Viljandimaa

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.

Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.

Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.

“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.

Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.

Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi:

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.

Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.

Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.

Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi:

Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013 — Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

maja kirjeldus;
minu seos majaga;
majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
tegemised, toimetamised;
naljakad lood;
elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Spordikanal teeb ümber järve jooksust otseülekande

Viljandi ettevõtjate loodud portaal spordikanal.com teeb 1. mail peetavast ümber Viljandi järve jooksust otseülekande, mida näeb nii staadioni ekraanilt kui arvutist üle maailma, vahendas “Sakala”.

“Staadionile tuleb 3 x 4 meetri suurune ekraan, millelt on kogu ülekanne näha,” selgitas spordikanal.comi üks eestvedaja Madis Birnbaum. “Internetist saab ülekannet vaadata kõikjal maailmas.” Otsereportaaži näeb nii leheküljel www.spordikanal.com kui järvejooksu ametlikult lehelt.

Birnbaumi sõnul on staadionil kolm kaamerat ning ülekanne hakkab pihta 1. mail kell 10, kui algavad lastejooksud. Kell 12 näidatakse ära suurjooksu start ning rajal ootab esimene kaamera jooksjaid stardist 4–5 kilomeetri kaugusel Orika sillal.

Pärast Orika sillal liidrite filmimist sõidab kaamera edasi Viiratsi mäele ning hakkab sealt näitama jooksjate saabumist. Sealt jääb finišini veel kaks kilomeetrit. “Näitame kordamööda nii finišeerijaid kui Viiratsi mäele jõudvaid jooksjaid,” selgitas Birnbaum.

Ettevõtjate Madis Birnbaumi ja Heimar Lille loodud spordikanal.com alustas tööd aprilli keskel ning on seni üle kandnud võrkpallinaiskonna Viljandi Metall kodumänge Eesti meistrivõistluste finaalseerias.

Kohaliku toidu võrgustikud – hea hügieenitava juhendmaterjalid

Toimumisaeg: 25.04.2013

Toimumiskoht: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandimaa

Vabu kohti: 42

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduametiga järjekordse kohaliku toidu võrgustike teemapäeva 25. aprillil 2013. Teemapäev toimub Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Viljandimaal. Seminari peamiseks teemaks on hea hügieenitava juhendmaterjalid toidu väikekäitlejatele.

Teemapäevale eelregistreerimine kuni 22. aprillini!

www.maainfo.ee/.

KOP tegi Viljandimaal rekordi

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.

Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.

Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.

Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.

Pühendunud tegevuse eest tervist edendavate koolide võrgustikuga pälvis tunnustuse Liivi Ilves. Loe edasi: Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Mulgi Mess 2013 toimub 8. – 9. juunil Viljandis

Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.

Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.

Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.

NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!

Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee

Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!

Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.

Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.

Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Teisipäeval, 9. aprillil peetaval Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa foorum-tänupäeval räägitakse inimeseks olemisest ning arutatakse selle üle, kuidas edendada maakonna elanike tervist ja heaolu. Tervisefoorumil kuulutatakse välja ka Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013.

9. aprillil kell 11 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) algavale foorum-tänupäevale on oodatud Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist. Vajalik on eelnev registreerumine.

“Päeva fookus on suunatud foorumile ehk võimalusele kõigil Viljandimaa inimestel kaasa rääkida maakonna heaolu arengus,” tutvustas Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. “Pärast arutelu on aga hea võimalus tänada seniseid aktiivseid kaasarääkijaid ja maavalitsuse tervisetoa suurepäraseid koostööpartnereid nende panuse eest maakonna tervise toetamisel.” Loe edasi: Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Kõpu pärandkultuuripäeval antakse muuhulgas ülevaade Soomaa teemaplaneeringust

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimub neljapäeval, 4. aprillil algusega kell 10 Kõpu vallas Suure-Kõpu mõisas pärandkultuuri teemapäev, mis tõmbab ühtlasi samalaadsetele teemapäevadele joone alla.

