Eesti Folkloorinõukogu kuulutas eilsel Karksi-Nuia kultuurikeskuse 16. sünnipäevapeol välja 2020. aasta vabatahtliku folkloorikuraatori preemia, mille pälvis Kai Kannistu.
Loe edasi: KAI KANNISTULE VABATAHTLIKU FOLKLOORIKURAATORI PREEMIA18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.
[pullquote]Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine[/pullquote]Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.
Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.
Loe edasi: Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond
Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.
Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.
Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.
Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.
Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!
Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:
Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.
Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.
Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.
Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.
Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;
Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine – Gea Malin.
Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.
Helena Tiivel
Tööinspektsioon avas uued nõustamisbürood Karksi-Nuias ja Tapal. Nõustamisbüroodes hakkavad Tööinspektsiooni spetsialistid nõustama töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi. Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.
Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” ning kokku avatakse 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades – esimene neist avati käesoleva aasta jaanuaris Põltsamaal.
Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile jurist@ti.ee ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.
Teade kõigile MTÜ-dele üle Eesti!
Viljandimaa Arenduskeskus korraldab koostöös EAS-iga MTÜde suvekooli 24. ja 25. augustil 2014 (alustame 24.08 kell 12.00 ja lõpetame 25.08 kell 16.00) Viljandimaal, Karksi vallas Murri Häärberis.
Suvekoolis lihvime oma oskusi ja teadmisi koolitaja Kaidi Holmi käe all alljärgnevatel teemadel:
Õhtuse aja sisustame aktiivselt tehes lõbusaid meeskonnamänge, et omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.
Omaosalustasu koolitusel 5.- eurot /inimene.
Igast MTÜst ootame koolitusele vähemalt 3-4 inimest.
Oodatud on kõik MTÜd üle Eesti !!
Palun teavitage oma osalussoovist kuni 11. augustini jaanika.toome@viljandimaa.ee või tel 5788 0245.
29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.
Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.
Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.
Kodanikupäeval, 26. novembril Karksi-Nuias Karksi valla kultuurikeskuse saalis peetud kodanikupäeva konverentsist võttis osa üle saja huvilise.
Esmaspäeva keskpäeval alanud konverentsi avas Karksi-Nuia lasteaia mudilaste meeleolukas esinemine, millele järgnesid avasõnad korraldajatelt ning tervitused. Seejärel rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu külaliikumise osast maapiirkonna arendamisel.
Pärast väikest kohvi- ja suupistepausi mõtiskles Karksi vallas Tuhalaane külas elav laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse ning inimesele oluliste asjade teemal.
Viimasena astus konverentsil üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm. Tema rääkis tänavusest Euroopa aastast, mis on kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks, ning oma tegevusest kõnealuse teemaaasta hea tahte saadikuna. Samuti vastas ta huviliste arvukatele küsimustele.
Loe edasi: Kodanikupäeva konverents tõi Karksi-Nuiasse kokku üle saja inimese
Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.
Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».
Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.
Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.
Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)
“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.
Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.
Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.
Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.
Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.
29. oktoobril algusega kell 13 toimub Karksi valla kultuurikeskuses esimene Mulgimaa kihelkondade päev, eesmärgiks väärtustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid.
Kavas on tutvustada üldsusele ja ka mulkidele endile Mulgimaa viie kihelkonna (Karksi, Halliste, Tõrva, Tarvastu, Paistu) ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval on oodatud kaasa lööma kõikide põlvkondade esindajaid – lastest vanaemade ja vanaisadeni.
Iga kihelkond esitab oma kihelkonna tutvustamiseks 45minulilise kava. Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kus on võimalik elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse, osaleda ühislaulmises ja -tantsimises. Mängib rahvamuusikaansambel Lustipill, tantse õpetab tantsuõpetaja Anneli Arraste.
Käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel on kohapel võimalus oma toodanguga kaubelda.
Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee
Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.
Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.
Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.
Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.
Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee
22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.
Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.
Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.
Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.
Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.
Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.
Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.
23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.
Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.
Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.
Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste
Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.
Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.
Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.
Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!
21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval
Tutvu kogu Tartu programmiga siin!
Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.
Allikas: karksi.ee
Foto: threesneakybugs
Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.
Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.
MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme
Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.
Filmiõhtud toimuvad:
18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas
19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas
19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.
Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!
Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse
Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.
Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis
Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.
Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.
Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.
23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.
Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.
Allikas: Karksi valla leht
Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.
Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.
Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.
Allikas: Karksi valla leht
