Rubriik: Tartu linn

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab jaanuari sulelistele

Nurmkana – Eesti aasta lind 2013. Foto: Wikipedia

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab alanud aasta esimese kuu meie tiivulistele ja sulelistele.

Juttu tehakse nii kogukamatest kui ka pisematest, kuid siiski pisut haruldasematest lindudest. Jaanuari loodusõhtutele on esinema palutud kaks tuntud linnumeest.

16. jaanuaril kell 18 toimub loodusõhtu teemal “Kotkad ja internet”. Külla tuleb Eesti tuntuim kotkauurija Urmas Sellis, kes räägib meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad. Rohkem infot Margus Otsa kohta leiab linnuvaatleja blogist: http://www.linnuvaatleja.ee

Kõiki, kes mingil põhjusel meie jaanuarikuu üritustele ei jõua, kutsutakse siiski külastama keskkonnainfopunkti, kus on võimalik kohapeal tutvuda ning kaasa võtta ornitoloogiaalaseid materjale. Infopunkt on huvilistele avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 aadressil Kompanii 10.

Loodusõhtud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised
Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Tartus saab Jaapani kalligraafiat õppida

12. jaanuaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Jaapani kalligraafia töötuba, mida juhendab TÜ õppejõud Eri Miyano.

„Uue aasta alguses on Jaapanis komme panna kirja heaendeline luulerida, juhtsõna või kirjamärk uueks aastaks. Tulge tutvuma Jaapani kalligraafia algtõdedega ja ühtlasi oma kätt proovima. Osalejatel on võimalus valida oma sõna või fraas ning selle kirjutamist harjutada“ tutvustab Miyano.

Kirjakunstiga teevad Jaapani lapsed tutvust juba algkoolis, kuid selles meisterlikkuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid. Jaapani kalligraafiat on õigusega nimetatud ka kunstiliigiks, kuna see sarnaneb rohkem maalimisele kui kirjutamisele. Pintsli ja tušiga valgele paberile kirjamärkide kandmine nõuab keskendumist, iga liigutus peab olema kaalutletud ning kindlas järjekorras. Töötuba toimub TÜ kunstimuuseumis, kus näitus „Puuse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika“ aitab kalligraafiaga kohtumiseks vajalikule meeleolule kindlasti kaasa.

Kuna töötuppa mahub 15 osalejat, siis on vajalik eelregistreerimine telefonil 7375 384 või e-posti aadressil kunstimuuseum@ut.ee. Töötuba on osalejatele tasuta ning oodatud on huvilised igas vanuses.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

Robert Annus lavastuses “Karjäär”. Foto: Madis Katz, vanemuine.ee

Vanemuise draamatrupp valis oma jõulupeol kolleegipreemiate laureaadid lõppeva aasta tööde põhjal. Kuna pea- ja kõrvalosade jaotus osutus keeruliseks, tunnustati kahte mees- ja kahte naisnäitlejat sõltumata rollide mahukusest. Naisnäitlejatest pälvisid kolleegide tunnustuse Külliki Saldre rollide eest lavastustes “Remondimees”, “Oblomov” ja “Kalendritüdrukud” ning Maria Soomets osatäitmiste eest lavastustes “Remondimees”, “Tappa laulurästast” ja “Kunksmoorimäng”.

Meesnäitlejate kategoorias hääletasid kolleegid 2012. aasta parimateks Andres Mähari rollid lavastustes “Musta pori näkku” ja “Tappa laulurästast” ning Robert Annuse osatäitmised lavastustes “Karjäär”, “Cabaret” ja “Kosmonaut Lotte”. Vanemuise parimaks lavastuseks aastal 2012 hääletasid trupiliikmed Uku Uusbergi autoritöö “Karjäär”.

Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti täna välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, ühele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Amservi draama aastaauhinna sai Aivar Tommingas. Aivar Tommingas lõpetas 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder 8. lennu ning on Vanemuise teatris töötanud sellest ajast alates. Praegu saab teda näha Vanemuise lavastustes “Karjäär”, “Kosmonaut Lotte”, Moonlight Express” ja “Cabaret”.

Dunkri balleti aastaauhinna sai Vanemuise balleti kontsertmeister Olga Kadajane ning EMT muusika aastaauhinna kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp.

Kinema tehnilise töötaja aastaauhinna sai kunstnik-rekvisiitor Ave Liivamägi ning administratiivtöötaja kategoorias pälvis tunnustuse Vanemuise raamatukogu juhataja Ragne Saul.