Pärandkultuuri teemapäeval käsitletakse kultuuripärandit Soomaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis toimunud hoonete inventeerimist (1998-1999) ja muinsuskaitse nõudeid, millega teemaplaneeringus tuleb arvestada. Ühtlasi antakse ülevaade Soomaa teemaplaneeringu koostamisest. Võimalik tutvuda ka Suure-Kõpu mõisaga.

Korraldajad paluvad huvilistel teemapäevast osavõtuks registreerida 2. aprilliks, registreerimisvorm asub veebiaadressil: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGxhczQ1djhRU3A1WTloQ2huLUsyNFE6MA&ifq

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine.

Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Mulgi rattamaratonile tuuakse Saksamaalt duširekka

Maikuu esimesel pühapäeval toimuvast Mulgi rattamaratonist osavõtjad saavad end puhtaks küürida innovaatilises duširekkas.

“Innovaatiline duširekka pakub pärast sõitu sportlastele lõõgastavat ja nauditavat dušielamust,” ütles duširekka Eestisse toova Hansgrohe juhatuse aseesimees Richard Grohe.

Samsung Estonian Cup rattamaratonidesarja peakorraldaja Allar Tõnissaare sõnul on korraldajate ootused duširekkale kõrged. Duširekka pikkus on 13,5 meetrit ning selles asub 20 erinevat Hansgrohe dušši. Muuhulgas ka näiteks niisugused, mis tekitavad sooja vihmasabina käes seismise tunde aga ka Showerpipe’i süsteemid, mis pihustavad vett nii ülalt kui ka alt, pakkudes kümblejale topeltnaudingut. Hansgrohe duširekka puhul on arvestatud kõrgete keskkonnahoiu nõuetega. Eestisse ja Põhjamaadesse saabub elamusterohke duširekka esmakordselt.

Eesti suurim rattamaratonide sarivõistlus Samsung Estonian Cup alustab tänavu 5. mail Viljandis juba 13. hooaega. Kaheksast etapist koosnev rattasari vältab kogu suve ning viimane otsustav võistlus toimub 7. septembril Jõulumäel.

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Lembit Kruuse: Arengute üle otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava

Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.

“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.

Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.

Viljandimaa noortekeskused saavad taotleda projektidele toetust

Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.

Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.

“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.

Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.

“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.

Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.

Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.

Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.

Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee

Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4 — Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Viljandimaa aasta tervisedendaja konkurss kestab 20. märtsini

Viljandimaa Tervisenõukogu tuletab meelde, et konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaatide osas saab ettepanekuid esitada kuni 20. märtsini.

„Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju tervise edendamise valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,“ selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap.

„Märgakem ja tunnustagem siis neid, kes on tervise edendamiseks maakonnas oma aega ja energiat pühendanud,“ kutsus Elo Paap kõiki üles 2013. aasta tervisedendaja kandidaate esitama. „Varasemad korrad on näidanud, et tervisedendust nähakse nii noorsoo- ja sporditöös, haridusvaldkonnas, nõuande- ja seltsitegevuses kui ka praktilises tegevuses inimeste esmaabioskuste tõhustamisel ja vigastuste ennetamisel,“ meenutas ta.

„Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaadi võib esitada iga maakonnas elav üksikisik ning iga maakonnas tegutsev asutus, ettevõte või mittetulundusühing. Auhinna statuut ja ettepaneku vorm on kättesaadav internetist Viljandimaa Tervisetoa koduleheküljelt siin. Aasta tervisedendajaks juba nimetatud isikule ei saa seda tiitlit uuesti omistada kolme aasta jooksul.

Vormikohane kirjalik ettepanek koos põhjendustega tuleb hiljemalt 20. märtsiks 2013 saata Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa nimele kinnises ümbrikus, millel on märgusõna „Edendaja“ (aadressil: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) või e-postiaadressil: tervisetuba@viljandimaa.ee. Samuti on võimalik taotluse e-vormi täita otse Tervisetoa kodulehe kaudu. Viljandimaa Tervisenõukogu poolt välja antava auhinna suuruse kinnitab maavanema nõuandev tervisenõukogu igal aastal vastava aasta eelarve vastuvõtmisel. „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhind antakse üle 9. aprillil peetaval Viljandimaa tervisefoorumil, millega tähistatakse ühtlasi ülemaailmset tervisepäeva.

