Üle Eesti süüdati nädalavahetusel linnade ja väiksemate asulate jõulukuuskedel advendituled, Otepääl paelub tänavu traditsioonilise tuledes jõulupuu kõrval pilku ka 1,8 meetri kõrgune LED-lampidel põhinev karuinstallatsioon.
Otepää jõulupuud ja karuinstallatsiooni saab imetleda kuni kolmekuningapäevani.
Karu pea kujutis ehib ka Otepää valla vappi ja lippu.
Pressinõukogu arutas Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhi Olev Tomsoni kaebust Postimehes septembris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht ei eksinud artikli sisuga, kuid rikkus head ajakirjandustava vastulause avaldamata jätmisega.
23. septembril 2010 ilmunud artikkel „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“ räägib sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.
Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga peetud telefonivestluse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.
Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.
Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka oli artiklis piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine. Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.
Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse 26. novembril.
Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimub Erametsaühingu Eesti Metsaomanikud õppepäev teemal “Jahipidamine metsas uluki pilgu läbi”.
Õppepäev toimub Valgamaal Puka vallas Soontaga külas Greete motellis. Loengu peab ja diskussiooni juhib jahipraktik Aare Jaama. Üritus on tasuta.
Osalemisest palutakse teatada kuni 29. novembrini telefonil 5305 8890 või
meilile kaja@eestimetsad.ee.
Sel pühapäeval, 28. novembril toimub looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis.
Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Käime Ähijärvel ning kuulame kontserti Sangaste kirikus. Esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 200, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Soe lõunasöök ja kontsert RMK-lt.
Info ja registreerimine tel 648 1740 , 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.
Homme, 27. novembril kell 19 etendub Sangaste lossis “Rott rukkis”, mille on lavale seadnud Margus Möll. Peaosas Keeni põhikooli õpetaja Tiina Kukk. Vaheajal pakuvad Lossikohvikus ajastuhõngulist muusikat Viljandi Linnakapelli liikmed.
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.
Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:
loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.
Otepää Suusamuuseumist saab järgmisel aastal Eesti Spordimuuseumi filiaal – Otepää Talispordimuuseum. Muuseum hakkab paiknema Tehvandi uues staadionihoones. Eesti Spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul planeeritakse muuseum avada 15. jaanuari paiku, enne jaanuari teises pooles Otepääle saabuvaid suuri võistlusi. Muuseumis hakkab tööle praeguste kavade kohaselt kaks töötajat. Ekspositsioonis on talispordivahendeid ja auhindu, mis seni paiknesid osaliselt Otepää Suusamuuseumis ja Tartus Eesti Spordimuuseumis. Samuti pannakse välja esemeid, mida varem eksponeeritud ei ole.
Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.
Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.
Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”. See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.
Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.
20. novembril toimub Puka rahvamajas heategevusüritus „Anna ära!”
Kella 10–11 võetakse vastu puhtaid ja terveid riideesemeid, jalanõusid ja mänguasju. Samas on võimalik saada endale tasuta vajalikke esemeid.
Tule kindlasti kohale, vaata ja vali!
Lisainfo tel 5800 2473.
Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.
„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.
Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.
Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
Neljapäeval,18. novembril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu teemal “Päiksesüsteemi hämarates tagatubades”. Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik tutvustab Päikesesüsteemi ja selle kõige kaugemaid objekte.
Osalejad saavad vastuse küsimustele: millised need kauged objektid välja näevad, kui suured nad on, kui kaugel ja millest koosnevad, miks Pluto enam planeet pole, kust tulevad komeedid ja mis on nende avastamisest kasu?
Loodusõhtul osalemine on tasuta.
Osalemiseks palutakse registreeruda margit.turb@keskkonnaamet.ee või tel 766 9290.
Korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Lisainfo margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 518 6747.
Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.
Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.
Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.
Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.
Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.
Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.
Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.
Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.
Tõrva kultuurimaja on kuulutanud välja piparkoogifantaasia meisterdamise konkursi.
Võistlusel võivad osaleda kõik, kellel on soov oma loomisoskustega teistele jõulurõõmu valmistada. Konkursil ei või osaleda autor või kollektiiv, kes töötab kondiitri-pagarina.