 

Vanemuises tuleb aastalõpu Piletisadu!

Vanemuise teater korraldab 27. – 30. detsembrini soodusmüügi kõigile oma etendustele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju käigus saab teatripääsmeid hankida täishinnast oluliselt soodsamalt. “Vanemuise Piletisajul kehtib loogika, et mida pikemalt sa oma teatriskäiku ette planeerid, seda soodsam pilet sulle on,” ütles Vanemuise reklaami- ja müügiosakonna juht Ave Svarts pressiteates.

Igal Piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas.

Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades, Tallinnas Nokia Kontserdimajas kui ka mujal Eestis toimuvate Vanemuise külalisetenduste puhul. Piletisaju raames broneerimist ei toimu ning Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele. Piletisaju ajal kehtivad ka muud soodustused (pensionärid, õpilased, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikud), mis on arvestatud täishinnast.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nokia Kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas. Internetis algab Piletisadu ööl vastu neljapäeva kell 00.01 ning lõpeb pühapäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse jälgida hinna valikul kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.

 

Täna märgistatakse ERMi tulemeetrite teekond

Eesti Rahva Muuseum koostöös Tiigi Seltsimajaga kutsub kõiki tartlasi täna kell 17.30 Raekoja platsile, et minna ühiselt retkele „1909 tulemeetrit ERMi“. Soovijad saavad üritusse panustada, soetades spetsiaalse tulemeetri küünla, millega saab retke käigus teekonda märgistada. Neil, kel võimalust kohale tulla ei ole, kuid on soov osaleda, saavad jätta oma küünla ERMi, kust usinad abilised selle tulemeetri teele viivad. Tulemeetri küünlaid on võimalik soetada Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) või 21. detsembril Raekoja platsil.

Retke eesmärk on anda hoogu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ning Mälumeetrite projekti tutvustamiseks. Mälumeetrite projekti eesmärk on linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Tegemist on Tartu linna ja Eesti Rahva Muuseumi koostööga.

Kava:

17.30 Raekoja jõulukalendri akna avamine

18.00 Valgusmäng hoonete seintel

18.15 Mikk Sarve algusriitus ja tuleetendus

18.30 Asutakse laulude ja juttudega tulemeetrite retkele

18.40 Tartu Linnamuuseum

19.00 Laulupeomuuseumi koor

19.15 Tule- ja tantsuetendus Raadil:

  • Reigo Ahvena trummi- ja tantsuetendus
  • Koorilaulud
  • Kõneleb Jaan Tõnisson anno 2012

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Tartu Anne Noortekeskus korraldab meeleavalduse

20. detsembril kell 14.30 kogunevad Tartu Anne Noortekeskuse uue maja toetajad meeleavaldusele Tartu Ülikooli raamatukogu ette, et anda linnale selgelt märku, et linnakodanikud hoolivad oma noorte tuleviku eest!
4 aastat, 1460 päeva, 35040 tundi, 2102400 minutit ja 126144000 sekundit on UNICEFi laste- ja noortesõbralikuks linnaks kuulutatud Tartu lubanud ehitada uue ja ajakohase Anne Noortekeskuse, mida Tartu noored väärivad. Vana hoone on muutunud selle ajaga üha kõlbmatumaks. Seni on uus maja lubaduseks jäänudki, nüüd aga ähvardab linnavalitsus lükata noortekeskuse rajamise veelgi aastaid edasi, hiilides kõrvale koalitsioonilepingus võetud kohustusest. Meediale ja avalikkusele saadab linnavalitsus julgustavaid signaale, kuid volikogule esitab eelnõu, milles kutsub üles 2013. aasta eelarves noortekeskuse projektide lisarahastusest loobuma. See ei ole aus ega õiglane käitumine ei noorte ega teiste Tartu linnakodanike suhtes. 
Tulge 20. detsembril hiljemalt kell 14.30 Tartu Ülikooli raamatukogu ette, võtke kaasa sõbrad ja loosungid! Tuletame üheskoos linnale meelde, et noored hoolivad oma tulevikust, linnakodanikud hoolivad noorte tulevikust ja panustades Anne Noortekeskusesse investeerib linn ka oma paremasse tulevikku!