Viljandimaa Tervisenõukogu kuulutas konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinnale välja juba seitsmendat korda. Seni on aasta tervisedendaja tunnustuse pälvinud Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö nõunik Mati Adamson; endine Viljandimaa Tervist Edendavate Koolide liikumise eestvedaja ja Tääksi põhikooli õpetaja, tänaseks Tartu linna õpetaja Silva Kolk; Punase Risti Viljandimaa Seltsi sekretär, vabatahtlike juht ja „Viljandimaa vigastuste ennetamise ühisleppe“ koostöögrupi liige Merit Laan; Viljandi Rattaklubi juhataja ja Viljandi järve uisuraja üks algatajatest Loit Kivistik; Maanteeameti Lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leier ning möödunud aastal Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda.

Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus. Foto: Viljandi maavalitsus

Pärnu maavalitsuses peetud töökoosolekul arutasid Pärnu ja Viljandi maavalitsuse planeeringuala spetsialistid ning Keskkonnaameti ja Soomaa Sõprade Seltsi esindajad Soomaa teemaplaneeringu koostamise kulgu ning asjakohaste materjalide koostamisega seotud küsimusi.

Möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et Soomaa rahvuspargis on loodushoiu ja keskkonna poole pealt hinnates asjad üldjoontes korras, sest kehtivad vastav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. “Koostatava Soomaa teemaplaneeringu peamist eesmärki võib seega vaadata kui soovi aidata inimeste olukord ja inimtegevuse võimalused loodusele järele,” lisas ta.

Töökoosoleku käigus arutati, millised on olulisemad tehnilise infrastruktuuri objektid, mida tuleks Soomaal korrastada või sinna juurde rajada.

Turismi ja puhkemajanduse poole pealt arutati põhjalikumalt, millised viitasid, stende, infotahvleid jms. tuleks Soomaale ja selle lähemasse ümbrusse paigutada, et aidata kaasa piirkonna avastamisele ning seal kulgemisele. Ühe teemana olid jutuks ka nn. Soomaa väravad ehk nende paikade tähistamine, mis on peamised kohad Soomaale sisenemiseks. Loe edasi: Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

Viiratsi vallas müüakse nelja kinnistut

Viljandi maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel neli Viiratsi vallas asuvat maaüksust, pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. märts.

Enampakkumisele on pandud Kessu kinnistu Kuudeküla külas, Kivipõllu kinnistu Tusti külas, Maasika kinnistu Rebaste külas ja Raabenurga kinnistu Uusna külas. Kinnistute pindala ulatub 1,06 hektarist 12,77 hektarini ning alghind 1170 eurost 16 900 euroni. Kõigi nelja enampakkumisele pandud maaüksuse otstarve on maatulundusmaa.

Lähemat teavet enampakkumise tingimuste kohta leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt: http://viljandi.maavalitsus.ee/et/riigivara-muuk-ja-rent

Lisainfo: Lembo Neerot, e-post: lembo.neerot@viljandimaa.ee

Viljandimaa noorsootöötajad peavad infopäeva Kõos

Teisipäeval, 5. märtsil kogunevad Viljandimaa noorsootöötajad Kõo vallas infopäevale.

Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et infopäev algab Kõo vallavalitsuses, kus valla noorsootöö hetkeseisu ja tegemisi tutvustavad vallavanem Tarmo Riisk ja kultuurijuht Katre Saar. Seejärel on kavas Kõo noortetoa külastamine.

Infopäev jätkub Pilistvere pastoraadis, kus kohaliku koguduse noortetööst räägib vaimulik Hermann Kalmus. Pärast lõunat esineb MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse Euroopa sotsiaalfondi (ESF) hanke- ja tegevjuht Heidi Paabort.