.

Talvisel pööripäeval on päike neli päeva oma pesas ja on aasta kõige pimedam aeg. Päikeselodjad on jõudnud kaldasse – täie lasti ja küllusega. Üks aga, kõige viimane ja ilma mastita, on täidetud tasase teadmise ja mullaga. Seal lodjamees kasvatab lilli. Kollastes õites ja koidukumas ta purjetab ära siit – teises suunas…

Varasemalt kaks plaati: „Tähetüdär” (2003) ja „Engi aig” (2006) väljaandnud Mulgimaa laulik on võtnud südameeasjaks omakeelse muusika loomise ning inimesteni viimise.

Soovin, et imeilus mulgi keel kõlaks lisaks lugudele ka lauludes, et see ärkaks rohkem elule, mitte ei jääks pelgalt sõnaraamatutesse ja aabitsatesse. Loodan, et ka minu tulevaselt plaadilt jääb midagi rahva südamesse helisema.

Üles astuvad:
Anu Taul – laul, kitarr, viled, torupill
Triinu Taul – laul, viled, parmupill
Tarmo Noormaa – 2-realine lõõts
Andre Maaker – kitarrid
Taavet Niller – kontrabass
Cätlin Jaago – põikiflööt (ainult Viljandis)

Elutervet ühiskonda iseloomustab noorte kaasamine

Viljandi maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit tunnustavad täna, 8. novembril Viljandis Sakala keskuses peetaval maa- kondlikul noortefoorumil „Koos kujundame Viljandimaad“ tublisid noortetöösse panustajaid.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse innustas kohaletulnuid võtma targalt liidripositsiooni ning otsima headele mõtetele toetajaid. „Haridus ja oskused on selleks, et neid iseenda ja seeläbi maailma parandamiseks kasutada. Täna siin genereeritud head ideed ja mõtted muutuvad samuti tõeliseks väärtuseks alles siis, kui need läbi konkreetsete tegude ellu äratada. Lõpuks hinnatakse meid ikkagi tulemuste järgi.“

Maakondliku Noortekogu tugiisiku Riina Tootsi sõnul peaks ühiskond noortega enam arvestama, sest noored on selleks valmis. “Noored on meie praegune olevik ja homne tulevik! Läbi tänaste tegude kujundame ka iseenda saatust eakatena. Jagagem siis oma teadmisi, arusaamu ja kogemusi noortega ja hooligem noorte mõtetest veelgi enam!“

Viljandi maakonnas on noorsoovaldkonna tublisid tegijaid tunnustatud alates 2006. aastast ning selle tava algataja on Viljandi- maa noortekogu.

Alates 2010. aastast on noorsootöö valdkonna tegijaid hakatud tunnustama ka riiklikul tasandil – eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Kõik maavalitsused saavad esitada riiklikuks tunnustamiseks ühe kandidaadi kolmes kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö ja aasta tegu.

Noortefoorum kutsub üles koos Viljandimaad kujundama

Neljapäeval, 8. novembril kell 13 algab Viljandis Sakala keskuses noortefoorum “Koos kujundame Viljandimaad”, kuhu on osalema oodatud maakonna noored ja otsustajad.

Korraldajate teatel on Viljandimaa noortefoorumi kavas osaluskohvik, kus arutletakse üheskoos noori puudutavate teemade ja küsimuste üle. Üles astuvad külalised Lauri Pedaja ja Hardo Aasmäe. Muusikalisi vahepalu pakuvad Maria Gertsjak ja Ainar Toit ning ansambel Saphran.

Õhtusel tunnustusüritusel tänavad Viljandi maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajad tublisid noorsoovaldkonda panustajaid, andes kätte tänavused maakonna noorsootöö preemiad. Kandidaate sai tänavu esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö; aasta tegu ja aasta noor.

Tutvu foorumiga!

Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises

Pildil: Mikrofoniga Viljandi maavanem Lembit Kruuse, keskel SA Viljandi Haigla juht Priit Tampere ja Viljandi linnapea Loit Kivistik konverentsi “Märka mind!” avamisel

Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.

Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.

“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.

Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?

Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.

Loodi mõisas toimub palkehituse õppepäev

Laupäeval, 10. novembril kella 10–14 toimub Loodi mõisas õppepäev, mis on ühtlasi Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala palkehituspraktika. Praktika eesmärgiks on kahe nädala jooksul ehitada suitsusauna palkkehand ja katusekonstruktsioon. Saun ehitatakse täielikult taaskasutatud palkidest, kasutades postnurk- ja vahvärkehituse võtteid.

Laupäeval on kõigil huvilistel võimalik tulla vaatama ja uurima, kuidas kahe nädalaga saun ehitada, mis on postnurk ja vahvärk ning, kuidas vanadest palkhoonetest uusi saab teha.

Õppepäeva viib läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrand ja seltsi liige Tarmo Tammekivi. Sauna ehitusprotsessi on võimalik jälgida ka Facebookis

Õppepäev on tasuta

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012”.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Loe edasi: Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Kõpu vallal täitus 21. aastapäev

Tõnu Kiviloo ja Lembit Kruuse tänuvastuvõtu vestlusringis. — Tõnu Kiviloo ja Lembit Kruuse tänuvastuvõtu vestlusringis

Viljandimaa väikseim – 712 elanikuga Kõpu vald – tähistas 2. novembril valla staatuse taastamise 21. aastapäeva piduliku tänuvastuvõtuga Kõpu mõisas. Vallavanem Tõnu Kiviloo tänas kõiki ettevõtjaid, kes vallas inimestele tööd annavad ja neidki, kes kaasa aitavad sellele, et elu maapiirkondades saaks edasi kesta. Kiviloo kinnitas kokkutulnutele, et Kõpu vallal on jätkuvalt tugevat tahet ja püüdlust arenemiseks.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse toetas Kivilood, öeldes, et Kõpu vallas vaatamata tema väiksusele on olnud pikka aega piisavalt visadust ja tarkust edukaks toimetulekuks. “Tulevikku vaadates saame me loomulikult kõik aru, et muutused on vältimatud ja tulenevad arvestades üldisemaid arenguid. Kuid Kõpu ise oma inimeste, nende vajaduste ja soovidega jäävad osaks Viljandimaast. Samuti nagu jäävad Kõpu kirik, -mõis, Soomaa ja kõik muu oluline, mille järgi seda paikkonda teatakse,” rõhutas Kruuse.

Kõpu vald on Viljandimaa üks läänepoolsemaid omavalitsusi. Valla pindala on 258,78 km². Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Valla territooriumile jäävad Öördi (7154 ha) ja Kikepera sookaitsealad. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused. Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Rahva arvu poolest on Kõpu vald Viljandi maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest. Seisuga 1. august 2012 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Kõpu vallas 712 elanikku. Asustustihedus on ca 3 inimest ruutkilomeetri kohta.