Henry Narits

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

Narva.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis –  Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Advendikontserdil Jaani kirikus esinevad noored laulutalendid

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 toimub Jaani kirikus Tartu laste ja noorte laulutalentide advendikontsert, kus astuvad üles paljud andekad lauljad lasteaedadest ja laulustuudiotest. 

Esinevad lapsed Tartu Tähtvere ja Krõlli lasteaedadest, Vaikuse Muusika stuudiost, laulustuudiotest Fa-Diees ja Peidus Pool.

Kontsert toimub kolmandat aastat ja on muutunud juba toredaks jõuluraditsiooniks.

Kontsert on tasuta. Annetusega saab soovi korral toetada Tartu Jaani kiriku laste- ja noortetööd.

Üritust toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks  teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rahvatantsijad saavad täna kokku talvisel tantsupeol

Täna kell 13 toimub Tartu talvine  tantsupidu, kuhu on tulemas üle neljasaja rahvatantsija.

Neljandat korda toimuva tantsupeo avab traditsiooniliselt Tartu  abilinnapea, kes annab Raekoja platsi rahvatantsijate valdusesse.

Tänavuse tantsupeoga soovime teha kummarduse meie tantsutaadile Ullo  Toomile, kelle algatusel sündinud rahvatantsupeod on saavutanud suure
populaarsuse nii tantsijate kui ka pealtvaatajate hulgas. Ullo Toomi oli hinnatud rahvatantsupedagoog, koreograaf ja lavastaja.

Tantsupeole on tulemas Tartu linna 24 nais- ja segarahvatantsurühma ning  külaliskollektiivid Reolast ja Luunjast. Peale rahvatantsude tulevad
esitamisele ka vanad seltskonnatantsud ja laulumängud, kuhu on külma  peletamiseks oodatud kaasa lööma ka linnarahvas. Tantsupäeva viib läbi
maamees Meelis Kongutast. Tantsupäeva korradab Tiigi Seltsimaja.

TÜ ajaloo muuseumis mõtiskleb David Vseviov aja loo üle

13. detsembril kell 16.15 ootab TÜ ajaloo muuseum Toomel kõiki huvilisi osa saama David Vseviovi jõulueelsest mõtisklusest teemal “Ajalugu kui lugu”.

“Me oleme harjunud teadmisega, et kõigepealt olid müüdid ja alles siis tulid faktid. Ning suhteliselt hilisemat ajalugu õppides me toetume valdavalt faktidele, sest vaid fakt saab olla tõde. Kuid müüdid, lood, anekdoodid iseloomustavad oma aega aastaarvudest ja nimedest mitte vähem täpselt. Pigem vastupidi, nad lisavad kirjeldusele värvi ja elu,” selgitab oma mõtiskluse teemat David Vseviov.

Riikliku kultuuripreemia ja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat ning Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov on Eesti ajaloolane, kes on kogunud tuntust ajalooalaste raadiosaadete ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Sissepääs üritusele on tasuta ning õdusama tunde loomiseks pakutakse teed.

Lisainfo: http://ajaloomuuseum.ut.ee

Loodusmaja lapsed kogusid ELF-i metsloomahaigla toetuseks 230 eurot

Tartu Loodusmaja lapsed kogusid kahel advendipühapäeval toimunud heategevuslikul jõululaadal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla toetuseks 230 eurot.

Loodusmaja jõululaadal kauples omavalmistatud maiustuste ja käsitööga kokku ligi 80 õpilast. Jõululaada idee koos sooviga aidata metsloomi pärineb lemmikloomaringi õpetajalt Aire Orulalt.

„On väga südantsoojendav, kui loodushuvilised noored inimesed panustavad nii toreda ettevõtmisega metsloomade meditsiini arengusse. Kuna metsloomadel pole ei rahakotti ega hääletusõigust, ei saa nad enda eest seista ning vajavad heade inimeste abi. Oleme lastele ja jõululaadal käinud inimestele väga tänulikud,“ kiidab ELF-i metsloomade haigla veterinaar dr Madis Leivits.

ELF soovib Tartu Loodusmaja õpilasi tänada ning kinnistada noorte loodussõprade hoolivust õppetunniga metsloomade abistamisest, mida peab dr Leivits jaanuaris.

Aasta lõpuni on võimalik soetada Loodusmaja nipikalendrit loomahaigla toetuseks. Kalendrit saab osta Tartu keskkonnahariduse keskuse infopunktist Kompanii 10, Disainimajast Kalevi 15, Ahhaa keskusest ja TÜ botaanikaaiast.

ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.

Järgmisel aastal toimub heategevuslik jõululaat esimesel advendipühapäeval uues Loodusmajas Lille 10.

12.12.12 toimub meditatsioon kristallihelide saatel

Talvise pööripäeva eelne aeg, 12. detsember, on 2012. aastal on üheks tähtsamaks verstapostiks enne pööripäeva. Üle kogu maailma pööratakse sellele päevale tähelepanu otsusekindluses ja lootuses.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis (Kastani 1 Tartu) ühinetakse sellel päeval kell 18.30 valgusmeditatsiooniks kõigi teistega, kes üksi või rühmadena tervitavad ja pühitsevad uute avaruste kohalejõudmist. Üheskoos viiakse läbi asjakohane meditatsioon.

Saatjaks ühismõtlusele on laulvate kristall-helikausside helidevoog, milles suplemine on ka kogu keha ning meeli paitav kontsert.

Osalejatel palutakse kaasa võtta küünal ja lemmikkristall ühise altari loomiseks, joogamatt või alus, millel istuda-lebada ja pealevõtmiseks pleed või tekk.  Oodatud on ka kaasavõetud kellukesed või muud meditatsiooni saatmiseks sobilikud helivahendid.

Osalustasu: vaba suurusega annetus korralduskulude katteks.

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.

Virge Tamme

Tartu tähetornis räägitakse jäisest ja tulisest

Täna kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, kus Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik räägib teemal “Anders Celsius – kas sada kraadi on külm või tuline?”.

“”Täna tuleb kolm kraadi sooja” ütleb sünoptik ega lisa oma jutule “Celsiuse skaala järgi”, sest kõik teavad isegi, et meil mõõdetakse temperatuure Celsiuse skaalas, kus null tähendab vee jäätumist ja 100 kraadi vee keemist. Rootsimaa meest Celsius tunneme veel paljude teistegi saavutuste järgi. Näiteks võttis ta osa Maa kuju määramise ekspeditsioonist, oli astronoomia professor  Uppsala ülikoolis ja rajas sinna observatooriumi, uuris virmalisi koos oma õemehe Hjorteriga jne. Just sellest mitmekülgsest mehest me sel korral põhjalikumalt räägimegi” tutvustas Tõnu Viik.

Lisaks põnevale loengule on kõik oodatud tähetorni 4. detsembril kell 19-21 ja 5. detsembril kell 17-20, et vaatlusõhtu raames Jupiteri ja tema kaaslasi vaadelda. “Selle aasta detsembriöödel on Jupiteri vaatlustingimused väga soodsad: planeet on Maale enam-vähem lähimas asendis ja paistab kogu öö. Jupiter paistab väga heleda tähena, ületades kõigi kinnistähtede heledust. Teleskoobist läbi vaadates võib proovida hinnata, mitu tumedat vööti Jupiteri kettal on eristatavad” rääkis tähetorni astronoom Alar Puss.

Teleskoobis saab näha ka Jupiteri kaaslasi. 4. detsembri vaatluse ajal jäävad Jupiterist vasakule Europa ja Callistol ning paremale Ganymedes. Kell 20.27 ilmub nähtavale ka Jupiteri ketta eest ära liikuv Io. Ka 5. detsembri vaatluse alguses on taas kõik suuremad Jupiteri kaaslased peale Io nähtavad. Io on Jupiteri ketta taga peidus ja ilmub nähtavale kell 17.51.

Astronoomialoeng ja selge ilma korral toimuvad vaatlusõhtud on osalejatele tasuta.

Rahvakultuuri Keskselts ootab lapsi mängima ja meisterdama

Neljapäeval, 29.novembri kell 18 mängitakse ja meisterdatakse Rahvakultuuri Keskseltsi väikeses saalis (Pepleri 27) muinasjuttu.  Märksõnadeks on kuningatütred, kerjused ja kummitused.

Käsitöömeister Raili ja jutuvestja Anneli räägivad ning lavastavad koos lastega õudsalt põnevaid ja põnevalt õudsaid muinasjutte. Osavõtt 1 euro, toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle

Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.

Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.

„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.

Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.

Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.

Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.

Vanemuises esietendub “Õhtu Straussiga”

ÕHTU STRAUSSIGA

Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.

Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.

Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.

Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.

Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.

Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.

 

Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343,  avemarleen@vanemuine.ee