Konkursil osalemiseks tuleb võistlustöö registreerida hiljemalt 25. novembriks telefonil 766 5332 või 553 8491 või e-posti aadressil pille@torva.ee; kylli.alumae@torva.ee.
Meistriteosed tuleb viia 28. novembril ajavahemikus kella 9-10 Tõrva Kevade keskusesse, kus neid samal päeval ka eksponeeritakse.
Võistlustöid hindab kolmeliikmeline žürii, arvestades tööde väljanägemist, originaalsust ja tehnilist teostust. Antakse välja peapreemia, publiku- ja eripreemiad.
Konkursi tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad jagatakse kätte 28. novembril Tõrva jõulukuuse küünalde süütamise üritusel, mis algab kell 17.
Rohkem infot: www.torva.ee
6. novembril toimub Valgamaal Riidaja kultuurimajas retrodisko, kus mängitakse muusikat Riidaja disko algusaegadest kuni 1999. aastani, mil kultuurimaja remonti läks ja seal diskotamine lõpetati.
Kodupaigast kaugemal on Riidajale kuulsust toonud torupillimehed, kuid lähemas piirkonnas tunti Riidajat mitme aastakümne vältel hoopis diskotamispaigana.
Diskole oodatakse ümberkaudset rahvast, aga klassikalisest küladiskost võivad osa saada ka heade kavatsustega kaugemalt külalised.
Plaate keerutavad ja linte sahistavad eri põlvkondade diskorid.
Anne Pai, endine diskoline
Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.
Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.
Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.
Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.
Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.
Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.
Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.
Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
Kooliõpilaste sügisene vaheaeg on poole peal. Valgamaal on mõeldud selle peale, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid koolivaheaja sisukalt veeta.
Valga noortekeskus avatakse koolivaheajal kaks tundi varem – teisipäevast reedeni kell 12-20, laupäeval kell 12-18, pühapäeval on noortekeskus suletud.
Valga Põhikooli tegevused koolivaheajal:
28. oktoobril kell 10 toimub kooli töötajatele mõeldud koolisisene koolituspäev „Mis on õnne valem”;
29. oktoobril kell 9 toimub kõigile töötajatele Merleconsi koolitus.
Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.
Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.
Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Laupäeval, 30. oktoobril kell 10 avatakse disc-golfi rada Õru puhkealal Õru alevikus ja pärast avatseremooniat toimub esimene Õru karikavõistlus disc-golfis.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne. Loe edasi valgamaa.ee-st
Homme, 23. oktoobril kell 19 koguneb Valgamaal Sangaste seltsimajas kohviklubi. Üles astub ligi 90 isetegevuslast Sangastest, Lätist ja Pukast, tantsuks mängib Talide pereansambel Otepäält. Siisepääs on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine telefonil 5647 2632 või e-posti aadressil merle@sangastevv.ee, sest kohtade arv on piiratud.
Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.
Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.
Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.
Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.
Õru alevikus Õru puhkealal avatakse 30. oktoobril kell 10 Disc-golfi rada.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.
Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud. Mängijad peavad jälgima, et viske sooritamine ei tekitaks kellelegi vigastusi. Mängijad peavad vastastikku jälgima viskeid, et vajadusel tuvastada lend-taldriku asukohta.
Õru puhkealast loe: http://www.oeruvv.ee/index.php/component/content/article/36-vald/95-oru-puhkeala
Allikas: Õru vald
Ajaleht “Valgamaalane” toimeuse poole pöördus lastearst Aasa Põder murega, et töömees, kes Tagulas naise kodu juures asuvale põllule kündma läks, märkas sealsamas julget hundiperet. Naine rääkis, et on küll näinud maja läheduses metskitsi ja põtru, aga kiskjaid mitte kordagi.
Põder arvab hundipere kodu juures olemise võimalikuks põhjuseks 1. oktoobril alanud ajujahi, mis loomad tavapärasest keskkonnast välja hirmutas.
Allikas: Marge Väikenurm Valgamaalane.ee
